kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu Sümbolraha omab seadusliku maksevahendi rolli just valitsuse dekreedi alusel, ainult seepärast saabki ta raha
kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu Sümbolraha omab seadusliku maksevahendi rolli just valitsuse dekreedi alusel, ainult seepärast saabki ta raha
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on teisipäev, 11 aprill 2017, 7:05 State Finished Completed on teisipäev, 11 aprill 2017, 7:32 Time taken 26 mins 55 secs Marks 13/13 Grade 10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 2 Raha funktsioonideks on olla Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend
likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) keskpank tõstab kohustusliku reservi määra Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Vastus: Õige Vale
elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine on seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr. Vali üks: Tõene Väär Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Vali üks: Tõene Väär Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vali üks: Tõene Väär Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Vali üks: Tõene Väär Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse mõõt ja arvestusühik, millega väljendatakse hüviste hindu. Vali üks: Tõene Väär
Keynesi koolkond- vaatlevad majandust lühiperioodil • Palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele • Kogupakkumise kõver on horisontaalne • Tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes Raha olemus • Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahendamisel • Raha vormide areng Kaupraha- sümbolraha (dekreetraha)- deposiitraha • Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab Rahanõudlus • Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele Reaalne rahatasakaal M/P (M- nominaalne rahahulk, P- majanduses üldine hinnaindeks)- mõõdetav kaubaühikutes Rahanõudluse motiivid • Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP)
– Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. – Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. – Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. – Vale Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. – Vale
maksude kogumist ning madalaid maksumäärasid, kuna kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis pidurdab majanduskasvu. Pehme majanduspoliitika pooldajad on seisukohal, et suuremate avaliku sektori kulutustega, mis nõuab ühtlasi ka kõrgemat maksukoormust, on võimalik vähendada ebavõrdsust ja kiirendada majanduskasvu. Monetaarpoliitika Raha: ringlevad paberrahad ja mündid ehk keskpanga poolt emiteeritud sümbolraha lisaks sularahale jooksvad arved pankades tähtajalised hoiused pankades Raha funktsioonid Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja –aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab vahetuse efektiivsemaks Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust Raha nõudlus:
10. Millised on eelarvepoliitika eesmärgid? Kuidas mõjutab eelarvepoliitika kogutoodangut ja hinnataset? Eesmärgid on saavutada täistööhõive ja suurendada koguprodukti toomata kaasa inflatsiooni. Reaalses elus ei õnnestu sageli eelarvepoliitika kaudu hinnataset alandada, seega on eesmärgiks pigem hinnatõusu külmetamine, mitte hindade reaalne alandamine. 8. Rahaturg ja pangandus Kaupraha kaubad, mis muutusid üldtunnustatud vahetusvahenditeks, sümbolraha paber või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha e sümbolraha? , deposiitraha pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas,
10. Millised on eelarvepoliitika eesmärgid? Kuidas mõjutab eelarvepoliitika kogutoodangut ja hinnataset? Eesmärgid on saavutada täistööhõive ja suurendada koguprodukti toomata kaasa inflatsiooni. Reaalses elus ei õnnestu sageli eelarvepoliitika kaudu hinnataset alandada, seega on eesmärgiks pigem hinnatõusu külmetamine, mitte hindade reaalne alandamine. 8. Rahaturg ja pangandus Kaupraha – kaubad, mis muutusid üldtunnustatud vahetusvahenditeks, sümbolraha – paber või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha – e sümbolraha? , deposiitraha – pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu – saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat – raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas – keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas,
valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 11 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 13 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 14
Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1
5. raha definitsioon Raha on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend. 6. raha funktsioonid Maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik (väärtuse mõõt), akumulatsioonivahend(raha toodab raha), laenamisvahend, üldise hinnataseme mõõtmine. 7. raha tüübid läbi aegade Täisväärtuslik kaupraha (kuld, hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha. 8. likviidsuse mõisted. Näited Likviidne rahaline v kergesti rahaks muudetav. Likviidsus sõltub: kui kergesti seda saab osta v müüa; tehingukulude suurus; hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. (Kõige likviidsem) raha, tähtajaline hoius, arvelduskonto, valitsuse võlakirjad, firmade võlakirjad, aktsiad, materiaalne kinnis- ja vallasvara. 9. väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused
tasakaaluasendisse viimiseks; • tööpuudus (loe: ressursside alakoormatus) pole mitte vabatahtlik vaid pealesunnitud seisund (täishõive saavutamiseks tuleb palkade alandamise asemel suurendada kogunõudmist valitsuse kulutuste kasvu teel). TASAKAAL < POT. TOOTMISMAHT Teema 9 RAHA FUNKTSIOONID: 1. Raha kui vahetusvahend – raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: • kaupraha , s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; • sümbolraha – s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, kroon. • deposiitraha – s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik – kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend – inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha
Kui majandus 21 ei toimi täishõive tasemel, siis on eelarvepoliitika eesmärgiks kogunõudluse suurendamine, nt maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust ja teiselt poolt muudab investeeringud tasuvamaks. Kaupraha kaubad, mis on üldtunnustatud vahetusvahendina, üldiselt aktsepteeritud maksevahendid (pärlid, teokarbid, kariloomad jne, hiljem väärismetallid). Sümbolraha paber või mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud täitma raha funktsiooni. Seaduslik maksevahend ehk valitsuse poolt oma monopoolset õigust kasutades seadusega kehtestatud ja üldiselt tunnustatud maksevahend. Paberraha usaldatavus on seotud valitsuse usaldamisega. (Tuli käibele alternatiivkulu ja vahetusväärtuse ebastabiilsuse tõttu). Täidab vahetusvahendi, väärtuse mõõdu ja väärtuse säilitamise vahendi funktsioone. Dekreetraha - sümbolraha
RAHATURG JA INFLATSIOON 11.11.2013 Hinna suhtes langev nõudlus ja tõusev pakkumine hind S D raha Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahetamisel. Raha vormide areng: kaupraha sümbolraha (dekreetraha) deposiitraha Raha funktsioonid · Vahetusvahend raha abil palju mugavam osta, kui kaup kauba vastu tehingute puhul · Arvestusühik · Väärtuse säilitamise (rikkuse kogumise) vahend Rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele reaalne rahatasakaal M/P (likviidne raha) Kui palju nominaalse raha eest teatavaid kaupu osta saab.
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused
Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks erinevate kaupade vahetamisel. Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamise (rikkuse kogumise) vahend Raha kui vahetusvahend Kaupraha omadused: 1) Suhteliselt piiratud ressurss 2) Kergesti jaotatav ja portatiivne 3) Füüsiliselt vastupidab 4) Stabiilse pakkumisega Väärismetallid kauprahana: Kõrge alternatiivkulu - > sümbolraha kasutuselevõtmine Raha kui arvestusühik Kindla rahaühiku kehtestamine seob omavahel kolm tegurit: · kaupades sisalduva kasulikkuse · raha suhtelise ostujõu võrreldes teiste rahadega ehk vahetuskursi · hindade mastaabi NB! Raha nominaalne suurus ei määra tema reaalset tugevust või nõrkust! Raha kui rikkuse kogumise vahend Likviidseim vara Kõrge inflatsiooni korral kaotab raha oma väärtust Kõrge alternatiivkulu saamatajäänud intressi näol Rahaagregaadid
