TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Ilmar Türk ÄRIPLAAN Äriplaan Juhendaja: Eva Makienko Haapsalu 2011 ÄRIPLAAN 2012 Äriplaan Kokkuvõte Ettevõte hakkab tootma arvutikomplekte ja korpuseid, põhitööks korpuste valmistamine ja disain. Erinevalt üldlevinud arvutikorpuste kastikujulisest metallkestast, plaanib ettevõte
Saavutamaks ettevõtte eesmärke, tuleb ligi meelitada piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Personali värbamine ongi protsess, mis koosneb vajaliku arvu nõutava kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamisest. (Alas, 2005: 55) Eesti Posti personalijuht Merike Jaamul pöörab tähelepanu sellele, et värbamise eesmärgiks pole võimalikult paljude kandidaatide kohale meelitamine, vaid õigete oskustega töötaja leidmine (Jaamul 2007: 4). Kulno Türk nimetab kokkuvõtvalt personali värbamist (personnel recruitment) protsessiks, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega töötajaid kandideerima vakantsele töökohale. (Türk 2005: 103) Organisatsioonid on oma olemuselt, eesmärkidelt ja tööjõult erinevad. Sellepärast tulebki igal organisatsioonil välja töötada just temale sobiv värbamisstrateegia ning kohandada see organisatsiooni vajaduste ja muutustega. (Türk 2005: 106)
Karjääri teooriad M. Driver eristab nelja karjäärimudelit (Stoner, Freeman 1989: 745- 747; ref Türk 1999: 225): · Lineaarne karjäär (linear) · Püsiv karjäär (steady state) · Spiraalne karjäär (spiral) · Ajutine karjäär (transitory) Lineaarse karjääri mudel on kõige enam kooskõlas karjääri stereotüüpidega. Inimesed valivad varakult ala, millele tahavad pühenduda (Türk 1999: 225). Pühendunud töötajad on palju väärtuslikumad organisatsioonile kui mitte pühendunud töötajad ning selle tulemusena suudavad nad organisatsioonis palju edukamalt karjääriredelil edasi liikuda. Pühendunud töötajat on kirjeldatud kui inimest, kes jääb organisatsioonile truuks nii headel kui ka halbadel aegadel, käib regulaarselt tööl, annab endast maksimumi või enamgi, kaitseb organisatsiooni vara, osaleb organisatsiooni
Pärnumaa kutsehariduskeskus Robert Rand Pärnu 2012 1824 . "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Steinsbergi , , jandina «-näggo Jago ". 1911 Endla - . , , , «» . 7- , 5 . 1911-1914 Teetsov (1891-1946). Teetsovil , , esinäitlejad Türk . "Showboat" . , Teetsovil . : *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . , Knight II Tier III. 300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . , . , 1600- , 400 . , , . - , 2 10 Endla . : 1988th R. Saluri "Go", . 1988th / M. ' ", . Cross Country () Urk
(Virovere jt 2004: 64) Frederick Irving Herzberg on kahe faktori teooria looja. Ta jagas vajadused motivaatoriteks ja nn hügieeniteguriteks ning käsitles neid vastavalt rahuldajatena ja mitterahuldajatena. Hügieeniteguritega arvestamine tagab olukorra, et töötajad pole rahulolematud ning alles motivaatorite rakendamine võimaldab tagada rahulolu. Töö sisukus tagab tööst saadava rahulolu ning töö rikastamine võimaldab töötajatel ennast teostada ja neid tõeliselt motiveerida. (Türk 2005: 40) Herzberg kasutab terminit "hügieen" selle arstiteaduslikus tähenduses (ärahoidev ja ümbrisega liituv). Hügieenitegurid ei kasvata töötegija sooritusvõimeid, kuid need hoiavad ära tööoludest tingitud tööhuvi nõrgenemist. Herzberg kasutas terminit "motivatsiooni tegur", sest sellel teguril on tööst saadavale rahuldusele positiivne mõju ja nad viivad sageli isiksuse töövõime kasvule. (Kindron 2004: 96-97) Hügieeni faktorite alla kuuluvad (Kindron 2004: 96-97):
vastavalt õdede kvalifikatsioonile ning iga üksiku patsiendi õendusabivajaduste, tema peab kindlustama õendusabi järjepidevuse ja kvaliteedi ning tema on osakonna igapäevane administraator ja juhtija. Tema esmaseks tööülesandeks on koordineerida, juhendada ning toetada osakonna personali. Tal on olulised ülesanded kutsealase juhendajana. (Dencker 1998.) Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt (Türk 2003). . TÖÖTAJATE ARENDAMINE Personali arendamise alla kuulub organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine, nende teadmiste ja oskuste arendamine ja karjääri juhtimine (Siimon 2003). Personali arendamise eesmärkideks on: _ Töötajate teadmiste ja oskuste tõstmine ja laiendamine _ Arendamine ja motiveerimine _ Töörahulolu ja eneseteostuse tagamine _ Töötõhususe ja konkurentsivõime tõstmine _ Töötajate karjääri planeerimine ja juhtimine
