Aeg t s N=UI Võimsus N W Keha soojenemine või jahtumine Soojushulk Q J soojusülekandel Kehamass m Kg Q=cm(t2t1) Temp. Muut. t2t1 C Aine erisoojus C J/kg C Kristallilise aine sulamine või tahkumine Soojushulk Q J Keha mass m Kg
õhu keskmine isobaarne erisoojus sarnasem tabeli omaga. 10 vatise võimsuse korral tekkis mõningane ebakõla, mis oli ilmselt tingitud eksimustest. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude p1, B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel Kontrollküsimused 1. selgita, mispärast cp > cv (cpm > cvm) ( isobaarne on suurem isohoorsest) 2. milliste gaaside erisoojus ei sõltu temperatuurist? 3. Tõestada, et keskmine erisoojus t1 ja t2 vahel (näiteks cpm| t2t1) ei võrdiu erisoojuste cpm2 ja cpm1 aritmeetilise keskmisega, st tõestada et cpm2 + cpm1/ 2 cpm| t2t1 4. kuidas leida keskmise erisoojus mingile temperatuurivahemikule t1-t2 vastava gaasi keskmise erisoojuse interpolatsioonivalemi abil? Cm=a+b*(t1+t2/2)=a+b/2*(t1+t2) (ei tea kas õige) 5. millise gaasi korral on vaja arvestada erisoojuse sõltuvust ka rõhust?
T1 T2 QB Kui temperatuurid võrdsustuvad, protsess QÜ = QAQB lakkab. Saabub soojuslik tasakaal Soojushulk · Soojus ei ole füüsikaliselt mingi asi, mis füüsiliselt kandub ühelt kehalt teisele. Reaalselt kandub üle energia. · Füüsikaliseks suuruseks, mis seda kirjeldab on soojushulk Q. Q = mc(t2t1). Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Soojushulga mõõtühikuks on 1J Soojusülekanne · Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. · Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid Iga keha võib soojust ära anda ja vastu võtta Selleks on kolm viisi: a) Soojusjuhtivus b) Konvektsioon c) Soojuskiirgus
annaabi.ee 
