Valm- õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, mille tegelasteks on peamiselt loomad, kes kujutavad inimese. Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge....
Lüürika ehk luule. Luulet iseloomustab rütm: Värss luule rida Stroof salm Riim sarnaste sõnade kordus realõpus. A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jag...
situatsiooni ja kujundlike piltide kaudu tekitada lugejas samu mõtteid. L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" tekkis 3.saj eKr, lüürika ise oli olemas enne seda. L algus on aaaa); rahvaluules. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,lyra" keelpill, mille saatel laule e) segariim (aaca abbabcc jm esitati. Pikka aega olidki lüürika ja muusika lahutamatult seotud. Antiikajal 1) meesriim (riimuvad 1silbilised sõnad: mees-vees);
endana keegi teine( Nt. ,, Vang") 4.) Sugulaste/tähtsate Mainib oma õde, naist Vanemaid ei ole mainitud inimeste mainimine 5.) Ühiskonna mainimine Räägib vähe Räägib ühiskonnast Luuleriim Enamus ababcdcd Igasuguseid riime : ristriim, süliriim. Enamus ristriimis. Luuletuste emotsioonid Tuim, rahulik, romantiline, On nii rahulikke, äkilisi, rohkem negatiivse tooniga romantilisi Stroofid Stroofid lühemad kui Stroofid on küll pikemad, kui Puskinil aga neid on rohkem. Byronil, kuid neid on vähem. 2
Nt: isa-asi, sai-ais Palindroom- edasi-tagasi üks ja see sama mõte Nt: aias sadas saia Onomatopoeetilised sõnad- loodushääli jäljendavad sõnad Nt: Paar prahvangut veel rõõska äikest: Mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh, trahh! (Visnapuu kolmas kiri Ingile) Riim- sõna reeglipärane kordumine. Eristatakse alguse-, sise- ja lõppriime. Silpide arvu poolest eristatakse meesriime(ühesilbilised), naisriime(kahesilbilised) jne.j asetuse järgi on täisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab). Häälikulise koostise järgi eristatakse: Täisriim ehk puhas riim Nt: noorus-voorus Homonüümriim Nt: jõin teed- käin teed Irdriim ehk ebatäpne Nt: Hiina- piinad Konsonatriim Nt: rinda- randa
- loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puhasriim - 1. täht muutub (loodus/soodus) irdriim - sarnaste häälikute kõrval ka erinevad häälikud (Hiina/piima) liitriim - kaks viimast sõna omavahel riimid (too mind/roo lind) Lüürika jaotus:
Kirjanduse KT kordamine 1/2)Renessanss (pr. keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumist eelkõige LääneEuroopas(Itaalias) XIVXVI sajandil. Kunst: peamine huviobjekt antiikkultuur Kirjandus:filosoofid, kunstnikud, kirjanikud asusid võitlema inimese õnne eest Teadus: uuriti Kreeka & Rooma teadust, kirjandust, filosoofiat, püüti taaselustada, jäljendada; kompass maade avastamine; relvad, püssiroht Inimesele endale: taastus inimese usk endasse, põhiolemuselt inimene hea, mitte patune; oluliseks sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitaks...
Francesco Petrarca looming Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule, Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat", kuhu on Petrarca luulelooming suures osas koondatud. ,,Laulude raamat" on tuntud ka ,,Riimide" nime all (,,Canzoniere" e. ,,Rime"). Teos koosneb kahest osast: ,,Madonna Laura eluajal" ning ,,Pärast madonna Laura surma". Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut, pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue mahed...
Lasteluule traditsioonilised teemad on uneluuletused, luuletused aastaaegadest, igapäeva toimingute kajastamine ( nt. Wimbergi "Poeskäik"). Ernst Enno- luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, kordus, rütm, tegelane (Tipa, " Tipa-tapa hällilaul"). Ellen Niit luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, rütm, tegelane on kärbes ("Kärbes kiigub kõrre peal, Ellen Niit). Kõigis luuletusest ei ole tegelasi. Wimberg ( Jaak Urmet) luuletuste kunstilised võimalused on süliriim, rütmiks on luuletuse nt "Ära ütle,et ei oska" ära ütle, et ei oska. 2.Meie ühised muinasjutud eri rahvaste muinasjuttude süzeeline sarnasus (vrdl muinasjutte eri rahvaste muinasjutukogumikes) Jaapani muinasjututtudes on õpetlik sisu ja mõnikord on tegevusel halb tagajärg.Tegelasteks on vaesemad inimesed või hoopis loomad. Eesti muinasjutud on ahnusest ja õelusest, haldjatest, vanapaganatest ja paharettidest, rumalusest,
Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas sel...