Tavaliselt peetakse selleks 10 aastat ja enam. TEGELIKKUSES toimub midagi nende kahe vahepealset: tõuseb hind+ tootmismaht! 9. 1 Raha funktsioonid Raha on likviidne finantsvara, millega saab maksta kaupade ja teenuste eest. 1. Raha kui vahetusvahend raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: kaupraha, s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; sümbolraha s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, kroon. deposiitraha s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem
1. Üldise hinnataseme langust nimetatakse delflatsioon ja see on üldise hinnataseme tõusu ehk inflatsioon vastandmõiste. 2. Hiperinflatsiooni korral on hinnataseme tõus rohkem kui 50 protsenti kuus ehk hinnad tõusevad aastaga üle 100 korra 3. Raha funktsioonideks on raha kui väärtpaber, raha kui vahetusvahend ja raha kui väärtusmõõt 4. Bartervahetus eeldab tehingu osaliste vajaduste kahepoolset kokkulangemist 5. Raha millel puudub sisemine väärtus, nimetatakse sümbolraha 6. Kuld on näide nn kaup rahast, millel on sisemine väärtus. Kui riik võtab endale kohustuse vahetada ringluses olev paberraha vajadusel kulla vastu, siis sellist rahasüsteemi nimetatakse kullastandardi süsteem 7. Kvaasi- ehk näivraha täidab raha kui akumulatsioonivahend funktsiooni kuid seda ei saa kasutada maksevahendiks 8. Raha pakkumised on raha hulk majanduses, mida saab mõõta nn rahaagregaatidega. 9
majanduslikku heaolu- näiteks neg sokid suurendavad järsult tööpuudust ja/või inflatsiooni. 58. Millised on eelarvepoliitika eesmärgid? Kuidas mõjutab eelarvepoliitika kogutoodangut ja hinnataset? Eesmärgid: tööhõive saavutamine ja koguprodukti mitteinflatsiooniline kasv. 59. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? Vormid: a) kaupraha b) sümbolraha c) deposiitraha Funktsioonid: raha, kui maksevahend ehk kui maksete teostamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuse ebastabiilsus on olnud peamisteks põjusteks, miks ka parim kaupraha- kuld- on asendunud sümbolrahaga. 60. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? M0- ringlusesse lastud sula- ja kontoraha, M1- sularaha majanduses, nõudmiseni hoiused (sh Eesti kroonides/Eurodes, välisvaluutas, , M2- tähtajalised säästu- ja muud hoiused
Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja: 1 m= , kus m rahakordaja; r kohustusliku reservi määr r Raha areng: kaupraha (raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata; bartertehingud) sümbolraha (dekreetraha; kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha) arveldusraha (elektrooniline raha). 2. Raha funktsioonid · maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. · väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. 3. Rahasüsteemide ajalugu
· surrogaatraha raha, mis majandussubjektide silmis ei täida raha funktsioone · suur majandus majandussüsteem, mis on piisavalt suur, et avatuse tingimustes suuta mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära · sääst osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks · säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks · sümbolraha kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha · sünnijärjekord näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestamata seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmise ajal elus või mitte. · süstemaatiline risk vt tururisk T · Tallinna Börsi Inimekiri (ka: investornimekiri) sisaldab väiksemate firmade aktsiad, sellesse lülitamise kriteeriumid on võrreldes põhinimekirjaga leebemad
korrutatuna viiega). surrogaatraha - raha, mis majandussubjektide silmis ei täida raha funktsioone suur majandus - majandussüsteem, mis on piisavalt suur, et avatuse tingimustes suuta mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära sääst - osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks säästmine - tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks sümbolraha - kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha sünnijärjekord - näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestamata seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmise ajal elus või mitte. süstemaatiline risk - vt tururisk T Tallinna Börsi I-nimekiri (ka: investornimekiri) - sisaldab väiksemate firmade aktsiad, sellesse lülitamise kriteeriumid on võrreldes põhinimekirjaga leebemad
