· Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talveõhtuil Sõnn · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talvepoolaastal Kaksikud · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talveöödel Vähk · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talvepoolaastal Lõvi · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talvepoolaastal Neitsi · Asub taevaekvaatoril · Eestis nähtav kevadöödel Kaalud · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav kevadöödel Skorpion · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav lõunahorisondil suveöiti Ambur · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav hilissuvel Kaljukits · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav sügisöödel Veevalaja · Asub taevaekvaatori lõunaküljel
tähtedeta tähtkuju taevaekvaatori all Eestis nähtav horisondi lähedal talveöösiti. Jänes Jäär lad Aries Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva põhjapoolkeral Eestis nähtav talveõhtuti Jäär Kaalud lad Libra Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva lõunapoolkeral taevaekvaatori vöös Eestis nähtav kevadõhtuti Kaalud Kaksikud lad Gemini Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva põhjapoolkeral Eestis nähtav talveöödel Kaksikud Kalad lad Pisces Zodiaaki kuuluv tähtkuju taevaekvaatoril Eestis nähtav sügisõhtutel Kalad Kaljukits lad Capricornus Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva lõunapoolkeral Eestis nähtav madalal lõunakaares sügisõhtuti Kaljukits Karjane lad Bootes Tähtkuju taeva põhjapoolkeral Eestis osalt loojumatu, täielikult nähtav ainult kevadõhtuti Karjane Kilp lad Scutum Väike tähtkuju taevaekvaatorist pisut madalamal, Linnutee vöös Eestis hästi nähtav hilissuve ja varasügise öödel Kilp Kotkas lad Aquila Tähtkuju taevaekvaatoril
Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused Austria teadlane Johann Kepler tegi kindlaks planeetide liikumise kolm seadust: 1 . seadus Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Ellipsiks nim. niisugust tasapinnalist kõverat, mille iga punkti kauguste summa kahest fookusteks nimetatavast punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus ...
Igal tähel on 2 kulminatsiooni: ülemine kulminatsioon ja alumine kulminatsioon. Loojumatul tähel on näha mõlemad kulminatsioonid, loojuval ainult ülemine kulminatsioon. 7. Mis on ekliptika? Ekliptikaks nimetatakse joont, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub. Ööpäeva jooksul liigub Päike tähtede suhtes ida poole ühe kraadi päevas. Ekliptikatasand modustab taeva ekvaatoriga nurga 23,5 kraadi. Ekliptika läbib 12 tähtkuju. (Asub taevaekvaatoril kaks korda aastas: 21 märts ja 23 september.) 8. Mis on sodiaagivöö? Millest see koosneb? Sodiaagivöö, ehk loomaring koosneb 12 tähtkujust. 9. Selgitada kuuvarjutuse tekkimist. Joonis. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub varjukoonusesse. Täielik kuuvarjutus on nähtav siis, kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnnas. Täielik kuuvarjutus kestab maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit. Täielikku kuuvarjutust esineb kuni kolm korda aastas ja ta on nähtav kogu poolkeral,
silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõudu pidurdavad konvektsiooni. Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi
annaabi.ee 