TEOORIA X JA Y AUTOR Douglas McGregor(1906-1964) on Maslow vajaduste teooria propageerija ja edasiarendaja ning X ja Y teooria autor. Ta eristab kahte peamist tüüpi juhte, kellel on töötajatest erinevad tõekspidamised. Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid juhtimisstiilid ja võtted. Ühed juhid arvavad, et inimesed on X-tüüpi ja teised Y-tüüpi. Vastavalt sellele kujunduvad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. (Siimon, Türk; 2003: 43-44) Douglas McGregor õpetas mitmes kõrgkoolis nagu näiteks MIT Sloan School of Management, Antioch Collage, Indian Institute of Management Calcutta, Harvard University. Tema raamat ,,The Human Side of Enterprise" (Ettevõtte inimkülg") avaldati 1960. Selles raamatus avaldaski ta oma teooriad. Tal oli mitteametlik õpetamisstiil, mida paljud tema õpilased kiindumusega meenutasid. Tihti istus ta loengu ajal laua taga nii, et jalad olid laua peal
Liider on inimene, kes suudab ülejäänud grupiliikmeid panna tööle või suunata neid eesmärkide teostamise poole, samas liider ei pea olema organisatsiooni juht. Tänapäeva organisatsioonides ei saa lihtsalt liidriks hakata, vaid tuleb selleks saada oma kompetentsuse pideva suurendamise teel. Karismaatilise liidri üha olulisemaks tunnuseks on saamas tema valdkonna alane kompetentsus, millega seonduvad tema omadused, oskused ja tõekspidamised (Türk n. d.). Liidri mõju on organisatsioonis siiski küllalt suur. Liider on rohkem emotsionaalne arusaam. Juht aga ametlik arusaam (Alas 1999). Eestis ja veel pea kolmekümnes maailma riigis viidi läbi uuring, kus intervjueeriti tippjuhte ja kelle lähedasemad kaastöötajad täitsid nende kohta küsimustikud. Uuringu tulemused näitasid, et alluvad näevad Eesti juhti eelkõige dikteeriva korralduste jagajana (Alas 2008, 120). Eesti juhi olemus on enesekindel, kes usub oma alluvatesse
SLOVEENIA Riigihümn: Zdravljica Pealinn: Ljubljana Pindala: 20 273 km2 Riigikeel(ed): sloveeni Rahvaarv: 2 050 200 (2011) Rahvastiku tihedus: 101 in/km2 Riigikord: parlamentaarne vabariik President: Danilo Türk Iseseisvus: 25. juuni 1991 Rahaühik: euro (EUR) Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha Sloveeniast Keskmine temperatuur: talvel -2 °C ja suvel 19 °C . Kuulub Schengeni alasse, reisimine Sloveeniasse viisavaba Sloveenia territooriumil kohtuvad Euroopa neli peamist geograafilist
töötajatega. Diplomand uuris läbiviidud küsitluses: millised on töötajate suhted juhtkonnaga; kas töötajad on motiveeritud; kas töötajad on rahul ettevõtte juhtimisega; kas töötajad peavad ettevõtte juhte oma liidriteks; millist liidristiili kasutatakse ettevõttes. Küsitluse tulemusi ning vestlustes kogutud infot on analüüsitud eestvedamise teooria põhjal. Teoreetilises osas toetus diplomand põhiliselt järgmistele autoritele nagu Kulno Türk, Maie Kotkas, Maaja Vadi, James A. Belasco ja Ralph C. Stayer, S. Winston, Peter R. Scholtes ning ajakirja Äripäev Juhtimise eriväljaannete artikleid. 6 1. Eestvedamine ja liidriks olemine 1.1 Liidri mõiste ja eestvedamise olemus Eestvedamist on püütud defineerida mitmeti. Kulno Türk arvab, et eestvedamine ehk leadership on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate (järgijate) tegevust
käigus omandada nagunii, seda kontrollivad kontrolltööd ja eksam. Referaadi roll on suunata tudengeid iseseisvalt otsima teemakohast lisakirjandust (teaduslikud ja populaarteaduslikud raamatud, konverentsikogumikud, ajakirjad raamatukogudes ja andmebaasides näit. EBSCO, Emerald Fulltext jt.). Konspekti koostamisel lähtutakse peamiselt järgmistest TÜ kirjastuse poolt välja antud õpikutest: Kulno Türk ,,Eestvedamine," ,,Inimressursi juhtimine" (varasemate aastakäikude puhul pealkirjaga ,,Personalijuhtimine"), Kulno Türk ja Aino Siimon ,,Juhtimine", Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumine", Ruth Alas ,,Strateegiline juhtimine". Vajalike teadmiste omandamisele peaks kaasa aitama ja õppimise protsessi lihtsustama see, et iga peatüki lõpus on välja toodud õpiku peatükid, mis tuleb läbi töötada. Teretulemast juhtimismaailma! 4 1
