Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räitsakate vihku, lind, loom ja inimene kohkunult kuulab.(Visnapuu 1950:468) Kolm tuhat hobust, kolm tuhat suud üle väljade hirnub ja traavib. Kaasa lendavad metsade ladvad,puud täis tuisku kõik maanteede kraavid.(Visnapuu 1932:269) Sääl tuulekohinas üks väike kaja ja taevasinas rohked tõotused. Need süütavad mus hellad aimdused, pean seisma nagu palvetaja.(Under 1904:12) Sula on tulnud üle maa, tuleb ja tuleb ning otsa ei saa. Luksud ja nuuksud kurgus kui lapsel, pärani kargab siis huulte kapsel. (Under 1923:207) Siis tuleb kevad, jalas kiirtest kingad, ja laotab maale kirendavad kangad. Ta põimib piha ümber purpurvöö. Päev pole enam päev, öö pole enam öö. (Visnapuu 1950:471) Kus lõpeb päev, kus algab öö?
annaabi.ee 
