9 MJ/kg 34 /t Light fuel oil 36.1 MJ/dm3 570 /m3 Natural gas 33.4 MJ/m3 n 310 /1000 m3 n NB! Data on boilers and fuels might be corrected if you have actual data for your country Muutuvkulu komponent /MWh H0 Kui suur on MWh kohta tulev maksumus? Hakkpuit 19.6 /MWh ühiku hind/kütteväärtus/kasutegur Tükkturvas 12.9 /MWh Et saada MJ =GJ jaga 3,6 läbi Kerge kütteõli 63.2 /MWh Gaas 37.1 /MWh Valin 6MW katlaseadmed tabelist Leian 1 MWh maksumuse InvesteeringuPMT suurus 20a, 5% Hakkpuit 1600x10a3/6 266666.667 21398 267 x10a3/MW Tükkturvas 1875x10a3/6 312500 25075 312.5 /MW Kerge kütteõli 312x10a3/6 52000 4172 52 /MW
Pärnumaa soodes. Suured varud on ka Kesk- ja Vahe-Eesti soodes. Üleriigilise tähtsusega turbamaardlad Kasutusvaldkonnad Turvas on maavara, mida kasutatakse peamiselt kütusena ning taimede kasvupinnasena. 90% Eestis kaevandatud turbast läheb ekspordiks. Kuivturvas on üks parimaid kütuseliike. Kütteturba liikideks on freesturvas, tükkturvas ja turbabrikett. Freesturvas Tükkturvas Turbabrikett Suurt osa turbast kasutatakse väetise või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina ja muldade struktuuri parandajana. Turbal on ka teisi kasutusviise näiteks meditsiinis, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Meditsiinis kasutatakse turvast eelkõige reumaatiliste haiguste, aga ka stressi ja nahahaiguste vastu. Turba kasutamine Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid
SO2 heitmed Katla aastased väävliheitmed Ülesanne 5 Kütus Kütteväärtus Hind Põlevkiviõli 10,8 MWh/t 534 /t Kerge kütteõli 11,9 MWh/t 1 /l Kivisüsi 7,4 MWh/t 198 /t Maagaas 9,4 kWh/m3 0,53695 /m3 (looduslik gaas) Turbabrikett 4,6 MWh/t 146 /t Tükkturvas 3,15 MWh/t 80 /t Puitgraanul 4,8 MWh/t 207 /t Küttepuud 1,6 MWh/rm 40 /rm Katla kasutegurid Vedelkütus 93 Turbabrikett 80 Põlevkiviõli 90 Kivisüsi 77 Gaas 93 Pellet 90 Küttepuit 80 Elekter Rahaline kulu aastas 0,1548*9000 = 1393 Looduslik gaas Rahaline kulu aastas 0,53695*1030=553 Põlevkiviõli
TURVAS Sandra Kaasik Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist t...
töötava elektrit ja soojust koos tootva jaama puhul umbes 12 miljonit krooni, tuulejaamal 12-14 miljonit, biomassi põletaval koostootmisjaamal 25 miljonit, veejõujaamal 25-30 miljonit ning tuumajaamal 60 miljonit krooni. Põlevkivielektri tootmisseadmete uuendamine Narva elektrijaamades maksab ligi üheksa miljonit krooni megavati kohta. Energiatootmiseks kasutatav kütus on tuule ja veejõu puhul tasuta, põlevkivi maksab 53,5; tükkturvas 99,7; hakkpuit 100,8; maagaas 144,3; raske kütteõli 172,2; põlevkiviõli 168,9 ja kerge kütteõli 400,9 krooni (keskmised hinnad ettevõtetele 1 MWh kohta, käibemaksuta, Eesti Energia 2004. a andmetel).
