Holograafia
valgusega. Plaati läbinud valgus difrageerub ja tekib kaks kujutist: näiline kujutis seal, kus
salvestamise ajal oli ese, ning tõeline kujutis teisel pool plaati.
Olukorra selgitamiseks vaatleme punktvalgusallika hologrammi. Oletame, et võrdluskimp langeb
fotoplaadile normaalisihiliselt ning eseme mõõtmed on tühised ehk temalt hajunud valguse
lainefrondid on kontsentrilised sfäärid. Sellisel juhul on interferentsipildiks Fresneli tsoonid ning
fotoplaat muutub Fresneli tsooniplaadiks. Taasvalgustamisel toimib tsooniplaat nagu lääts,
fokuseerides valguse ühte punkti, mis ongi meie eseme tõeline kujutis. Tekib ka näiline kujutis
samale kohale, kus ese hologrammi salvestamisel viibis.
Keerulisemaid esemeid võib vaadelda koosnevat punktesemetest. Seega on nende valgusväli
punktallikate valgusväljade summa ning lihtsustatult võib keerulisemate esemete hologramme
vaadelda kui punktesemete hologrammide superpositsiooni.
Klassifikatsioon
annaabi.ee 
