Sellest etendusest jäidki kõige paremini meelde laulud, kuna need olid suhteliselt lihtsad, kuid ilusad ja lõbusad. Seda muusikali soovitaksin ma kõigile, kuna isegi kui on nähtud ,,Heliseva muusika" filmiversioon Julie Andrewsiga võin üpris kindlalt öelda, et muusikal on parem kui filmiversioon, kuna tegevus ei veni nõnda ja on huvitav jälgida otse, kuidas muusikal kulgeb. Arvan, et seesuguste aegumatute muusikalide taaslavastamine on väärt tegevus, kuna nendest ei tüdine ära ja see annab võimaluse jälgida muusikali ka nendel, kes varem ei ole seda näinud ning samuti saavad ka näitlejad sellega võimaluse end tõestada. Muusikal ,,Helisev muusika" oli väärt vaatamist ja kindlasti selles kõlavad laulud kuuluvad ühte muusikalilaulude paremikku.
Eestisse tagasi. Alles 1956.a. esitati Tallinnas Tubina V sümfoonia. 1959.a. tegi "Vanemuise" teater Tubinale ettepaneku "Krati" lavastamiseks, millega seoses Tubin taastas "Estonia" põlemisel hävinud "Krati" partituuri. 1961.a. astus Tubin Rootsi kodakondsusesse ning sama aasta lõpul külastas ta esmakordselt pärast Eestist põgenemist taas kodumaad viibides "Vanemuises" balleti "Kratt" esietendusel. "Krati" taaslavastamine Tartus ja VI sümfoonia ettekanne Tallinnas kujunesid oluliseks suursündmuseks Eesti muusikapubliku jaoks, kellele avanes esmakordselt Tubina loomingu sügavam tähendus ja selle sisulised väärtused. Tubina V ja VI sümfoonia avaldasid oma jõulise kujundlikkuse ja aktiivse rütmikaga suurt mõju paljudele tolleaegsetele Eesti noortele heliloojatele (Tormis, Tamberg, Rääts, Pärt). 1962.a. astus Tubin Rootsi Heliloojate Liidu liikmeks, ning sellest ajast alates hakkas ta saama
annaabi.ee 
