Kool Referaat Süda Koostas: 2009 Sisukord Südame paiknemine ja ehitus Lk 1-2 Vere liikumine südames. Südametsükkel. Lk 2-3 Südameklapid Lk 3 Südametoonid Lk 3 Südame tervishoid Lk 3 Südame haigused Lk 4-5 Allikad Lk 6 Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. (Mõnel inimesel asetseb süda paremal kehapoolel.) Süda on
roseoolid. mikrotsirkulatsioo ni häired. Elektrolüütide kaost tekivad hüpokaleemia tunnused: lihashüpotoonia, südametegevuse häired, kõhupuhitus sooleperistaltika nõrgenemisest. Pulss niitjas, südametoonid tuhmid, hingamine sagenenud, pindmine, anuuria.Kujuneb eksikoosi- toksikoosi seisund, mille süvenedes kujuneb välja hüpovoleemiline sokk.
hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südameklappide puuduliku sulgumise korral voolab osa verd tagasi vatsakestest kodadesse (hõlmiste klappide rike) või aordist ja kopsuarterist vatsakestesse (poolkuuklappide rike). Tänapäeval on võimalik inimesele siirata kunstlikud südameklapid. Südametoonid Need on rütmilised helid, mis kaasnevad südame tööga. I südametoon (süstoolne toon) tekib hõlmaste klappide sulgumisel süstoli algul, II südametoon (diastoolne toon) poolkuuklappide sulgumisel diastoli algul. Nõrgemalt on kuulda III südametoon (tekib vatsakeste täitumisel verega) ja IV toon (kodade süstoli ajal). Südametoonide kuulatlemisel stetoskoobiga saab arst teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäielikul
1 sekund Miks on oluline sapinõre? Sapp seedeensüüme ei sisalda, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Lipiidid – vist Mitu küsimust oli higistamise teemal a’la: Higistamine milleks – jahutamiseks Higistamisel eraldub peamiselt mis – vesi … vist Kus asub enamus organismis olevast kaltsiumist? Luukude – vist Kuidas toimub CO2 ja O2 vahetus kopsudes? Difusioon Kuidas toimub CO2 transport? Veres lahustunult….. või midagi sellist Kuidas või mis tekitavad südametoonid? atriventrikulaarklappide sulgumine… vist Mis on motoorne ühik? moodustab motoneuron koos kõikide innerveeritavate lihaskiududega…
o südamekloppimine, unetus, kiire Sagedasemad: paismaks, kopsuturse, keskosas nitroglütseriinile, töövõime langus, tuhmid m ninaverejooksud, erutumine, sageli ajus (transitoorne köha pigistav ja allub narkootilistele harvemini valu südametoonid, i koormushingeldus mustad täpid silmade isheemia), suruv, võib valuvaigistitele, ei rinnus. Nahk rõhu langus, d ees), südame südames kanduda kaelale möödu kahvatu kollane, ebamäärased valud
Patsient on olnud kokku kolm korda statsionaarsel ravil. Viimati 29.12-25.01.08. siis diagnoositi muud mitteorgaaniline psühhoos ja Aspergeri sündroom. Vahepealse aja (kuni 05.05.08.) on olnud patsient kodune, käinud koos emaga regulaarselt ambulatoorsel vastuvõtul, tarvitanud oma sõnul regulaarselt väljakirjutatud medikamente. Kehaline seisund. Patsient korrapärase kehaehitusega, tüsedapoolne ( 167cm, 78,9 kg). Vasemal käel ja reitel rohkelt vanu lõikehaavade arme. Südametoonid puhtad, vererõhk 120/70. kõht palpatsioonil pehme, valutu. Kehatemperatuur normaalne. Isiklik elulugu. Patsient sündis esimesest rasedusest. Rasedus kulges komplikatsioonideta. Sünnitus oli olnud normaalne, sünninäitajad korras. Pead hakkas hoidma 2 kuuselt, roomama 6 kuuselt, käima 11 kuuselt. Esimesi sõnu ema täpselt ei mäleta, kuid arvab, et 1,5 aastaselt. Sama vanalt hakkas ka potil käima. Hambad olid hakanud tulema juba 6 kuuselt
olnud stabiilne viimaste aastate jooksul. Patsient ise arvab, et türoksiini annus on patsiendi jaoks liiga kõrge,tekitades kliinilisi sümptomeid ja seetõttu soovib kontrollida analüüse(viimased analüüsid teostati pool aastat tagasi). Kuna TSH väärtused olnud mitme aasta jooksul 100 mikrg levotüroksiini annuse foonil eutüreoidsed,siis perearsti poolt planeeriti analüüside tesotamist ka edaspidi üks kord aastas. Objektiivses leius RR 132/78 mHG, kuulatlusel südametoonid regulaarsed, fr.76 x/min, nahk kuiv,puhas , perifeersete turseteta. EKG- siinusrütm, muutusteta varasemaga. Patsiendile teostatakse uuesti analüüsid. Kliiniline veri on normis(aneemia välistatakse), TSH 2.47 mU/l (N 0,4- 4),FT4 16 pmol/l(N.10,4- 19,1). Kas võib kindlasti väita, et levotüroksiinravi on sellel patsiendil tulemuslik? Milline on levotüroksiini jätkuannus sellel patsiendil? Kui sageli ja milliseid kilpnäärme seisundit täpsustavaid analüüse peaks sellisel patsiendil