pidamise tarbest, aga ka trenditeadlikkusest, prestiizist. Püüdes anda seletust sõnapaarile personali koolitus võime öelda, et tegemist on töötajate plaanipärase ettevalmistamise ja arendamise süsteemiga, mille käigus täiendatakse töötajate teadmisi ja praktilisi oskusi. Koolitus on vajalik ühelt poolt töötajate võimete arendamiseks ja nende oskuste suurendamiseks ning teiselt poolt järelkasvu kujundamiseks vastutusrikastele töökohtadele organisatsioonis. (Türk 1999, lk 189) Eesti riigiasutuste koolitusjuhid on omavahel kokku leppinud, et koolitus on süsteemne õppimis- ja arendustegevus, mille eesmärgiks on tagada töötajate teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute püsiv vastavus ametikohal esitatavatele nõuetele, asutuse vajadustele ja avaliku teenistuse ootustele. Selle definitsiooni lähemal analüüsil võib välja tuua järgmised põhitõed, mida tuleb koolitusest rääkides silmas pidada:
otsustusprotsessi.) Mittedemokraatlikud reziimid ehk diktatuur: o Autoritaarsed (põhineb ühel isikul ja pärast tema surma võib diktatuur kukkuda) o Totalitaarsed (võim on mingi aparaadi käes ja haaratud on kõik eluvaldkonnad nt. Nõukogude Liit) 1 · Tunnused 1. Juhikultus (nt. Türgi ata Türk) 2. Antiparlamentarism (parlament võib olla, aga seal ei tehta tegelikku poliitikat) 3. Juhtpartei 4. Domineeriv ideoloogia 5. Inimese allutamine riigile (erahuvid jäävad tagaplaanile) 6. Võitlus sise ja välisvaenlase vastu. 7. Militarism 8. Propaganda 9. Sala- ja julgeoleku teenistused
Samuti võiks riik toetada neid lapsi kas või poole eksamitasu maksmisega. Kuna arengumaades kannatavad paljud lapsed nälga, võiksid nad ka tasuta koolilõunat saada. Mina arvan, et kõige teravamaks probleemiks on narkokaubandus, sest see puudutab teistest probleemidest kõige enam tervet maailma, sealhulgas ka Eestit. Seda saaks lahendada näiteks põllumajanduslike maade kontrollimissüsteemide loomisega. Kaidi Türk 9.d
kohale. Tõstmine on võrdlemisi uus spordiala, mis on välja kasvanud raskuse tõstmisest ja atleetvõimlemise harjutustest. 2.AJALUGU Spordialana sai tõstmine alguse 19. sajandi keskel USA, Austria ja Saksamaa atleetikaklubides. 1896. aastal korraldati esimesed mitteametlikud Euroopa meistrivõistlused (võitis sakslane Hans Beck), kaks aastat hiljem toimusid esimesed mitteametlikud maailmameistrivõistlused (esikoha sai austerlane Wilhem Türk, kolmas oli Georg Hackenschmidt). Võistluste korralduses puudus palju aastaid ühtlus. Eesti raskejõustiku sünniajaks peetakse 1888. aastat, kui Gustav Boesberg rajas Tallinna raskejõustikuringi. Esimesed avalikud tõstevõistlused toimusid 16. augustil 1891 Lootuse seltsi rahvapeol. Võitis Gustav Boesberg. Tema ringis tegelesid tõstmisega hilisemad elukutselised atleedid Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Aleksander Aberg ja mitmed teised. Nende
tegurid ja organisatsiooni kultuur. (Beer, 02.03.2010) 5.2 Juhtimisstiilide rühmitus Juhtimisstiile on rühmitatud erinevalt, mis lähtudes mingist konkreetsest liigituse alusest aitavad avada juhtimise iseärasusi. Vaatamata paljudele liigitustele, puuduvad teadlaste poolt aktsepteeritavad juhtimisstiilide klassifikatsioonid. See on tingitud sellest, et puhtal kujul ei ole võimalik eristada praktikas ühtegi konkreetset juhtimisstiili, vaid alati on tegemist mingi kombinatsiooniga. (Türk, 1999: 251) 5.3 Juhtimisstiilide kasutamise uuring Juhtimisstiilide kasutamise uuringus 2000. ja 2002. aastal AS-s Cibus õnnestus kindlaks määrata juhtide juhtimisstiilid. Enamus juhte osutus eelkõige pragmaatilisteks juhtideks. Samas õnnestus kordusuuringus tuvastada, et kolm juhti olid muutnud oluliselt oma juhtimisstiili ja olid nüüd nn ümberkujundavad juhid. Autori arvates viitab see juhtide senisest suuremale valmisolekule muudatuste sisseviimiseks. Uurides juhtimisstiili ja
Sloveenia Jõhvi Gümnaasium Tanel Vähk 10 a Pealinn Ljubljana Pindala 20 273 km² Rahvaarv 2 011 614 (09.2006) Rahvastiku tihedus 95,5 in/km² Riigikeel sloveeni Riigikord parlamentaarne vabariik President Danilo Türk Riigihümn Zdravljica Iseseisvus 25. Juuni 1991 Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Geograafiline asend Sloveenia on riik,mis asubKesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Jõhvi asub muide autoga sõites Ljubljanast 2134 km kaugusel. Ljubljana ....
