Anu Hindi näituse retsensioon
just sellise lahenduse. Näitust valvav tädi oli lahkelt nõus selgitusi jagama. Sain teada, et
autoril oli kunagi kogemata läinud vett fotode peale ja ta avastas et vesi teeb pildid hoopis
huvitamaks. Nii ta hakkaski pilte veega täiustama.
Eksperimenteeritud ehted olid samuti väga huvitavad. Ehetepaelad on kõik käsitsi punutud
ning ehete valmistamiseks on ta kasutanud Viiralti "Põrgu" fragmentidega kangast ning
lisanud neile rahvuslikku tikandit. Hind oma sõnul võib neid nimetada ka taaskasutuseseme-
teks, sest kangas on kunstniku käes läinud teisele ringile. Ehted sisaldasid väga peent
näputööd ja kindlasti kui võimalus avaneks, kannaksin neid isegi.
Minu arust andis näitusele väga palju juurde see, et pildid oli mustvalged, kõik värvid
sulanduvad siis imehästi kokku, sellele lisaks veel piltide nn "veega rikkumine", mis fotod
veel palju huvitavamaks muutsid. Midagi halba ei olegi öelda, võib-olla ainult see et näitus