meis soov ka võimu surve all koos välja minna õhinal niipea, kui isamaal on vaja. Nii nagu näha armast neidu on armastaja ainus soov, sind ootame, tund priiust-toov, tund, millest kaunimat ei leidu. Nii kaua kuni hindab põu au, vabaduse ideaale, oh seltsimees, kõik hingejõu me pühendame isamaale. Me usku murda aeg ei saa: veel õnnetäht kord tõuseb hele. Kord unest virgub Venemaa ja vägivalla rusudele ka meie nimed märgib ta. Esimene salm on ristriim, teine on süliriim, kolmas on süliriim, neljas on ristriim, viies on ristriim. "Vene riigi ajaloo" autorile Ta "Ajaloost", mil lihtne, elegantne lõim, saab teada mõnda uut: kui vajalik on autokraatlik võim, kui võluv nuut. Lühike, kuid keeruline luuletus. Sisu nõuab pikemat mõtlemist. Kasutatud on ristriimi. Kahel korral on kasutatud ka epiteeli: elegantne lõim, võluv nuut. Luuletemaatika tundeluule Kes, lained, peatas teie hoo, teie võimsat sõudu köita suutis,
Lõpp ja algriimi eristus põhineb seega riimsõnade asendil värsis: eristatakse seega alg-, sise- ja lõppriime. Lisaks sellele võib riime klassifitseerida vastavalt riimsõna silpide arvule. Sellel alusel eristatakse meesriime (1-silbilisi), naisriime (2-silbilisi), daktül- ehk libisevaid (3- silbilisi) ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid (enamasilbilisi) riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel. Siin on mõningaid kombinatsioone · Paarisriim aa bb cc ; · Ristriim abab ; · Süliriim abba. Anzambmaan siire, lause mõistmiseks tarviliku osa kandumine ühelt värsirealt teisele. Vabavärssi puhul on korrastamata nii silpide ja rõhkude arv kui ka pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine värsist; proosat eristab sellisest värsist kõne tavalisest erinev rütmilis-intonatsiooniline liigendus (vrd Põldmäe 1978: 85). Stroofika · Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks.
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Ala...
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber taval...
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad...
11. Riim ja kõlakujundid Mängitakse mingisuguse efekti saavutamiseks kõlaga. o Algriim sõnade või silpide samakõlalisus o Alliteratsioon kaashäälikute kordamine, nt kuldne kukk kõrgel katusel o Assonants täishäälikute kordamine, nt avaral aasal aarde avastas o Lõppriim: paarisriim (AABB), ristiriim (ABAB), süliriim (ABBA), lausriim (AAAA), ahelriim (ABA, BCB, CDC), siseriim (rea keskel) o Hääliku- või sõnakordused o Helijäljendused (onomatopöa) Piu! Pau! Nätaki! Põmaki! o Pahakõla (kakofoonia) teadlikult kuhjatakse ühte värssi samakõlalisi häälikuid ja sõnu, nt käi kukele, jahvatav ahven, kahtlev ahv o Valestikirjutus (paragramm) porgandid ja pirgandid, me läksime üle mure ja muri kohises
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad ees...
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. · Oma suurteoseks pidas ladinakeelset juuli 1374) eepost "Africa", mis pärineb aastast 1342 · Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse ...
Kõige olulisema kordamine, rütmilisus. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, liitriim Silbiarvu järgi: meesriim: üks silp, meel-keel; naisriim: kaks silpi, armas-varmas; daktülriim: kolm silpi, väraval- säraval; hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc; Ristriim: abab, abcabc; Süliriim: abba, abbba; Ahelriim: aba bcb cdc; Lausriim: aaaa; Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Miks on riim luules oluline? Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Tuntumat riimitüübid. paarisriim aa bb, ristriim abab, süliriim abba. Salm on luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Salm seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte. Kirjapildis on salmid enamasti üksteisest graafiliselt eraldatud.
