rõngaga. ja tõbmab vihmasärki üle puu. Sääl hurmja kuuseheki taga on kõike, mida Surmalasti on jääkud ristid vaid südamele vaja. ja kaugel vilksatades kase luu. Kaev vinnab üles selgust iga ämbriga. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Aed pillab sõstraid, õunu, ploome kahe käega. Taob müdinaga taevaviha härg. Ja tiigi võõras viludus ei ole muud kui turbasaare, Ei puhke tema järel valgushääl! lahke vari, Ta sõra jälgedes on muld vaid märg. mis sunnib viibima, triivima, ujuma , Siin haua varju pugend sinilill. Metsamaasikatest helmed ümber päevitunud Kuldnoka laul on seitsme luku taga. kaela. Küll kiusab koolnuid saju torupill,
1. vaidlevad, kas kuju tõesti noogutas 2. juani ukse taha ilmub kaubahärra dimanche võlausaldaja 3. juan pärib hästi palju ja juhib dimanche mõtted mujale ning saab tast lahti 4. sganarelle on samuti võlgu, ent saab ka dimanchest lahti 5. saabub don juani isa 6. isa avaldab pettumust 7. teener ütleb alandlikkuse varjus, et juan poleks tohinud isal lasta temaga nii kõneleda 8. looritatud daam soovib don juaniga rääkida 9. elvira tahab, et juan oma kombeid muudaks, muidu saab kogu taevaviha endale kaela 10. juan tunnistab, et elvira erutas teda pisut, ent tema sõnad ei avaldanud talle mõju 11. õhtusöögi ajal koputab keegi 12. õhtustatakse kujuga, kes kutsub juani homseks enda juurde õhtusöögile 1. juan räägib isale, et on muutunud, isa on vaimustuses 2. juan tunnistab teenrile, et oli vaid silmakirjalik 3. don carlos tahab, et ta õde hakkaks juaniga koos elama, aga juan ütleb, et taevas on vastu 4. teener pahandab don juaniga 5