taktide arvust, õhkjahutusega ja vesijahutusega mootoriteks. Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest: - 1 silindriline (1) - Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 14, 16) - V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12, 16, 20, 24) - Boksermootor (2, 4, 6, 8, 12) - VR-Mootor (5, 6, 8, 12, 16) - W-Mootor (3, 8, 12, 16) - U-Mootor (4, 12, 16) - Y-Mootor (3, 6, 12, 18, 24) - H-Mootor (16, 24, 40) - X-Mootor (16, 24) - Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) (Lennukimootor) - Ridatähtmootor ((6x2=12, 4x3=12, 6x4=24, 4x5=20, 2x6=12, 4x6=24, 6x6=36, 3x7=21, 4x7=28, 6x7=42, 8x7=56, 4x9=36) (Lennuki ja laevamootor) - Mitmesektsiooniline tähtmootor (2x7=14, 2x9=18, 4x7=28) (Lennukimootor) - Pöördkolb- ehk Wankelmootor (sulgudes on võimalik silindrite arv, rasvaselt on tänapäeval maismaasõidukitel kasutatavad mootorid) Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele,
3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............lk 8 4.Peatükk ERITÜÜPI MOOTORID............................................................lk 9 4.1 Reasmootor ehk ridamootor.....................................................................lk 9 4.2 V-mootor...................................................................................................lk 9 4.3 Boxer-mootor...........................................................................................lk 10 4.4 Tähtmootor..............................................................................................lk 10 4.5 Rootormootor ehk Wankelmootor...........................................................lk 10 4.6 Elektrimootor..........................................................................................lk 11 5.Peatükk KUMB ON KESKKONNASÕBRALIKUM. KAS BENSIINIMOOTOR-VÕI DIISELMOOTOR?MIKS?. ...lk 12 6.Kokkuvõte.......................................................................
a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 5) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid; 6) silindrite arvu ja asetuse järgi: a) 1 silindrine (1) b) Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6) c) V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12) d) Boksermootor (2, 4, 6, 8, 12) e) VR-Mootor (5, 6, 7, 8, 12, 16) f) W-Mootor (3, 8, 12, 16) g) Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) h) Ridatähtmootor (6*2=12, 4*3=12, 6*4=24, 4*5=20) i) Mitmesektsiooniline tähtmootor (2*7=14, 2*9=18, 4*7=28) j) Pöördkolb- ehk Wankelmootor (Sulgudes on optimaalne silindrite arv tänapäeval) 7) pöörelmissuuna järgi: a) parem- või vasakpoolse pöörlemisega mootorid, b) reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid; 8) väntvõlli asetuse järgi silindri telje suhtes: a) tsentreeritud väntvõlliga mootorid,
esinev lahendus. Subaru tahtis olla esimene mark Jaapani autoturul esikveoliste autode väljaarendamisel. Seda silmas pidades ostis FHI 1960 aasta alguses saksa firmalt "Borgward" ära lamavmootori kasutamisõiguse, millest sai tulevikus esikveoliste autode jõuallikas. Lennumasinaid valmistav FHI oli aru saanud, et kasutades lamavmootorit annab see parema kokkusobivuse transmissiooniga kui siiamaani kasutatud ridamootor. Lennumasinates kasutatud nn. tähtmootor, kus väntvõll asus keskel ja kolvid tähikuna selle ümber ei olnud autos eriti hästi kasutatav. Seega tuli inseneridel väljatöötada sõiduautole sobilik jõuallikas. Subaru insenerid mõistsid peagi, et kolvid tuleb viia ühte tasapinda. Keskel asetsev väntvõll ja 180 kraadise nurga all asetsevad kolvid andsid mootorile madala raskuskeskme ja vibratsioonivaba sujuva käigu. Selline mootoritüüp andis ka tulevikus projekteeritavale autole madala raskuskeskme ja hea teelpüsivuse
1934 november elektritramm Pärnu maanteel EESTI RAUDTEEDE HIILGEAEG MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU Sisepõlemismootor soojusmasin, milles kütus põleb mootori sees. (kasutegur 60% ja rohkem) Välispõlemismootor kütus põletatakse väljaspool mootorit. (kasutegur 10%) KÜTUSE JÄRGI Gaasimootor Bensiinimootor Diiselmootor TAKTIDE JÄRGI Kahetaktiline Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12) Boksermootor Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor Reaktiivmootor BENSIINIMOOTOR Põhiosad: silinder, kolb, keps, väntvõll, klapid, küünal. Taktid: 1. SISSELASKETAKT 2. SURVETAKT 3. TÖÖTAKT 4. VÄLJALASKETAKT DIISELMOOTOR Diiselmootor raskem ja massiivsem. Küünlad puuduvad. Põlemiselt tekib rohkem tahma ja jääkaineid. MOOTORITE LEIUTAMISE AJALUGU 1769 N.J. Cugnot auruvanker 1805 I. De Rivaz I sisepõlemismootori patent 1860 J.E
Neljas tase Viies tase Antonov An-2 Meeskond: 1-2 Reisijaid: 12 Ülemine tiib: tiivaulatus 18,2 m Alumine tiib: tiivaulatus 14,2 m pikkus 12,4 m kõrgus: 4,1 m Tiivapindala kokku: 71,52 m² Tühimass: 3300 kg Täismass: 5500 kg Kasulik koorem: 2140 kg Tõusuraja pikkus : 170 m Maandumistee pikkus: 215 m Lennuki mootor: kolbmootor AS-62IR / Impellernõi Reduktornõi/ Mootori tüüp: 9-silindriline ülelaadimisega tähtmootor Antonov An-2 Propeller: AW-2, muutuvsammuga, neljalabaline, metall Võimsus: 1000 hj (750 kW) Suurim kiirus: 258 km/h (1760m kõrgusel) Reisikiirus: 190 km/h (100 sõlme, 120 miili/h) Varisemiskiirus: ~50 km/h (26 sõlme, 30 miili/h) Lennukaugus: 1390 km Lennulagi: 4500 m (14 750 jalga) Tõusukiirus: 3,5 m/s Võimsus/mass: 140 W/kg Antonov An-2 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Kepsel aga vertikaalse ühe ankru tõstmiseks.Peliga liigutatakse ankrut, mida hoiab ketipidur. Ankrukett lastakse läbi ankrulüüsi.Ankrur, kui see on laeva küljes siis see istub ankrusüvendis parda küljes. Kett koosneb seeklitest. Kett on kinnitatutd ketikasti halsiga ning kett tuleb sealtvälja läbi ketilüüsi. 15.Diiselmootori liigitamine konstruktiivsete lahenduste järgi: 1.ristpeaga ja ristpeata mootorid 2.silindri paigutuse järgi: ·Ridamootor ·V-kujuline mootor ·Tähtmootor ·Boksermootor ·Vastaskolbidega mootor, ühe väntvõlliga vastaskolbidega ridamootor, vastaskolbidega mootorid on eranditult 2 taktilised. 16.Happe- ehk pliiaku - Kasutatakse elektrolüüdina väävelhapet ning vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Erinimelised plaadid on eraldatud üksteisega mingisuguse isolatsiooniga, sest kui plaadid
Küttesegu süütamise viisi järgi: 1) Survesüütega 2) Elektrilise sundsüütega (sädesüütega). Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse)
annaabi.ee 
