Praegu on poldrite ja muude kuivendatud alade toidutootmise mõttes põllumajanduslikus kasutuses hoidmine liigkulukas. Paljudes kohtades ka võimatu. Enamgi veel; endised liigniisked alad, mida on kuivendamisega üritatud muuta põllumajanduslikeks, toodavad mineraliseerudes süsihappegaasi peaaegu samapalju kui põlevkivijõujaamadki. Maksimaalne teoreetiline biomassi tootmise potentsiaal, mis on Eesti liigniisketel või niisutamisega taastatavatel potentsiaalsetel märgaladel, vastab ligikaudu 20 TWh primaarenergiale, mille abil oleks võimalik käitada kuni 900 MW ulatuses hajali paiknevaid jõujaamu, mille elektritootmise kasutegur oleks 20%. (Strandberg jt 2000). Eespool mainitud tsitaadi autorid on välja arvutanud nii sellise keskkonnareformi teostamiseks vajamineva investeeringute kogumaksumuse - 15 miljardit EEK - kui ka kapitali tootluse, mis jääb 6,8 ja 16% vahele. Sellise keskkonnareformiga saaksime lahti oma 14
asuvatel kaitstavatel loodusobjektidel. Toetuse maksmine on reguleeritud keskkonnaministri 01.06.2004 määrusega nr 62 ,,Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad". Taastamiseks antava toetuse määrad on vahemikus 160 435 euro/ha, hooldamiseks vahemikus 147 199 euro/ha, karjaaedade ehitamiseks taastatavatel aladel. Loodushoiutoetusteks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) looduskaitse programmi vahenditest aastatel 20072012 makstud kokku 3,38 miljonit eurot. Selle abil on samal ajavahemikul taastatud 8000 ha PLK-sid ja ehitatud 642 km karjaaedu, lisaks hooldatud väikesepindalaliselt pärandkooslusi väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatel kaitstavatel aladel. · Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
annaabi.ee 