turbainstituut “INSTORF”. Selles töötati välja hüdroturba tehnoloogia ja masinad: hüdromonitor, turbapump, laialilaotamis-seadmed, kraanad kändude eemaldamiseks, teisaldatavad torujuhtmed. 1928. a. loodud agregaadi tootlikkus oli näiteks 75…100 tuhat tonni tükkturvast hooaja jooksul. Turba lahtiuhtumine toimus 10…15 atm rõhuga veejoaga. Turba niiskus 93.97,5%. Pulbi transport ja laialilaotamine toimus 25…33 cm kihina. Tekkinud kihist (10… 12 cm) lõigati tükkturvas niiskusel 89…92%, need kuivatati niiskuseni 40…45%. Ning viimase etapina koristati tükid valli. Tehnoloogiast loobuti 50-aastate alguses. Soomes on uuritud meetodi kasutuselevõttu teedeta tootmisaladel seosest saadud massi pressimisega kuivatamisega. Samaaegselt hüdroturbaga arendati edasi ekskavaatoriga kaevandamise tehnoloogiat tükkturbatootmisel. Algus Venemaal 1921.a mitmekopalise ekskavaatoriga. Sobis väikese kännususega (alla 1%) turba korral
on tekkinud sootaimede jäänuste mittetäielikul lagunemisel ja koos mineraalainetega ladestumisel niiskes ning õhuvaeses keskkonnas. Kogutoodang 1996 aastal oli ca 20 miljonit tonni, millest 20% Venemaal. Varude poolest n esikohal USA 13 miljardit tonni ja Venemaa 12 miljardit tonni. Ligikaudu 22% eesti alast on kaetud soodega. Kateldes ja ahjudes kasutatavate turvase liigid: Freesturvad soo pinnalt freesitud ja õhu käes kuivatatud peenike turbapuru Tükkturvas märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabrikett sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhu all surutud tihedad korrapärased briketid. Turbapelletid ehk graanulid kuivataud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad. Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust(8-14 MJ/kg). Põlevaine kütteväärtus on 20-25 MJ/kg. 11. Kaevandatavad söed. Nende liigid. Üldised omadused.
Kokku varusid üle 2,4miljardi tonni. Tööstuslikuks tootmiseks ette nähtud turbavarud on 775 mln tonni, sisaldades 80% põletamiseks sobiva kvaliteediga turvast. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang kokku on ~4,5 - 5,0 miljonit m3 erinevaid turbaid. Turba juurdekasv aastas on ca 0,5 mm. Katelde ja ahjude kolletes kasutatava turba ehk kütteturba liigid: freesturvas osakesed läbimõõit alla 3 mm, suuremate osakeste pikkus ulatub 1015 mm-ni; tükkturvas pikkus on enamasti 100200 mm, läbimõõt aga 50100 mm; turbabrikett turbapelletid ehk graanulid turbapulgad, sõltuvalt kuivatamise meetodist on kahte liiki: välipelletid freesturvas kuivatatakse õhu käes, tehasepelletid freesturvas kuivatatakse kuivatis. Näitaja Ühik Freesturvas Tükkturvas Turbabrikett Turbapelletid Arvutuslik % 45 35 12 15 niiskus
Tasso Käsitsi Tahkekütusekatl Kivisüsi, teenindatavad ad KSM, puitkütus, Puidu ja (malmseksioon 70 75 % 15000 - 30000 Sime, Thermia tükkturvas, tükkturba sisekoldega, turbabrikett kasutamisel teras) langeb kasutegur Kuiv Halupuidu Atmos, halupuit Käsitsi
mille kasutamine ei ületa nende looduslikku juurdekasvu. 2.1 Kütuste liigitus Kütuste liigitamine võib toimuda väga erineval viisil. Üheks võimaluseks on kütuste liigitamine agregaatoleku järgi. · Tahked kütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi; o puitkütused (hakkpuit, halupuit, briketid, pelletid jt); o turvas (freesturvas, tükkturvas, turbabrikett) jt. · Vedelkütused: o katlakütused: naftakütused (raske ja kerge vedelkütus; põlevkiviõli; o mootorikütused: bensiin; diislikütus; lennukipetrool jt. · Gaaskütused: o maagaas; o vedelgaas (enamasti propaan või propaani ja butaani segu);
annaabi.ee 
