M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
kui
need lurjused mu aevastuse peale kähinal teerajalt jooksu pistsid, hüüdsin: «Tuld, poisid!» ja
tulistasin kähina suunas. Sama tegid poisid. Kuid nad lidusid juba, need kaabakad, ja meie
neile järele läbi metsa. Arvan, me ei tabanud neid üldse. Nad lasksid kumbki ühe paugu, enne
kui plehku pistsid, kuid nende kuulid vihisesid mööda ja ei teinud meile mingit häda. Kui me
nende jooksmist enam ei kuulnud, jätsime tagaajamise järele, läksime alla linna ja ajasime
kons-taabjid üles. Need kogusid salga mehi ja läksid jõekallast valvama. Niipea kui valgeks
läheb, otsib seriff meestega metsad läbi. Minu poisid lähevad ka kaasa. Oleks hea, kui meil
oleks neist lurjustest umbkaudne kirjeldus; sellest oleks palju abi. Aga ma arvan, poisu, sa ei
näinud vist pimedas, mis nägu nad olid?»
«Oh, jah, nägin neid all linnas ja järgnesin neile.»
«Tore! Kirjelda neid, kirjelda neid, mu poiss!»