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk TÖÖLISE JUHENDAMINE EHITUSPLATSIL Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Juhendamine................................................................................................................................4 Olulisteks sammudeks juhendamise teostamisel on:......
la Suède suédois / suédoise sueed sueduaa / sueduaaz la Chine chinois / chinoise sinn sinuaa / sinuaaz l'Espagne espagnol / espagnole espanj(ö) espanjol / espanjol l'Allemagne allemand / allemande alemanj(ö) alema / alemand(ö) la Belgique belge belzik - belz la Suisse suisse süiss - süiss la Grèce grec / grecque gress grek / grek la Turquie turc / turque türkii türk / türk l'Estonie estonien / estonienne estonii estonia / estonienn la Russie russe rüssii - rüss
2014 olemine erinevates organisatsioonides ning ka eestvedaja-liidri isiksuseomadus. Rost Eestvedamine on mõjusuhe liidrite X X X 1993 ja järgijate vahel, kes kavatsevad tegelikke muutusi ja tulemusi, mis peegeldavad nende jagatud eesmärke. Siimon, Aino; Eestvedamine on inimeste X Türk, Kulno mõjutamine suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Üksvärav, Raoul Eestvedamine on tegevuste ja X 2003 käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamisele vabatahtlikult kaasa töötama. Allio, J. Robert Eestvedamine on protsess, kus X 2012 inimene juhib teisi. Allio, J
when the local dairy closed in 1997, many families moved elsewhere and the number went down considerably. In 1998 there were 450 students. To sum up, it can be said that the number of students in Simuvere Gymnasium has changed over the years. In the next years the number will probably continue to decrease gradually as the population of Simuvere grows older. As there is high unemployment, young families will not settle in Simuvere. References: Jõul, M., Lätt, V., Mere, K., Sass, E., Türk, Ü., Vilu, M. 2005a. Year 12 Handbook. Argo Haines, S., Stewart, B. 2004. First Certificate Masterclass. Student´s Book. Oxford University Press
rahvakultuuri väärtustamisega. Kujutavas kunstis pöördutakse rahvaluule temaatika ja rahvakunsti eeskujude poole. ESINDAJAD: *Aksel Gallen-Kallela - ,,Kalevala" illustratsioonid, *Kristjan Raud Tartu kunstikooli rajaja, looming kantud rahvaluule ja ,,Kalevipoja" teemadest, *Ants Laikmaa Tallinna Ateljeekooli rajaja, loomingu paremiku moodustasid eesti haritlaste pastelltehnikas loodud portreed ja maastikud, *Nikolai Türk maalis maatikke ja portreid (J. Liivi portree, ,,Lennuk", ,,Märter") Juugendstiil Tekkis, kuna taheti vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. ISELOOMUSTUS: *Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja elektika eeskujudest. *Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed. *Arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. *Hoonete välisilme pidi järgima
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul INFOTEHNOLOOGIA GEODEESIAS COMPUTER TECHNOLOGY IN GEODESY Laboratoorne töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: Lektor: Kristina Türk Tartu 2017 PRAKTIKUM NR 1: NURKADE TEISENDAMINE KUUEKÜMNEDSÜSTEEMI JA VASTUPIDI EXCELIS Kasutatud töövahendid: Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Morzilla Firefox, Microsoft Word, Paint ja Excel. Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja kalkulaatorit. Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on tutvuda Execeli erinevate võimalustega.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KERGKRUUS TOOTED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Mis on kergkruus? Kergkruus on keraamiline täide- ja soojustusmaterjal, mis saadakse savist pöördahjus põletusprotsessi tulemusel. Temperatuuril kuni 1150oC savi paisub ja tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid. Peale jahtumist sõelutakse kergkruus erinevatesse fraktsioonidesse. Toode on saadaval 50 liitrises ja 1500 liitrises pakendis. Suuremate koguste puhul on
juhtimisteoorias mitme oluliselt erineva koolkonna ja käsitlusviisi olemasolu (Mereste, 2003). Juhtimisteadlased ongi aegade jooksul püüdnud korrastatust luua. Seda on tehtud küllaltki erinevalt (Vadi, 2004: 78). Esiteks on toodud välja kaks kuni viis juhtimisteooriate rühma: 1) klassikalised ja nüüdisaegsed teooriad (Alas, 2001); 2) klassikalised, neoklassikalised, kvantitatiivsed, kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad (Türk, 2003). Edasi on nende all loetletud koolkonnad, kus see on osutunud võimalikuks (Vadi, 2004: 78). Teiseks on esitatud neli või kuus juhtimiskoolkonda: 1) klassikaline, käitumislik, kvantitatiivne koolkond ja põhiliste lähenemisviiside sünteesid ning nende poolt hõlmatavad teooriad või nende esindajad; 2) teadusliku juhtimise, klassikaline (administratiivne), inimsuhete ja käitumisteaduste, matemaatiline koolkond, süsteemne ja situatsiooniline
