Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas
Printess,Laura,Ants,Jõgeva Kollane. Laura-punane kartul 4.Milline ettevõte on Eesti suurim lauakartuli kasvataja? Leheotsa talu. Kartulikasvataja Johannes Valk 5.Milline on porgandi toiteväärtus? Sisaldavad 5-7% suhkrut,rohkesti karontiini (A-eelvitamiini),millest tuleneb oranzpunane värvus, C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks? Porgandi toorsalat,porgandi mahl,paja-ja pastaroogades. 7.Millise kujuga võib olla söögipeet? Ümar, lapik-ümar või piklik 8.Miks soovitatake just eriti kevadel kaalikat süüa? Kuna see aitab kevadväisimusest üle saada. 9.Võrdle naerist ja kaalikat? Omadustelt on nad sarnased.Naeris on madalama toiteväärtusega,kuid mahlasem ja pehmema maitsega. 10.Redise kulinaarne kasutamine? Kasutatakse värskelt eelroaks,võileibade katteks ja lisatakse salatitesse. 11.Rõika kulinaarne kasutamine?
18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolens 32.Spargel asparagus officinalis 33.Söögipeet beta vulgaris 34.Talisibul allium fistulosum 35.Tomat lycopersicon esculentum 36.Valge peakapsas capitata forma alba
peas herned overcooked üleküpsetatud mushroom seen steak lihatükk leek porrulauk wrong order vale tellimus onion sibul roasted küpsetatud (ahjus) lentils läätsed plaice lest turnip naeris mutton lamba(liha) beetroot söögipeet radish redis swede kaalikas garlic küüslaauk dairy meierei/piimatooted spring onion roheline sibul milk piim cottage cheese kodujuust cheese juust curds hapu(kohu)piim yogurt jogurt mustard sinep eggs muna steamed aurutatud
tugevdab taime seisukindlust. Samuti soodustab õhuliikumine atmosfäärikoostise reguleerumist. Õhu liikumisega on soodustatud CO2 juurdepääs lehtedele, see jahutab lehe temperatuuri, kuivatab niiskeid taimeosi ja mulda. Samas võib tugev tuul teha kahju. 8) Mullastik Tähtsaim kasvukeskond. Mullad jagunevad: liivmullad, saviliivmullad, liivsavimullad, savimullad, turvasmullad Kergetele muldadele - kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. Rasketele muldadele - peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. 3. Kasvatustehnoloogiad 1) Valge peakapsas külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje
p. porgandid ongi odavamad prillid. 4. Millise kujuga võivad porgandid olla? Väiksed, keskmised ja suured; piklikud, üleval laiemad kui all. Mõned uued sordid on ovaalsed ja lühikesed, aga ikka on koonuse kujuga. 5. Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks. Võib süüa toorelt, kasutada salatites. Võib keeta, praadida, kasutada kartulivormides, roogades. Teha porgandimahla. 6. Millise kujuga võib olla söögipeet? Ümar, ümar-lapik, piklik; silindri kujuga. 7. Millist värvi võivad söögipeedid olla? Valgest ja tumepunasest mustjaspunaseni, ristlõikes valgete või mustade rõngastega. 3 8. Milliseid toite valmistatakse peedist Peeti süüakse toorena, keedetuna, ahjus küpsetatuna, konserveerituna või marineerituna. Värskelt söömiseks punapeet kooritakse ja riivitakse või viilutatakse, keedetakse aga tervelt ja koorimata
• Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim. • Punapeeti kultiveeritakse eelkõige tema toitva juurika pärast, kuid toiduks võib tarvitada ka peedilehti (salati- või supimaterjalina). Samuti võib punapeedi juurikat kasutada punase toiduvärvi saamiseks. Peet • Toitumisalased faktid • Punapeet Hulk koguse kohta: • 100 g • Lipiidid 0,2 g, Kolesterool 0 mg • Naatrium 78 mg Kaalium 325 mg • Sahhariidid 10 g, Kiudained 2,8 g
piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool. Tsink:
oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile. Eesti on spetsialiseerunud nii looma- kui ka taimekasvatusele, kuigi rohkem ikkagi taimekavatusele. Aretati talvekinde nisusort. Peamised põllukultuurid on taliteravili, rukis, talinisu, talioder, suveteravili, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar, õlilina, raps, kapsas, kurk, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, kartul, sööda juurvili. Enim arenenud loomakasvatusharud on piimakarjakasvatus, lihakarjakasvatus, seakasvatus, linnukasvatus. Eesti pole loomakasvatusharu ega ka mitte kultuuride kasvatamise arengult esimeste seas. Eesti varustab ennast ise eeltoodud põllukultuuridega. Eesti ekspordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%)
õitseb vähe. 28. Millise künnisügavusega muldadel köögiviljad tahavad hästi kasvada? Köögiviljad kasvavad hästi 30 cm künnisügavusega muldadel. 29. Mis on mullaviljakuse tähtis näitaja? Huumusesisaldus. 30. Millistel turvasmuldadel on võimalik köögivilju kasvatada? Sellistel, kus põhjavesi on vähemalt 60...80 cm sügavusel. 31. Nimetada köögivilju, mis sobivad kergetele muldadele! Kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. 32. Nimetada köögivilju, mis sobivad rasketele muldadele! Peakapsas, kaalikas, seller, rabarber mädarõigas. 33. Milline mullareaktsioon sobib köögiviljadele paremini? Kõige paremini sobivad köögiviljadele nõrgalt happelised ja neutraalsed mullad. 34. Kuidas on võimalik vähendada muldade happelisust? Muldade happelisust on võimalik vähendada lupjamise teel. 35. Mis toimub mullaharimise käigus?