Galopeeriv Hüperinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumispoolne inflatsioon Pakkumisshokk Inflatsiooni spiraalid Inflatsiooni reaaltulude kulu Inflatsiooni menüükulud Inflatsiooni sotsiaalsed kulud Indekseerimine 15. Raha ja pangandus Raha Barter Raha konkreetsed funktsioonid Raha abstraktsed funktsioonid Maksevahend Vahetusvahend Ringlusvahend Väärtuse mõõt Akumulatsiooni vahend Raha liigid Raha unikaalsus 30 Kaupraha Sümbolraha Seaduslik maksevahend Greshami seadus Emissioonitulu Raha agregaadid M1 M2 Deposiitraha Kommertspangad Osalise reserviga pangandus Raha loomine kommertspankade poolt Kohustuslik reservimäär Kohustuslikud reservid Lisareservid Raha lihtne multiplikaator Raha tegelik multiplikaator 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika Avaliku sektori kulutused Keyneslik fiskaalpoliitika Neoklassikaline fiskaalpoliitika Automaatne fiskaalpoliitika
Eesti majandustsükkel on viimasel kümnendil peamiselt sõltunud välispankade poolsest laenukrediidi sisse ja väljavoolust. Raha ja pangandus Raha funktsioon: Väärtuste mõõt (üldine ekvivalent) Maksevahend ( üldiselt aktsepteeritav) Ringlusvahend Kogumisvahend (akmulatsioonivahend) Bussikaart ei ole niivõrd raha, piiratud väljund. Krediitkaart ei ole ka raha, maksame rahaga, mis on seal peal. Sümbolraha-paber või mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud täitma raha funktsiooni. (alguses oli kuld) Deposiitraha- pankadesse hoiustele paigutatud raha (selle vahendusel toimuvad suurem osa tehinguid). Turumajanduslik süsteem, pole turumajanduse ühiskond Ajalooliselt Kullastandard (tähapäeval enam ei eksisteeri) Raha kui kaup (tarbimishüvis) Sotsiaalne kokkulepe Kaasaegne rahasüsteem Kehtestatud seadusandlusega
metalli. Kaubavahetuse hoogustumisel tekkis vajadus ühesuguse ja väikesemõõtmelise raha järele, kuna bartertehing (kaup kauba vastu) oli kallis ja aeganõudev. Raha kohta öeldakse veel, et raha on justkui majanduse vereringe, mis teenindab majandussüsteemi erinevaid osi. RAHA FUNKTSIOONID: 1. Raha kui vahetusvahend raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: · kaupraha, s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; · sümbolraha s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, mark, kroon. · deposiitraha s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem
Raha ei ole materjal, mida töödelda, ega töövahend, millega seda tööd teha, ning ehkki töötegija palk makstakse talle enamasti rahas, seisneb tema tegelik tulu, nagu kõigi teiste inimestegi oma, mitte rahas, vaid raha väärtuses; mitte metallitükkides, vaid selles, mida ta nende eest võib saada." Raha Kaupa, mida saaksime igas olukorras rahaks nimetada, pole kerge defineerida Kõige kindlamalt võib rahaks nimetada ringlevaid paberrahasid ja münte ehk keskpanga pooltemiteeritud sümbolraha Lisaks sularahale defineeritakse rahana ka nõudmiseni hoiuseid pankades ehk jooksvaid Peale nõudmiseni hoiuste täidavad raha funktsiooni ka tähtajalised hoiused pankades. Raha funktsioonid - traditsiooniliselt Arvestusühik ehk väärtuse mõõt võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab vahetuse efektiivsemaks Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend võimaldab koguda rikkust.
kui kiiresti ja ulatuslikult saab vara konverteerida sularahaks, rahaagregaatidest on sularaha kõige likviidsem, mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on kaubavahetuse tehingukulu) 79. Raha funktsioonideks ei ole olla: kliiring ehk tasaarveldustehing 80. Tüüpilise kommertspanga bilansi aktiva (varade) poole kirjeteks on kõik järgnevad, välja arvatud: nõudehoiused 81. Uldtunnustatud kaupraha ei ole üldreeglina: heterogeenne ja mitteportatiivne 82. Sümbolraha saab täita kõiki raha funktsioone, kuna on: valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi ülesannet 83. Raha pakkumine MS on: kõik eelnimetatud 84. Kui kohustuslik reservimäär rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, on panga nõudehoiuste DD suurus: 750 < DD < 1500 miljonit krooni 85. Raha on: üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend, raha on unikaalne, raha on akumulatsioonivahend, vahetusvahend ja väärtuse mõõt 86
annaabi.ee 