Kuulatletakse stetofonendoskoobiga kopsude piirkonda ja loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Eelistatult selja piirkonnast, sest siis võimalik lapsele jääda 9 märkamatuks. Oluline on lapse tähelepanu kõrvale juhtimine protseduurist. Auskultatoorne viis võib olla raskendatud, eriti imikueas kuna segavaks teguriks on tugevalt kostuvad südametoonid. Magaval lapsel on võimalik ka stetofonendoskoobi asetamine ninast mõne cm kaugusele ja kuulatletakse hingamissagedust ning loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Foto 3. Auskultoorne hingamissageduse mõõtmise meetod (Arula 2009). Hindamine Magaval lapsel protseduuri lihtsam läbi viia. Meetodite valik mitmekesisem. Lapse rahuolek tagatud. Ärkvel oleval lapsel protseduuri teostus keerulisem. Meetodite valik kitsam. Õigeima-sobilikuma aja valimine
peaaegu lõppenud, nii et kodade süstol annab vaid 8%-list mahulisa. Suuremate südame löögisageduste korral aga lüheneb diastol märgatavalt ja siis aitab kodade kontraktsioon vatsakeste täitumisele oluliselt kaasa. (Nii näiteks lüheneb süstol südame löögisagedusel 150 x/min kuni 0,25 sekundini ja diastol 0,15 sekundini nii tuleb töötsükli pikkuseks 37,5 s.) Seega: südametöö kiirenedes lüheneb diastol! Südametoonid Südame töötamisel kanduvad rindkerele ka kuulatlemisel kindlakstehtavad võnkumised (sagedusega15-400Hz). Neid on võimalik kuulata vastu rindkeret asetatud kõrvaga või stetoskoobi/fonendoskoobiga. Kuulatlemisel e. auskultatsioonil võime eristada: I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul
.) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök, siis paus. Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, südametoonid Südametsükkel koosneb kahest osast ehk faasist: 1) süstolist ehk kokkutõmbest 2) diastolist ehk lõõgastumisest Diastoli ajal täitub süda verega, aga süstolis tühjeneb verest, sest kokkutõmbe tõttu paisatakse veri südamest välja. Süda ei tühjene täielikult, südamesse jääb alati teatud kogus verd – jääkmahk. Väljaviidav osa on löögimaht (süstoli ajal viiakse välja). Süstol on lühem ja puhkeolukorras võtab kogu tsüklist umbes 1/3 ajast. Kogu tsükkel kestab
V. SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise...
vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. Akustilised nähud südames, südametoonid. Südametöö ajal tekivad helid südametoonide ( I süstoolne- ja II diastoolne toon ) peamiseks tekkepõhjuseks on klapihõlmade võnkumine sulgumise hetkel , millest tulenevad toonide ja kestuse erinevused. (*Süstoolne- tekib vatsakeste süstoli alul, selle põhjustab vatsakeste lihaste kontrahheerumine ja atriventrikulaarklappide sulgumine; *Diastoolne tekib poolkuuklappide sulgumisest vatsakeste diastoli ajal). Veel eristatakse III- ndat südametooni, mille põhjustab vatsakeste
Väljutusfaasis rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest.Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. Lõõgastusfaasis on kõik klapid veel suletud. Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHgni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus Lõppdiastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AVklappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on
tõus otsekohe AV-klappide sulgumise. Väljutusfaasis rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest.Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. Lõõgastusfaasis on kõik klapid veel suletud. Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHg-ni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus- Lõpp-diastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid- I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel.
arvutada A=pv,lisandub veel kiirendustöö, mis kulub verele kiirenduse andmiseks. 1 7 31) Südame pumbafunktsioon, olulisemad seda iseloomustavad parameetrid. Südameõõnte, klappide ja müokardi roll südame pumbafunktsiooni realiseerumisel. Südametoonid, nende tekkimise põhjused. Südame-vereringesüsteemis on kaks pumpa- südame vatsakesed. Vasak on ühenduses suure vereringega ning parem on ühenduses väikese vereringega. Vasakusse aorti tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri, läheb aordi kaudu kehasse, paremast aordist läheb õõnesveenidest tulev hapnikuvaene veri pulmonaalarteri kaudu kopsudesse. Koja ja vatsakese vahel on HÕLMASED e ATRIO-VENTRIKULAARklapid.
