A.Puškini "Jevgeni Onegini"
Südames vaid suur õnneusk. Naabermõisnikest
oli ta vaimselt üle. Onegin ei hakanud õpetussõnu jagama, vaid leidis, et küll mees kord ise
elus pettub. Lenski oli väga õrnahingeline, romantiliste unistustega ja armus Olgasse(Tatjana
õde). Duelli võttis ta väga südamesse, elukatsumused polnud teda tabanud. Autor arvab, et
temast oleks võinud saada suur luuletaja, samas aga ka tavaline provintsimõisnik.
Ootamatusi ja ootuspärasusi Tatjana ja Onegini taaskohtumises: Kui Onegin Tatjanat
pärast Peterburi naasmist kohtab, on Tatjana seltskonnadaam, keda väga hinnatakse(kõik
mida Onegin Tatjanast varem soovis). Tema välimus ja käitumine on nii muutunud, et Onegin
ei tunne teda äragi. Kahtleb, kas see suursugune kaunitar on Tatjana. Üllatav on see, et
Tatjana suudab end kohtumises valitseda nii, nagu oleks Onegin talle võõras. On ootuspärane,
et Onegin temasse armub, kuigi Onegin arvas, et ta pole suuteline enam armuma. Ootamatu