Eesti keeles seega harva. * daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. * amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. * anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: * algriim: sõnade esihäälikute kordus. Alliteratsioon - kaash.algr., assonants - täish.algr. * lõppriim: ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe. * täisriim: alates pearõhust riimsõna lõpuni: laeb-saeb, tuikab-luikab jne.
noor, kasut peab luules ja postmodernses kirjanduses 12. Riim ja kõlakujundid Kõla kaudu organiseeritakse tekst tervikuks, levinuim vahend on riim (luuletuse kõlaline suunaja). · Algriim isel eesti rl-i, jag alliteratsioon (kaashääliku kordamine) ja assonants (täishääliku kordamine) · Lõppriim isel kunstluulet, jag paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), lausriim (aaaa), ahelriim (aba bcb cdc) · Siseriim riimuv sõna ei ole värsi lõpus ega alguses, vaid sees · Hääliku ja sõnakordused õrn, armas, õrn · Onomatopöa e helijäljendused keeles imiteeritakse hääli/häälitsusi, nt kikerikii, muu-muu · Kakofoonia e pahakõla nt pihkunihkur, vihane vihin · Paragramm valesti kirjutus, nt pargandeid ja pirgandeid
algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. ...
tuikab/luikab;pelg/selg;tule/tule) Irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet/mõõt; pikad/vikat; draama/raamat) Liht- ja liitriim – vajame, aja me, too mind, roolind Silbiarvu järgi: 1 silp – meesriim (keel/meel) 2 silpi – naisriim (armas/varmas) 3 silpi – daktülriim (väraval/säraval) 4 silpi – hüperdaktülriimid (täristades/väristades) Asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Salm e stroof Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on o Kaksik e s (distihhon) o Kolmik e kolmikvärss (tertsett) o Nelik e nelikvärss (katrään) o Viisikvärss (kvint) o Kuuikvärss (sekstett) Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59)
Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Õppige selgeks meetrika põhimõisted ja erinevad värsijalad. Harjutused on eraldi failina. Rütmis sisalduv korrapärasus. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus 28.Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete? Harjutused on eraldi failina. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, häälikulises kooskõlas. Paarisriim, süliriim, ristriim. 29.Mis on stroofika? Milliseid kanoniseeritud stroofivorme Te tunnete? Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. Heksameeter + pentameeter. · - | - | - | - | - | - · - | - | - || - | - | -Näiteks üks Ain Kaalepi eleegiline distihhon: Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. Valgeks vaotavad need sünge ja sombunud maa. Sonett, haiku, eleegiline distihhon. 30
• Anapest – 3-silbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp (2 rõhuta silpi, rõhuline silp: vv-) Riim. Riimitüübid. Peaksite oskama nimetada, miks riim on luules oluline ning nimetama tuntumaid riimitüüpe. • Riim – seaduspärane häälikukordus • Riimitüübid – algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, lihtriim & liitriim, silbiarvu järgi (meeesriim, naisriim), asendi järgi (paarisriim, ristriim, süliriim jne). • Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse ehk eufoonia kujundaja. Riimid seovad tähenduselt erinevad väljendid ühtsesse kõlatervikusse ja loovad selle abil uusi tähendusseoseid. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. • Epiteet – kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend enamasti nimisõna täiendamiseks (sinav lumi)
minaisiku sisemisi elamusi, tema hinge- ja mõtteliikumisi tundelises vormis. Iseloomustab rütm, riim ja kujundlikkus. Luuletused jagunevad: lüürilisteks (tundelised, emotsionaalsed), eepilisteks (jutustavad, nt eepos) ja lüroeepilisteks (eelmise kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan). Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine. Jaguneb: paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), segariim (aabcbcdd). Stroof luuletuse salm. Värss luuletuse rida. Vabavärss luuleread erineva pikkusega, nad ei jagune stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Sonett 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult 4+4+3+3 järgi. Poeem pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestatuse teemaga.
·Kõik luuletused on pärit koduleheküljelt Eesti värss. ·Samast leiate ka hulgaliselt muid lugemisväärseid luuletusi. Riimid: - Paarisriim AABBCC - Naisriim(2-silbilisi) - Riimskeem ABAB(ristriim) - Naisriim ristub libiseva (3-silbilise) riimiga - AABCCB "Kelle on need hallid veised,A polegi vist nagu teised,A meie karja said nad kust?B Nende kõrval kasvult maha,C sileduselt jäävad tahaC meie Joonik, meie Must."B - Süliriim ABBA - Daktüliline riim - Meesriim(1-silbilisi) Eepika 18. Mis on eepika? - Suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) 19. Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. - Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga?