ST-segment - näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard Südame töö sagedusel 70x/min annab ühe süstoli kestvuseks 0,28 sek, ühe diastoli kestvuseks 0,58 sek - seega 1 minutis on otsest tööaega kokku 70*0,28 = 19,6 sek Vereringe seisukohast saab vatsakese töös eristada erinevaid faase: Süstolis - pinguldusfaas ja väljutusfaas Diastolis - lõõgastusfaas ja täitumisfaas 1. Pinguldusfaas 2. Väljutusfaas 3. Lõõgastusfaas 4. Täitumisfaas Südametoonid: Südame töötamisel kanduvad rindkerele ka võnkumised (sagedusega 15-400Hz); neid on võimalik kuulata kõrvaga või stetoskoobiga Kuulatlemisel ehk auskultatsioonil võib eristada: I tooni - süstoli alguses; AV-klaapide sulgemisest + müokardi võnkumine II toon - diastoli alguses; aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest III toon - lastel; vere tõukumisest vastu vatsakeste seina varases täitumisfaasis IV toon - kodade kokkutõmbest
vajalikku olukorda ilma hapnikuta on erinev. Tähtsaim kude ajukude mis kindlustab inimorganismi just inimesena talub ilma hapnikuta olekut u. 3-5 min. Seda perioodi nimetatakse kliiniliseks surmaks kõik muutused selles perioodis on tagasipööratavad. Edasine periood on bioloogiline surm, milles tekkinud muutusi tagasi pöörata ei saa. KLIINILISE SURMA TUNNUSED · KESKNÄRVISÜSTEEM - teadvusetus · HINGAMINE - ebaefektiivne, apnoe · VERERINGE - pulss Ø, südametoonid Ø · NAHAVÄRVUS -kahvatu või tsüanootiline (sinakas) · PASSIIVNE ASEND · PUPILLID REAGEERIVAD VALGUSELE ALUSTA ELUSTAMIST!!! BIOLOOGILISE SURMA TUNNUSED · koolnulaigud, · koolnukangestus, · marmorpaaz 34 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED Hingamisteed suletud Hingamisteed avatud
paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega. · Vasakeste süstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. Südametoonid. Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nim. südametoonideks. I südametoon e. süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e. diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. Löögimaht. Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70ml verd. Seda nim. südame löögimahuks. Minutimaht. Täiskasvanud inimsesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80
paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega. · Vasakeste süstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. Südametoonid. Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nim. südametoonideks. I südametoon e. süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e. diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. Löögimaht. Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70ml verd. Seda nim. südame löögimahuks. Minutimaht. Täiskasvanud inimsesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on va...
vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus - suhtelise refraktaarsuse periood. Südamelihas võib kontrahheeruda väga tugeva stiimuli korral supernormaalsus. *Hingamise arütmia SLS kõikumist, kus südamelöögisagedus sissehingamisel kiireneb, väljahingamisel aeglustub. Südametsükkel Südame süstol ja diastol mood südame ühe tsükli. Süstol on vere väljutamine vatsakesest ja diastol vere taaskogunemine kodadesse. Akustilised nähud südames, südametoonid. Südametöö ajal tekivad helid südametoonide ( I süstoolne- ja II diastoolne toon ) peamiseks tekkepõhjuseks on klapihõlmade võnkumine sulgumise hetkel, millest tulenevad toonide ja kestuse erinevused.(*Süstoolne-tekib vatsakeste süstoli alul, selle põhjustab vatsakeste lihaste kontrahheerumine ja atriventrikulaar- klappide sulgumine; *Diastoolne tekib poolkuuklappide sulgumisest vatsakeste diastoli ajal). Veel
Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. Akustilised nähud südames, südametoonid. Südametöö ajal tekivad helid südametoonide ( I süstoolne- ja II diastoolne toon ) peamiseks tekkepõhjuseks on klapihõlmade võnkumine sulgumise hetkel , millest tulenevad toonide ja kestuse erinevused. (*Süstoolne- tekib vatsakeste süstoli alul, selle põhjustab vatsakeste lihaste kontrahheerumine ja atriventrikulaarklappide sulgumine; *Diastoolne tekib poolkuuklappide sulgumisest vatsakeste diastoli ajal). Veel eristatakse
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
annaabi.ee 