liikmed Varustajad, hankijad Uued ja vanad juhtimisfunktsioonid Otsustamine Kommunikatsioon Kontroll Planeerimine Eestvedamine Organiseeri- mine Tasakaalustamin e Türk, Siimon (2004) järgi Teooriate paljusus moodsas käsitluses 1. Contingency theory (sõltuvusteooria) 2. Terviklik kvaliteedi juhtimine (TQM total quality management) 3. Sotsiaalse võrgustiku teooria · Neurovõrgustikud · Mõjukusel põhinevad teooriad 4. Õppiv organisatsioon 5. Strateegiline juhtimine · Resource-based view RBV 6. Complexity theory Contingency theory sõltuvusteooria
Kuna tööjõu situatsioon Eesti majanduses on järjest teravnev, inimeste valik aina kitsam ja kesisem, siis selleks, et nimetatud puudust kompenseerida tuleb personali arendada ja koolitada ettevõttele vajalikule tasemele. Personali arendamise alla kuulub ettevõttele vajalike töötajate ettevalmistamine konkreetseks tööks, nende koolitamine pikaajaliseks ettevõtte vajaduste rahuldamiseks, lisaks nende teadmiste, oskuste ja võimete arendamine ning karjääri juhtimine. (Türk 2005, 309) Aktsiaseltsile A-Selver, mille personalist käesolev ainetöö on kirjutatud, on personali arendamine ja koolitamine üheks olulisemaks töötajate motiveerimise ning hoidmise vahendiks, kindlustamaks ettevõtte paremaid tulemusi. Käesoleva ainetöö eesmärgiks on analüüsida aktsiaseltsi A-Selveri personali arendamist ja koolitamist, võrrelda seda teooriaga ning anda omapoolsed soovitused ettevõtte parema personaliarenduse poliitika läbiviimiseks
säilimisest, ettevõttesse paigutatud omakapitali suurendamisest, teiselt poolt aga omanikutulust, dividendide saamisest, võimalusest vastu võtta otsuseid ja omada tunnustust. 5 Sveiby, K.-E. Juhtimistarkus. 101 nõuannet teabeküllaste organisatsioonide juhtidele. Tallinn: Olion, 1994, lk. 237 6 Kidron, A. Ärijuhtimise psühholoogia. Teine trükk. Mondo, 2001, lk. 6 7 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 10 8 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 78 9 Laas, A. Ettevõtlus on elamise viis. Tartu: Peipsi Koostöö Keskus, 2001, lk. 18 Suurettevõtet juhib tavaliselt juht-palgatöötaja, kes kuulub keskse isikuna ettevõtte juhtkonda. Juhtkonna suurus ja koosseis olenevad ettevõtte organisatsioonilis-õiguslikust vormist, mis jaotub maailmapraktika kohaselt kahte suurde gruppi:10 · inimeste ühendused; · kapitaliühendused. 1.1.4.1. Inimeste ühendused
Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp · ühetaolisus · stabiilsus · konkurents · asjad · kontroll Eestvedamise uus paradigma infoajastul · mitmekesisus · muudatused · koostöö · inimesed ja suhted · võimustamine Eestvedamise ja juhtimise erisused (Türk, 2001: 19) Juhtimine Eestvedamine Põhisuund Planeerimine, eelarve ja ressursid. Visioon, strateegia ja pikaajalised Tähelepanu põhiliinile. eesmärgid. Tähelepanu tulevikule. Põhitege- Organiseerimine, vahetu juhtimine ja Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste vused kontroll. Süsteemide haldamine ja kujundamine. Töötajate arendamine.
eesmärgistatud tegevus töötajate ettevalmistamiseks organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Simson, Vigla ja Lõhmus (2002) toovad arendamise definitsioonina välja järgmise: Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutmiseks soovitud suunas. See tagab töötajate kompetentsuse tõusu vastavalt organisatsiooni arengukavale ja vajadustele. Kulno Türk (1999) on personali koolitusele andnud kirjelduse, et see on töötajate plaanipärase ettevalmistamise ja arendamise süsteem, mille käigus täiendatakse töötajate teadmisi ja praktilisi oskusi. Koolitus on vajalik ühelt poolt töötajate võimete arendamiseks ja nende oskuste suurendamiseks ning teiselt poolt järelkasvu kujundamiseks vastutusrikastele töökohtadele organisastsioonis. Dessler defineerib
3. JUHI ROLL EETIKA KUJUNDAMISEL Organisatsiooni juhtimise eetika kujunemisel on väga tähtis roll juhidel, sest just nende käitumine ja tegevus mõjutavad tervet ettevõttet. Juhi suhtumine asjadesse, tema maailmapilt, väärtushinnangud, vajadused ja arvamused avaldavad suurt mõju organisatsiooni eetikale. Lisaks sellele on oluliselt määrav ka juhi iseloom. Kas tal leidub selliseid iseloomujooni nagu näiteks kohusetunne, õiglus ja ausus (Türk, Siimon 2004, 63). Eetilise juhtimise olulised elemendid (Tandru 2018): inimeste väärtustamine, hoolimine ja tunnustamine ning nende huvide ja soovidega arvestamine; suhtlemine, infovahetus, koostöö ja partnerlus; konfliktide lahendamine; eeskujuks olemine ning otsuste ja tegevuste eest vastutamine; inimeste kaasamine ettevõtte ellu ja osalus tegutsemisel; eetika kui inimlikkus, õiglus, ausus, usaldus, hea tahe ja austus.