osade foneetilise koostise vahel Riim · Ajaloolised riimid: liebe-trübe, können-brennen · Nägemisriimid: breath-beneath, down-flown Riimitüübid silpide arvu ja rõhuasetuse järgi · Meesriim: keel/ meel · Naisriim: aktus/ kaktus · Daktülriim: purustas/ turustas · Hüperdaktülriimid (lõhnadega/ kõhnadega jne) Riimitüübid paigutuse järgi · Paarisriim: aabb · Süliriim: abba · Ristriim: abab · Lausriim: aaaa · Segariim Riimitüübid foneemikoostise järgi · Täisriim (suurt/ juurt) · Irdriim (päev/ käed; kõnts/ tönts; Hiina/ piinad; und/ tund) Stroofid · Ballaad: abab bc cdcd · Triolett: abaaabab (1 = 4, 7; 2=8) · Rondell (1,2 =7, 8; 1. värss kordub lõpus, 13. või 14.värsina) · Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi) · Sonett: abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd efef gg 7
* irdriim: sarnase kõrval ka erinevad häälikud: draama-raamat, pikad-vikat * liitriim: vajame- aja me, too mind - roolind Silbiarvu järgi * meesriim: üks silp, meel-keel * naisriim: kaks silpi, armas-varmas * daktülriim: kolm silpi, väraval-säraval * hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju
saeb; tuikab, luikab, pelg, selg), sh. samariim (tule: tule); irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat); lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind). Silbiarvu järgi:1 silp: meesriim: keel/ meel; 2 silpi: naisriim: armas/ varmas; 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval; 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades. Riimitüübid asendi järgi: paarisriim: aabb, aa, bb cc; ristriim: abab, abcabc; süliriim: abba, abbba; ahelriim: aba bcb cdc; lausriim: aaaa; segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne. Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta olemuselt korduseline (ka kajaline), suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust . Salm e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid, nimetused värsside arvu järgi on1) kaksik ehk kaksikvärss (distihhon);2) kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet
7. Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem 8. Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem Riim Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist · foneemikoosluse ühtelangemise aste -täisriim (õied : põied) -irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) · silbiarv - meesriim (1 silp), naisriim (2 silpi) jne · asend värsis - eesriim, siseriim, lõppriim jne · asend stroofis - paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) jne Stroofika - kaksikvärss ehk distihhon - kolmikvärss ehk tertsett - nelikvärss ehk katrään aleksandriin, haiku, tanka Väärika surma kursust lugema tulin et lahkuda koos
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
- epigramm – esialgu kiri mälestussambal, hiljem lühike puändiga lõppev pilkelaul - haiku – Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm koosneb kolmest reast ja 17 silbist ( 5-7-5) teemaks looduse ja inimtunnete seos vihjega aastaajale Sonett Meeldetuletuseks: - värss – üks luulerida - riimiskeem – näitab kuidas riimuvad sõnad paiknevad o AABB – paarisriim o ABAB – ristriim o ABBA – süliriim o On olemas ka segariim ja vabavärss Itaalia ehk Petrarca sonett - klassikaline - koosneb 14 värsist, mis jagunevad salmideks: - 2 nelikvärssi ( riimiskeem abba abba või abab abab ) - 2 kolmikvärssi (riimiskeem cdc dcd või cde cde ) - iga värsi pikkus on 11 silpi - kuulsamad sonetimeistrid: Dante, Petrarca, Marie Under. Itaalia soneti sisu - ühtne ja tervikliku mõttega - sisulise ülesehituse skeem:
pikk silp (2 rõhuta silpi, rõhuline silp: vv-) Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? kujundilisust, vormi Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Riim seaduspärane häälikukordus, loob kõlaterviku Riimitüübid - algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, lihtriim & liitriim, silbiarvu järgi (meeesriim, naisriim), asendi järgi (paarisriim, ristriim, süliriim jne). Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Toob esile keele loovat paindlikkust. Algriim (rahvaluules) esihäälikute kordus Salm - ehk stroof. Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi?
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst.
