Nimetu
kerasparve ringis. Kui võib arvata, et oluline osa kerasparvedest on juba üles
leitud, siis hajusparvede koguarvu arvatakse olevat vahemikus 10000 kuni
100000. Selline erinevus meie teadmistes on otseselt seotud nende kahe
parvetüübi erineva jaotumisega Galaktikas. Juba 1909. aastal märkas Rootsi
astronoom Karl Bohlin, et kerasparvi võib leida nii väikestel, kui suurtel kaugustel
Linnutee tasandist, kuid pikki Linnutee suunda on nad valdavalt koondunud ühele
taevapoolkerale. Hajusparved, vastupidi, on jaotunud küllaltki ühtlaselt pikki
Linnuteed, kuid tugevalt koondunud just sellesse vöösse ning suurematel
kaugustel Linnutee tasandist neid peaaegu ei kohta. Hajusparvedega sarnast
jaotust taevasfääril omavad ka gaasudud ja tolmupilved. Viimased varjavadki
meie pilkude eest suurema osa Galaktika tasandis asuvatest hajusparvedest,
kuid ei suuda varjata tasandist kaugel asuvaid kerasparvi.
annaabi.ee 