Tulemuseks sain 3 kirjet mille autoriks oli nimi Kadri. Kadri Kõiv artikleid oli neist 2, mõlemad artiklid on ilmunud ajakirjas Personali Praktik. leidke ajakirjas Akadeemia avaldatud artikleid märksõnaga ,,personalijuhtimine", lisage artiklite kirjed; Liitotsing, sisestasin pealkirja ,,Akadeemia" ja märksõna ,,personalijuhtimine" Tulemuseks sain 2 kirjet 1 Türk, Kulno, 1954- Töösoorituse juhtimine kui juhtimisinstrument - kas ka akadeemilisele töötajale? / Kul Akadeemia, ISSN 0235-7771. (2015) ak. 27, nr. 12, lk. 2229-2255 2 PARE Akadeemia alustab: personalijuhtide arendamisega jätkatakse, juhid haaratakse Director, ISSN 1736-5449. (2011) nr. 12, lk. 52 Novembris 2011 uksed avanud PARE Akadeemia keskendub keskastmejuhtide ning väikese ja kes
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele Uurimistöö Koostaja: Kaidi Türk 11.a klassi õpilane Juhendaja: Kaja Linde Põltsamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus Valisin töö teemaks ,,Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele", sest mind huvitavad sodiaagimärgid ja nende arvatav mõju inimestele. Inimesed käituvad ja riietuvad väga erinevalt. Tekkis soov välja selgitada, kas Kalade
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KUIDBETOON Referaat Juhendaja: Andres Aruväli SISSEJUHATUS Mõeldes betoonile, teame koheselt, et tegu on tugeva ja raske materjaliga, millel on hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tänu tema väiksele tõmbetugevusele ja armeerimisele. Just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Antud referaadis uurin, millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes, kus kohas seda
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS EV-13 ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID Referaat Koostas: Anna-Maria Türk Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 SISSEJUHATUS Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Töökeskkonna ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudused, õhu temperatuur, füüsilise töö raskus. Tööõnnetust võivad põhjustada ka masinate ja seadmete
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk EHITISTE TULEOHUTUSNÕUDED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas, tihti ka võimatu. Majaehitajal on vajalik tunda tuleohutusalaseid mõisteid. Põlengu tekkimist tuleb ennetada.
kõrgematel tasemetel. Teiselt poolt kontseptuaalse kompetentsuse tähtsus on suurem kõrgematel tasemetel, kus mõjutatakse organisatsiooni paljusid osi või organisatsiooni tervikuna. Sotsiaalne kompetentsus on oluline kõigil tasanditel, kuid kõige enam seal, kus lahendatakse enamik inimprobleeme, s.t. esmastel tasanditel. Mõned juhtimise uurijad toovad veel eraldi välja diagnoosimise oskuse ja poliitiline kompetentsuse. KIRJANDUS Siimon, A., Türk, K., 2003. Juhtimine. Põhimõisted ja seosed. Tartu: TÜ Kirjastus
Nõukas, Tark, Ustav, Vapper, Käkk, Luta, Lakkur, Äbarik jne. 6. Eseme-ja tootenimetused priinimedena. 5 Alasi, Ader, Vokk, Uherd, Vikat, Võrk, Nool, Püss, Mõõk, Paat, Ankur, Kelk, Laev, Värat, Tuulik, Veske, Sild, Toop, Kann, Pütt, Püks, Leib, Kohv, Vask, Klaas jne. 7. Hõimu või rahvuse nimi. Hämalane, Idlane, Polakene, Rootslane, Saks, Juut, Türk, Tshuhna jne. 8. Sugulusmõistete nimetusi. Hõim, Vend, Onu, Nõbu jne. 9. Ajamõistete nimetusi perekonnanimedena. Päev, Hommung, Kuu, Esmaspäev, Reede, Kevade, Sügisi, April, Jõul, Ajasta jne. 10. Abstraktseid mõisteid. Ilu, Kangus, Kartus, Mõte, Mõistus, Rõõm, Otsus, Vaen, Tüli, Virkus jne. 11. Usundiga seotud sõnad. Hing, Iis, Iiepuu, Kalm, Tont, Uritam jne. Suure osa eesti perekonnanimede päritolu on jäänud tundmatuks. Nagu näiteks Nurst,
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk PÕRANDATE TASANDAMINE Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Sissejuhatus Põrandate remont ja uute põrandate valmistamine on küllaltki kallis ja keeruline. Oluline on valida õige toode, et ehitamine ei läheks mõttetult kalliks. Tihtipeale tahetakse vana põrand välja lõhkuda ning uus asemele valada. Ei mõelda sellele, et ka vanale põrandale, mis on veel tugev ja kandevõimeline, on võimalik anda uus väljanägemine
23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub "Libahundi" esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat. 1911 - 14. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Teetsovil ei õnnestu teatritöös rakendada oma õpetaja Karl Menningu kunstiprintsiipe, sest enamik trupi liikmeist on asjaarmastajad, tulevased esinäitlejad Liina Reiman ja Eduard Türk alles algajad. "Endla" Seltsi juhatus ja liikmed näevad ainult teatri meelelahutuslikku funktsiooni. Teatri majandusliku olukorra päästmiseks tuleb Teetsovil minna kompromissidele ja lavastada ajaviitetükke. olulisemad lavastused 1911. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Ibsen "Rahva vaenlane", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Sudermann "Kivi kivide hulgas", lavastaja A. Teetsov 1914 - 15. Näitejuhiks Karl Jungholz, kunstnikuks Herbert Tamm.