Taimede veetarve: iseloomustab niiskust, mis on vajalik taime kasvuks ja saagi moodustamiseks Veenõudlikkus: iseloomustatakse mulla optimaalselt niiskusega, mis enamikel köögiviljadel on 70-85% väliveemahutavusest. Niiskuse suhtes nõudlikud köögiviljad on: Kapsas Kurk Salat Redis Kaalikas Need kultuurid ammutavad mullast vett võrdlemisi halvast aga ise kulutavad vett palju. Niiskuse suhtes vähenõudlikud: Söögipeet Porgand Tomat Paprikas Kõige vastupidavamad kuivusele on kõrvits, aedoad. Kõik köögiviljad nõuavad niiskust seemnete idanemiseks faasis ja istikud juurdumise faasis Õhuniiskust vajavad kõige enam kapsas ja kurk. Köögiviljade paljundamine · Generatiivne paljundamine · Vegetatiivne paljundamine · Generatiivne paljundamine e. seemnetega paljundamine Nii paljundatakse enamike köögivilju.
Seller Sarikaline 2 +18-+20 -10 parasniiske- 6,5 Kaunviljad 30x50 keskmise raskusega 3,0- 8- huumusrikas Kurk, kartul, 4,0;2,0- 12x25- Söögipeet Maltsaline 2 +20-+25 -3 neutraalne- 6,6-7,2 peakapsad 3,0 30 Lehtpeet Maltsaline 2 40- eelistada Ei sobi 50x20- Kaalikas Ristõieline 2 +2-+3 -5 raskemaid 5,5-6,5 ristõielised 25
toidust. Ühekülgne toitumine võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele, lastel õpiraskusi, väsimust, külmatunnet ja kerget vastuvõtlikkust haigustele. Raua üleküllus viib südame-veresoonkonna haigusteni ja põhjustab oksüdatiivset stressi. Allikateks on petersell, veretooted, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli, põldmarjad, rosinad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, küüslauk, mereannid, valged seened. RÄNI Räni on vaja kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks. Kuigi räni on meie kehas kokku mitte rohkem kui 1,4 grammi, leidub seda peaaegu igas meie rakus. Eriti leidub seda kiiresti kasvavates rakkudes, nagu naha, juuste ja küünte rakkudes.
paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid
Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot; (3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Steel kesksilinder juures Juure muudendid: Säilitusjuured porgand, suhkrupeet, söögipeet, kaalikas, redis, käpalised Tõmbejuured sibul-, mugul ja risoomtaimedel Õhujuured - epifüütidel Assimileerivad juured - orhideedel Tugijuured troopika hapnikuvaeste soiste alade taimedel Ronijuured Juuremügarad esinevad kõigil oalaadsetel ja veel 140 liigil, moodustavad mügarbakterid Mükoriisa seeneniidistiku ja juurkoe tihe ühendus, neid moodustavad kübarseened
köögiviljade hulgas esikohal. Punast ja käharat peakapsast kasvatatakse meil siiani suhteliselt vähe. Eestis on rabarber üks enimlevinud püsikköögivili ja vähemalt mõni rabarberipuhmik kasvab peaaegu igas koduaias. Köögiviljana viljeletakse peamiselt kahe liigi: kurdlehise rabarberi ja hariliku rabarberi sorte. Eestis kasvatatakse ja tarbitakse porgandit laialdaselt. Äriotstarbelise viljelemise kõrval on ta esindatud pea igas koduaias. Eestis on söögipeet samuti väga hinnatud köögivili. Porgandi järel on ta meil üks enim tarvitatav juurvili. Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi. Eestis on redis laialdaselt viljeletav ja tarbitav köögivili. Vaevalt leidub meil koduaeda, kus ta suuremal või vähemal määral esindatud poleks. Meie kliimaoludes saab redist edukalt kasvatada nii avamaal kui katmikalal. Eestis on söögikaalikas nii kasvupinna kui kogusaagi poolest küllaltki tähtsal kohal ning kaalikat on
vitamiinidevaesel kevadtalvel. Dieedipidajatele soovitatakse kaalikatoite kõhukinnisuse puhul. Samas on kaalikas vastunäidustatud ägedate mao- ja soolehaiguste puhul. Allikas www.eestitoit.ee Naeris Sarnaneb kaalikale, on lapiku kujuga ja varajasem köögivili. On mahlasem ja maitsvam kui kaal. Vajab samuti kasvamiseks niiskust ja jahedust, säililib kehvast. Kasutatakse nagu kaali, sobib paremini toorelt ja toorsalalatiks. Punane peet e söögipeet Kuigi antiikkirjanduses on punapeeti esimest korda mainitud juba 3. saj e.Kr., oli Vahemere ümbruse idaosast ja Ees-Aasiast pärinev söögipeet veel 16. sajandil üsna haruldane aiataim. Ulatuslikumalt hakkas ta levima alles 18. sajandil, kuid kaasaegsed söögipeedi vormid kujunesid lõplikult välja alles 19. ja 20. sajandil. Eestis on söögipeet väga hinnatud köögivili. Porgandi järel on ta meil üks enim tarvitatav juurvili. Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi.
