Niisiis on Norra jaoks ülioluline mereliste elusvarude õige haldamine. Järgmises slaidis saate teada, kuidas nad seda siis haldavad. · Norra on kalanduse osas väga arenenud. Väga kõrge kvaliteet. · Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis (Exclusive Economic Zone), mis on neil väga suur - 819 620 km2 ümber ranniku. · Kogu kalapüügitsoon on neil 1,878,953 km2. · Põhiliselt püütakse järgmisi kalaliike: Hiidhuulkala, tursk, soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas, kilttursk, makrell, krevett jne. · Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Sest Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkõige lõhe ja forelli, kasvatus akvakultuuris (kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees).Teine tähtis kalaliik on vikerforell · Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu
LIIVI LAHE KALASTIK lisaks Matsalu lahest püütud liikidele elavad Liivi lahes: · Tihti väljapüütavad liigid: kammeljas, kilu, lõhe,merihärg, merinõel, neljapoiseluts, nolgus, nugakala, pullukala, raudkiisk, suttlimusk, väike mudil, võldas, väiketobijas. · Eksikülalised või väga vähearvukad liigid: Ansoovis, huntkala, kirju mudil, makrell, meripühvel, must mudil, mõõkkala, suurtobijas, säga, süsikas, vingerjas, võikala, ümarmudil, tuur. Euroopa põhjaosa ohustatud kalaliigid väljapüügi sageduse põhjal 0 Tuur 1 Harjus, lõhi, merisiig, saga 2 Vinträim, meriforell 3 4 Jõeforell, meritint, ojasilm, peipsi siig, rääbis, tippviidikas, võldas 5 Hing, meripühvel, merivarblane, nolgus, pullakala, suttlimust, suur tobias, vingerjas, tõugjas, võikala Kunstlikult taastatavad liigid:
söödavast libekalast kuivatatud molva. ). Nad valmistasid jõulukala (lutfisk) ja rohelist kapsast (grön kål).Jõulukala valmistamisega kaasnes spetsiifiline lõhn, mida tundis juba trepikojas mõni päev enne jõululaupäeva. Kalu söödi koos keedetud singi ja dopp i grytan'iga. Täiskasvanud jõid mumm'i, see on tume õlu (porter) segatud magusa limonaadiga. Söögi seedimiseks võeti juurde ka napsu. · Lutfisk - jõulukala, kuivatatud tursklane või süsikas, mis leelises leotatud, selle järel keedetud. Serveeritakse piima- või sinepikastmega. Sinepi- ja piprasordid laual kasutamiseks. · Dopp i grytan - (Doppa i grytan - patta kastma). Kasutatakse singi ja sealihavorsti keeduleent. Lisatakse vürtsid, eriti omapärane on jahvatatud ingver. Aetakse uuesti keema. Patta kastetakse (peen)leivaviilud. Läbiimbunud leivaviile serveeritakse koos keedetud vorsti ja/või singiga.
Ühiseks tunnuseks hele küljejoon Liha on tihe ja kihiline Suht kuiv liha, sobib küpsetamiseks, keetmiseks jne Sobib kalahakkliha sisse, kasutatakse ka palju soolatult ja suitsutatult Kalamaks on oluline d-vitamiini allikas Kilttursk (haddock) Lahja, ilusa tiheda lihaga kala Maitsev suitsutatuna, küpsetatult, gratineeritult (üleküpsetatult) Merluus/hõbeheik (hake) Lahja ja maitsev toidukala Ei talu pika aegset keetmist Süsikas ehk saida (black pollock) Enamasti konserveeritult, pajaroogades, hautistes Atlandi pisitursk (tomcod) Väga hinnatud Tuulehaug Luud on rohelised ja suu nagu pikk nokk Kehal soomused, kuid need tulevad kergesti ära Liha lahja ja kuiv Sobib hästi marineerimiseks ja tarretise valmistamiseks Tuunikala (tun) Elutseb kõigis ookeanides Suur ja liharikas kala Erineb liigiti, suuruselt jne
Osad nendest on paiksed kuid on ka siirdekalad. Merekalad: Räim, kilu, tursk, lest, merilest, soomuslest, kammeljas, emakala, tobiad, meripühvel, merihärg, nolgus, must mudil, kollakas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene, väike mudilakene,merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig, ogalik, jõesilm, merisutt, noakala, tuur, vinträim ja aloosa. Mageveekalad: Koha, ahven, kiisk, särg, latikas, nurg, haug, viidikas ja säinas. 13. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Meri ja mererannik on elupaigaks suurele arvule linnuliikidele. Merepildis on linnud
ekstraktiivaineid. On põhiliselt mageveekalad. Sugukonda kuuluvad jõeahven, koha ja kiisk. Tursklaste sugukonna tunnuseks on piklik keha, üks kuni kolm seljauime, mis katavad kogu seljaosa ning suur pea. Nahk on pehme, liha lahja ja erilise maitsega. Luud on suured ja kergesti eraldatavad, mis kergendab kasutamist. Maks on rikas A- ja D- vitamiinide poolest. Tursklased on põhiliselt ookeanikalad. Nende hulka kuuluvad atlandi tursk, balti tursk, kilttursk, süsikas (saida), navaaga, meriluts, mintai, putassuu, luts (mageveekala). Tursalistele lähedased on hõbeheik ja merlusa. Lestlaste tunnuseks on ovaalne ja lame keha. Seljauim on pikk. Keha ülemine, silmadega pool on tume, alumine on heleda värvusega. Liha on õrn, maitsev, keskmise rasvasusega, kuid valgusisaldus on mõnevõrra keskmisest väiksem. Lestalised on lest ja hiidlest (paltus). Hauglasi iseloomustab pikk keha ja suur pea. Seljauim asub sabauime lähedal. Liha
annaabi.ee 
