Taevakehade näiline ja mitte näiline liikumine
Teadust
mis tegeleb mõõtmistega taevas nimetatakse astromeetriaks. Taevakeha asukohta
tähistaevas määratakse kraadide abil. See on sama võte, mida kasutatakse
maapeal, kus määratakse koha geograafiline pikkus ja laius kraadides. Oletame,
et me ei tea kui kaugel tähed meist asuvad (enamik tähtede puhul see ongi nii).
Kujutame ette, et nad asuvad ühesugusel kaugusel, see tähendab, mingi suure
keera sisepinnal. Ise asume siis selle kera keskmes (just nii kujutasid taevaast ja
tähti ette meie esivanemad. Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on
Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas
pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede aasendit kogu öö, märkad, et kõik tähed
tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa
pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru
ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga
annaabi.ee 