Selleks kasutatakse väetist kahes doosis. Orgaaniline väetamine on seega täiesti erinev taimele psühholoogilisest vaatenurgast. Lämmastikühendeid küll imatakse kuid palju aeglasemalt ja süstemaatiliselt. (Vogtmann 1985) 4. Nitraadid toidus Nitraatide sisalduse järgi saab söödavaid taimi jagada kolme põhilisse gruppi. Esimese grupi moodustavad väga kõrge nitraadi sisaldusega taimed (üle 1000mg/kg). Siia kuuluvad näiteks salat, spinat, söögipeet, naeris, rabarber. Teise grupi moodustavad keskmise nitraadisisaldusega taimed (50-1000mg/kg). Selles grupis on kõik ülejäänud köögiviljad ja kartul. Madala nitraadisisaldusega, ehk kolmandas rühmas on marjad, puuviljad ja tera- kaunviljad. Nendes on nitraadi kogus 0,5-50mg/kg. (Elias 2012) See on tavapärane, et kõige kõrgemad nitraadi tasemed on leitud kapsas, madalam porgandis ja kõige madalam kartulis
Tundlik booripuudusele taimede vahe 25-30cm Säilitada keldris liiva sees Pärast istutamist tuleb kasta eelsoojendatud veega Söögipeet Maltsaline Soojanõudlikum kui tomat Nõudlik mullaviljakuse Kõige levinum on seemnete Kobestamine Valikuliselt juba juuli lõpus 2-aastane Tõusmed on külmaõrnad suhtes külv kasvukohale (puhitud) Umbrohutõrje Lehtedest tõmmates tuleb
oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid.
Kaalikas 18 18 5-6 Aedseller 18 20 3-5 Kapsad 18 20 3-4 Baklazaan 18 24 8-12 Juurpetersell 18 24 2-3 Spinat 20 20 8-14 Aeduba 20 25 6-8 Füüsal 20 25 5-6 Lehtpeet 20 25 4-5 Suhkrumais 20 25 6-8 Söögipeet 20 25 4-5 Tomat 20 25 5-6 Arbuus 21 35 7 Okra 24 24 8-10 Kõrvits 25 27 6-7 Kurk 25 30 3-5 Melon 25 30 6-8 Paprika 25 30 7-9 Vesi on seemnete idanemiseks hädavajalik. Kõigi seemnete idanemine algab
Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakamatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilise aktiivsuse toimel kiiremini taandub. Teineteist mittetaluvateks kultuurideks peetakse näiteks järgmisi paare: oder nisu, suhkrupeet raps, lina hernes, kapsas raps, söödapeet raps. Oder ei sobi eelviljaks nisule, küll aga nisu odrale. Teised eeltoodud paarid on mõlemas järgnevuses teineteist mittetaluvad. Vastastikku stimuleerivad Sibul-söögipeet, kartul-mais, kartul-aeduba, kartul-põlduba, Ei sobi koos kasvatamiseks sibul -salat, hernes - päevalill, porgand - till, Monokultuur 1. Konkreetse kultuuri monokultuur, kus toimub sama kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul, väljal 2. Bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikema perioodiline viljelemine antud kasvukohas Viljavaheldus - viljade ajalist järjestust nimetatakse viljavahelduseks 1. Agrobioloogiliselt põhjendatud s.o
Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. ·Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis Juurekael: alpikann Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast
taime juurte kogum, Sõltuvalt põhiplaanist eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Esimese puhul moodustub taimel idujuurest peajuur ja sellest harunevad külgjuured, narmasjuurestikul peajuur aga puudub või pole selgelt eristunud, ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest; Juure muudendid - säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. säilitusjuured (varuainete säilitamiseks) Porgand, suhkrupeet -- juurekael ja terve peajuur; söödapeet - juurekael ja pool peajuurt; söögipeet, kaalikas, redis -- juurekael ja veidi peajjuur, alpikann juurekael; daalia ja käpalised -- lisa- ja külgjuured (juuremugulad e. muguljuured) Juuremügarad - esinevad kaunviljaliste kõikides sugukondades; mükoriisa - (seenjuur) on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseened Parasiidid, poolparasiidid - Parasiitide imijuured (haustorid). Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes
kasvab hästi niiskel roomavad kompostihunnikul tuulte eest varred kuni 5 m Kõrvits kõrvitsalised varjatud soojas kohas pikkused keskmise raskusega huumusrikas neutraalne või nõrgalt leeliseline Söögipeet maltsalised viljakas muld 40-100 cm Uus-Meremaa spinat maltsalised valgusküllane ja soe 10-15 cm põõsakujulise peavõrse pikkus 0,5 - 0,7 m ja
Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. · Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured:
Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured:
kiiremini), kuid ka teiste loomade sõnnik, kui allapanuks on kasutatud rohkesti turvast. Turvasmuld on üldiselt suure veesisaldusega ja kuivalembesed taimed seal eriti hästi ei kasva. Et teda õhurikkamaks muuta, tuleb lisada liiva ja neutraliseerimiseks lupja. Köögiviljad ja maitsetaimed vajavad üldiselt kerget või keskmise raskusega huumusrikast saviliiv- või liivsavimulda, mis sisaldab rikkalikult toitaineid, niiskust ja õhku. Kergematel muldadel kasvavad paremini kurk, porgand, söögipeet, lill- ja spargelkapsas, aeduba, sibul ja enamik maitsetaimi, raskematel muldadel peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. Mulla reaktsiooni suhtes köögiviljad eriti tundlikud ei ole, kuid paremini sobib neile nõrgalt happeline või neutraalne muld. Kogu kasvuaja jooksul vajavad köögiviljad palju toitaineid. Sellepärast tuleb köögiviljaaiale anda põhiväetised sügisese mullaharimise ajal; lisaväetised antakse kevadise mullaharimise ja
oletatavasti suurem kui näiteks Saksamaal või Leedus, sest vegetatsiooniperioodi tõttu on külvikordade vahe pikem. Kõrrekoorimine suurendab allelopaatilist mõju. Teineteist mittetaluvateks kultuurideks peetakse näiteks järgmisi paare: oder nisu; suhkrupeet raps; lina hernes; kapsas raps; söödapeet raps Oder ei sobi eelviljaks nisule, küll aga nisu odrale. Teised eeltoodud paarid on mõlemas järgnevuses teineteist mittetaluvad. Vastastikku stimuleerivad: sibul söögipeet; kartul mais; kartul aeduba; kartul põlduba. Ei sobi koos kasvatamiseks: sibul salat; hernes päevalill; porgand till Ebameeldiv naabrus: linatuder lina; orashein raps, teraviljakultuurid; tatar orashein, ahtalehine kõrvik, üheaastane nõianõges; kaer põld-harakalatv, malts, kukeleib; peet äiakas; nisu kesalill, valge karikakar Tagetes hävitab harilikku orasheina, harilikku kassitappu ja põldosja, mõjub tõrjuvalt ka nematoodidele
..100 g, sisaldab tärklise asemel inuliini, toiduks tarvitatakse toorelt, keedetult või praetult) ning bataat ehk magus kartul (28% tärklist ja rohkesti suhkrut, mugul on kartulist piklikum ja raskem). 5.2. Juurviljad Porgand sisaldab 5...7% suhkrut, rohkesti karotiini (A-eelvitamiini), millest tuleneb oranzpunane värvus, C-, B-rühma ja E-vitamiini ning mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. Kvaliteedilt jagunevad ekstra, 1. ja 2. kl. Söögipeet sisaldab 8...14% suhkrut, 1,5% mineraalaineid, vitamiine, sealhulgas foolhapet jt. aineid. Kujult ümarad, lapik-ümarad või piklikud, ristlõikes valgete või mustade rõngastega. Viimaseid hinnatakse maitselt paremateks. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Kaalikas jaguneb söögi- ja söödakaalikaks. Söögikaalikas sisaldab 4...7% suhkrut. Mõnedele sortidele iseloomulik kibekas maitse on tingitud glükosiididest. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi.
annaabi.ee 