3. Hasegawa, K., 1986. Japanese-style management. Otowa: Kodansha international LTD. 4. Juhtimisteooria ja praktika sünergia organisatsioonides. 2004. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 5. Lukjanov, A., 2002. Juhtimise alused: Algkursus. Tallinn: Eesti-Ameerika Ärikolledz. 6. Mihhailova, G., 2009. Kaasaegsed juhtimisteooriad. [Online] http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14232/1/kaasaegsed_juhtimisteooriad.pdf [02.11.2009] 7. Siimon, A. & Türk, K., 2003. Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 8. Sults, K., 2009. Eestvedamine, juhtimisstiil. [Online] http://www.tlu.ee/files/arts/4427/5- loecbb9eb1931d6257d5264c937aacc9599.pdf [04.11.2009] 9. Sveiby, K-E., 1990/1994. Juhtimistarkus. Tallinn: Olion. 10. Ouchi, W. G., 1982. Theory Z. New York: Avon Books. 11. Vadi, M., Sirel, K., Tartu Ülikool, 2008. Eesti organisatsioonikultuur on ameerikalik. [Online] https://www.kalev.ee/est/rapla/
11.2011) Randmann, L. 2011. Organisatsiooni psühholoogia - [WWW] http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%205.%20Motivatsioon.pdf (12.11.2011) Siirde, V. 2011. Organisatsioonikäitumine - [WWW] http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1882/Enesekontrolltest_MOODLE.zip/course_ files/5_teema_Eestvedamine_toeoemotivatsioon_siirdeviimane.pdf (12.11.2011) Siimon, A., Türk, K. 2003. Juhtimine. Tartu Ülikooli Kirjastus 13
Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9
Eesmärgilise juhtimise baasil kujunesid hiljem välja tema mitmed edasiarendused, sh tulemusjuhtimine ja tasakaalustatud mõõtmismudel. 3 Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd (Türk, 2003, 50). Vaadeldav teooria keskendub peamiselt lõpptulemustele. Meetodi rakendamine eeldab aga püstitatud eesmärkide realiseerimise hindamist, mistõttu eesmärgid peavad olema konkreetsed, formaliseeritud ja mõõdetavad. Tasakaalustatud mõõtmismudel (Balanced Scorecard, BSC) võeti kasutusele 1990. aastatel, mil orienteeruti üha enam eesmärkide realiseerimisele ja töötulemuste hindamisele. Suure panuse sellesse andsid Robert Kaplan ja David Norton
2. Goleman D.,Boyatzis R., McGee A, Loomulik juhtimine, OÜ Väike Vanker, 2003 3. Habakuk, Madis, Eesmärk otsus juhtimine, Tallinn ,,Valgus", 1976 4. Heller, Robert, Meeskonna juhtimine, Koolibri, 2000 5. Leimann J., Skärvad P-H., Teder J., Strateegiline juhtimine, Külim 2003 6. Pearson, Gordon J., Strategic Thinking, Prentice Hall International (UK) Ltd, 1990 7. Remmelg, Teeli, Juhi Idee Laegas, Äripäeva Kirjastuse AS, 2006 8. Türk, Kulno, Personali juhtimine ja eestvedamine, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999 9. Üksvärav, Raoul, Organisatsioon ja juhtimine, Tallinn TTÜ, 2003
o Tuli kasutusele gaasimask 1915 kevad Itaalia sõtta. o Antanti poolele o A pakkus häid asju sõtta mineku eest o Avatakse itaalia rinne/Alpirinne Bulgaaria ühines keskriikidega -> Serbia väed purustati seetõttu. Türgi rinne: Kaukaasia mäestikus võitles venega Lähis-idas brittide vastu (iraan, iraak jne) 1915 Gallipoli lahing (türgi-britid) – türk võitis; verine Idarinne: saksa peamised jõud idarindele manööversõda Gorlice operatsioon (saksa murdis vene väed läbi, kuid vene taastas oma read) Vene tagalas läheb jamaks Eestis lasti vabrikuid õhku kartuses, et kui sakslased siia jõuavad ja kui võidavad, siis saavad endale vägevad vabrikud. Tung maale, et süüa kasvatada Idarinne eestisse ei jõudnud, seega vabrikute hävitamine oli mõttetu. 1916
