Norra
muudest arhaikumi ja paleosoikumimoodustistest.
Vestlandet ja Trøndelagis on devoni kivimid (umbes 370
miljonit aastat vanad).
Oslo fjordi piirkond on alang (Oslo alang või Oslo väli), üks
väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud
ulatusliku nooremate moodustiste kihiga.
Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast
võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Maakoore
kerkimine kvaternaaris on glatsioisostaatiline (maismaa
taaskumerdumine pärast jääkuplist vabanemist). See on
toonud ja toob kaasa suuremaid ja väiksemaid pingeid, kuid
kerkimine toimub üldiselt sujuvalt. Lõuna-Norras ei ole
kahel viimasel sajandil olnud ühtki tähelepanuväärset
maavärinat.
Loodusvarad
Maavaradest leidub
Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning krom
iiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid
ei ole piisavalt.