Geoloogia !
Kõige suuremad muutused Eesti
paleogeograafias leidsid aset vendiumi ajastu alguses, kui meie alale
tungis meri ja siluri ning devoni ajastu vahetusel, mil mereline bassein
taandus läände ja Eesti muutus valdavalt mandriliseks.
Kuigi Eesti pealiskorras on mitmeid suuri lünki, pole setete ladestumise
ajutisele katkemisele tavaliselt kaasnenud kihtide lasumuse muutumist
ehk geotektoonilisi liikumisi. Peamiselt on nee olnud mere
transgressioonidest ja regressioonidest (pealetungidest ja taandumistest)
põhjustatud lüngad.
Varasemast geotektoonikast räägivad lõhed millega on liigestatud kogu
aluspõhi. Lõhed on valdavalt loode-kagu- ja kirde-edela-suunalised. Sageli
on lõhed mineraliseerunud, mis lubab selgitada nende arengukäiku.
Lõhede täitematerjali uuringud on näidanud, et lõhede suund ei ole seotud
nende vanusega, vaid ette määratud aluskorra vanade murranguriketega.
Lõhede laienemine toimus mitme etapi vältel, mida iseloomustavad
kindlad mineraalide kooslused