finantsseisundi korral on organisatsioonidel keeruline leida piisavalt vahendeid töötajate töö tasustamiseks, mis muudab personali arendamise ja rakendamise keerukamaks võrreldes heas finantsseisundis olevate organisatsioonidega. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Alas, R., (1997). Personali juhtimine,Inimressursi juhtimine. Tallinn: Külim. Alas, R., (2005). Personalijuhtimine, Käsiraamat.Tallinn: Külim. Türk, K., (1999). Personalijuhtimine ja eestvedamine.Tartu Ülikooli Kirjastus. http://www.lvrkk.ee/kristiina/heve/person/index. htmlhttp://www.tlu.ee/opmat/ts/TSK6005/e-kursus%20TSK6005/3.1%20Spordiorganisatsiooni %20juhtimine.pdf http://www.eok.ee/est/spordi_seadusandlus/eesti_spordi_harta
· kohtuda huvitavate inimestega · avameelseid kõnelusi · teha midagi teistsugust · NB! Mida teie tahtsite? Klassijuhatajatund · käsitletakse ühte põhiteemat nt vestluse, grupitöö või väitluse metoodikat kasutades · jagatakse aktuaalset ja jooksvat infot · pühenduda õpilaste probleemide ja murede käsitlemisele · üheskoos heita pilk möödunud nädalale · kavandada ja organiseerida tulevasi üritusi "Arenguvestlused koolis" Kersti Türk "Klassijuhataja" Valdek Rohma (+ töövihikud) Klassijuhatajatund Eesti Wabariigis · viidi tunniplaani 1937.a. · Määrusest: KLJ tundi tuleb kasutada õpilaste kasvatuslikuks juhtimiseks ja ringide töö korraldamiseks. KLJ tunnil on kindel koht tunniplaanis, see antakse kõikidele klassidele võimalikult üheaegselt, päeva esimese või viimase tunnina. KLJ tunni sisustamiseks kinnitab õppenõukogu eritöökava,
kunstteater) - vene keele ja kirjanduse õpetaja Vesselovski, kord näd teatritund – kes soovis see esines. Ta oli üks hoolikamaid esinejaid. Asutas õpilaste draamaringi (mis esialgu oli vaid oma klassi piires), hiljem Nerepiga 1917 koolidevaheline Dramaatiline Ring (üle 50 liikmega)/Tallinna keskkoolide dramaatiline ring ( kus iseseisvalt toodi lavale Lutsu Paunvere, Kitzbergi Kosjasõit ja Pakkala Parvepoisid.) (Üks nende näitejuhtidest oli Eduard Türk) Selle ringi raames tegi Kalmet koos Nerepi ja Mooriga kaasa Estonia teatri massistseenides (sealt ka PAUL Pinna - sinust saab kas joodik või näitleja – tol ajal kasutati grimmis paksu värvi.) (Tema näitlejakarjääri mõjutas suuresti ka tema välimus. Ta oli natuke üle 160 cm pikk, kehaehitus oli sportliku joonega ning näojooned võrdlemisi korrapärased. Ta kasutas seda kui trubina, mängides
Peale ideede kogumist grupeeri need ja teosta. http://www.ajajuhtimine.ee/ajurynnak-aja-voit/70-peale-ideede-kogumist-grupeeri- need-ja-teosta.html [26.09.2011] 8. Virovere A., 21.03.2008. Juhi ja ettevõtja võtmekompetentsid. http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:o0rjD0Iq- nEJ:www.eek.ee/dokumendid/201104211200_4daff2372e65b_andres.ppt+kes+on+liid er&hl=et&gl=ee [26.09.2011] 9. Türk K., 2001. Eestvedamine. Tartu: Tartu Ülikool, majandusteaduskond. 10. Äripäev, 14.06.1999. Liider käitub võrdse meeskonna liikmena. http://www.ap3.ee/? PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=1478%2Frubr_artiklid_147808 [26.09.2011] LISA 1. Pilt Richard Bransonist LISA 2. Pilt liidrist ja tema järgijatest LISA 3. Kes on juht ja kes on liider Tiit Rahkema. AUDIO http://juhtimine.ee/kes-on-juht-ja-kes-on-liider
annaabi.ee 