Silpide arvu järgi jagunevad riimid: 1. Ühesilbilised e meesriimid ( vend: end, voog: roog, sööb: lööb ) 2. Kahesilbilised e naisriimid ( valu: salu, takti: katki, jõuab: sõuab, kivi: rivi ) 3. Kolmesilbilised e libisevad riimid ( silmale: ilmale, tumestab: jumestab, laotama: kaotama ) 4. Neljasilbilised e ülilibisevad riimid ( laigulised: maigulised ) Asukoha järgi stroofis jagunevad riimid: 1. Paarisriim ( skeem: a a b b ) 2. Ristriim ( a b a b ) 3. Süliriim ( a b b a ) 4. Segariim riimi kasutamine ilma kindla seaduspärasuseta, kasut enamasti vabavärsis. Üle pimeneva palu a Ruttab rahvas ummisjalu a Kõigil on silmad vesised. b Naisi, orbusid ja mehi c Täis on murepõld ja rehi, c Kambrid ja kambriesised. b ( Betti Alver ) Tavaliselt paiknevad riimid värsirea lõpus ( lõppriim ), kuid tuntakse ka algus- ja siseriimi
/viimaste kohta loengus ei rääkinud midagi/ 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist (1) foneemikoosluse ühtelangemise aste (täisriim (õied : põied) vs irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) (2) silbiarv (meesriim (1 silp) ja naisriim (2 silpi) ...) (3) asend värsis (eesriim, siseriim, lõppriim ...) (4) asend stroofis (paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) ...) Stroofika (1) kaksikvärss ehk distihhon (2) kolmikvärss ehk tertsett (3) nelikvärss ehk katrään Euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused (1) aleksandriin, haiku, tanka (2) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu u u u u // u u u u u (3) sonett (14 värssi, silbiline süsteem (11 silpi värsis ja 154 tekstis); silbilisrõhulises süsteemis viisikjamb; 3 sonetiliiki :
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
selg), sh. samariim (tule: tule) Irdriim sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat) Lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind) Silbiarvu järgi: 1 silp: meesriim: keel/ meel 2 silpi: naisriim: armas/ varmas 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1
selg), sh. samariim (tule: tule) Irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat) Lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind) Silbiarvu järgi: 1 silp: meesriim: keel/ meel 2 silpi: naisriim: armas/ varmas 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid
7 Lihtriim & Liitriim Lihtriime täiendavad mitmest sõnast koosnevad liitriimid - vajame:aja me, too mind:roolind. Silbiarvu järgi: 1 silp: meesriim: keel/meel 2 silpi: naisriim: armas/varmas 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/väristades Riimitüübi asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne 11.Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 39-59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Teksti kunstilist mõju suurendatakse sõnade erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavusega. Vastavalt sellele eristatakse kõne-, lause- ja kõlakujundeid. KÕNEKUJUNDID:
Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. b. silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv c. vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteeriv-süllaabilis-tooniline 12. Riim. Stroofika Riim seob värsskõnet. Riimid: 1. silpide arvu ja rõhuasetuse järgi: meesriim (keel/meel), naisriim (aktus/kaktus), daktülriim (purustas/turustas), hüperdaktülriim 2. paigutuse järgi: paarisriim aabb, süliriim abba, ristriim abab, lausriim aaa, segariim 22 3. foneemkoostise järgi: täisriim (piits/patriits), irdriim (päev/käed, kõnts/tönts, Hiina/piinad, und/tund), liht- ja liitriimid (päikesehelk/telk, ust/sisustust). Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist. 1. luuletus võib koosneda ühestainsast värsist monostihhon 2
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
algriim anagramm onomatopoeetilised väljendid jne Kõlakujundid - alliteratsioon - kaashäälikute kordus sõna algul ( nt. vanem venda vennikene) assonants - täishääliku kordus karjapõli kadakane (all-liter+assonants) =algriim anagramm- tähemäng ( isa - asi, sai ) palindroom - sõna vasakult paremale ja paremalt vasakule sama , sõnatähendus sama. (kook) onomatopeetilised väljendid - loodushääli jäljendavad sõnad riim - (mõeldud lõppriimina) sõnade kokkukõlksumine , ristriim , süliriim jne. Vabavärsiline luule tekib 50ndtae lõpus Lausekujundid retoorilised pöördumised - tunderõhuga küsimine ( "Ärge tapke inimest!" H.Visnapuu, "Teid ma teretan EEstimaa pojad !" L.Koidula) anafoor - lausete või sõnade kordus värsi(rida) alguses.( Jumalaga kohab laasi , jumalaga ilus ilm" Anna Haava ) parallelism - ühe värsirea kordus teiste sõnadega ( ema viis hälli heinamale,kandis kiige kesapeale) antitees - vastandamine(ilus-hirmus)
jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
Siuru rühmituses olles ilmuvadki sonetid, tuhandelises tiraazis ja kohe ka teine trükk. 1918 veel kaks kogu ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Misasi on sonett? Koosneb 14 luulereast, igas reas on 11 silpi, seega peab olema 154 silpi. Silbid ei ole ka ükskõik kuidas, vaid peavad olema kindlasti riimitud. Kõigepealt on 2 nelikut ehk katrääni, abba, abba. Siis on 2 kolmikut ehk tertsetti, cdc, dcd. Kõigepealt süliriim, siis ristriim. See on klassikaline sonett. On ka Shakespeare sonett, temal on kolm katrääni + üks tertsett. Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab helisema. Hästi nõudlik värsivorm. Eesti keeles kirjutanud Marie Under, Ain Kaalep, Gustav Suits, Johannes Semper. Sonettidega on nõnda, et natuke meenutab dsässmuusika lugu. Kõigepealt antakse teema, mis kaheksandas katrääni reas tipneb. Tertsettides peab lõppema puändiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
