7. Määrake graafiliselt kriitiline solenoidvoolu tugevus Isk. Selleks leidke graafikul selline punkt, milles temale tõmmatud puutuja tõus on maksimaalne. N 8. Arvutage kriitiline magnetiline induktsioon valemist B k = µ o I sk . l e 9. Arvutage valemist (1) elektroni erilaeng ja võrrelge tabeliandmetega. m Tabel. Mõõtmise Nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Is , A Ia , mA Ua= ............ V Arvutused. Kineetilise magneetilise induktsiooni veahinnang N B k = µo I sk l Elektroni erilaengu veahinnang 2 2 e R 2
N Bk o I sk l 10. Arvutan kriitilist magnetilist induktsiooni valemist . e m 11. Arvutan valemist (1) elektroni erilaeng ja võrreldan tabeliandmetega. 12. Kasutades Ua ja Isk laiendmääramatust, hindan erilaengu laiendatud liitmääramatust. 13. Võrreldan eksperimentaalselt saadud erilaengut füüsikakonstantide tabelis antud väärtusega ja hindan suhtelist süstemaatilist mõõtehälvet, lugedes tabeliväärtuse leppeväärtuseks. 3 Tabel 9.1. Anoodvoolu sõltuvus solenoidvoolust
-Otsene e kaalumine, kus määratakse märja ja absoluutselt kuiva (kuumutamise konstantse massini) materjali mass ja arvutatakse sellest niiskuseprotsent. Kuumutatakse konstantsel temp 105 kraadi. Võib teha termostaadis või spetsiaalse automaatjuhtimisega seadmega. Saab määrata ainult nende materjalide niiskust, mis ei lagune sellel temp. (Kipsplaati ei saa!) -kaudne: -mikrolaeine peegeldumine, kus võrreldakse mõõtmisel saadud elektrilist parameetrit tabeliandmetega. Salvestab mõõdetud niiskusesisalduse indeksi väärtused maatriksina mällu. -Elektriline takistus. Nõeltega materjali niiskusmõõtja. Mõõdab elektrilist takistust materjali sisse torgatud nõelte vahel. Võrdleb tabeliandmetega niiskusesisalduse kohta. Kindlale puuliigile. -Dielektriline konstant.Mõõteseade asetatakse puidu pinnale, elektromagnetilised lained läbivad puitu, määrates selle niiskuse. Mõõteriistale on märgitud, kui
L+Phalaris arundinacea 194 86 46 190 84 43 L+Bromus inermis 154 81 15 126 77 -5 TP toorproteiin / CP crude protein MP metaboliseeruv proteiin / MP metabolizable protein VPB vatsa proteiini bilanss / PBV protein balance values Metaboliseeruva proteiini sisalduse hindamiseks on laekunud vähe andmeid. Tulemusi saab võrrelda EMÜ Loomakasvatusinstituudi tabeliandmetega (Tartu 2004), millest selgub, et kõrrelise osatähtsuse suurenemisel tõuseb lutsernisegus varajasel koristamisel metaboliseeruva proteiini sisaldus, vaatamata toorproteiinisisalduse vähenemisele. Hilisemal koristamisel muutub metaboliseeruva proteiini sisaldus üldiselt väiksemaks, kuid kõrreliste osatähtsus seda usutavalt ei muuda. Käesoleva katse tulemustest selgus, et lutserni puhaskülvist saadud rohusööda