küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes. Kasutamine: Hea maitsev söögikala, rasvane 2-10%, kalorsus 110-115.Palju väikseid roodusid. küpsetamine (kõige parem), suitsetamine, kastmed, vormiroad, pirukatäidis. Koha ( Sander lucioperca) Koha on ahvenaliste sugukonda kuuluv kala. Pikkus 40-50 cm -1,5 m, kaal 19 kg, elab 10-20 aastaseks. Tal on pikk süstjas keha, seljalt rohekashall, külgedel kollakate triipudega. Elab jõgedes, järvedes. Toitub ka väiksematest kaladest. Kasutamine: hea maitsega valge liha, vähe väikseid luid. Rasva on kohas
laeva ballasti- või pilsiveega. Ta põhjustab meie põhjalähedaste kalaliikide arvukuse kahanemist, sest hõivab nende elupaiku ja pakub tugevat toidukonkurentsi. Samuti on ümarmudila dieedis oluline osa kohalike kalaliikide, ka tööndusliikide marjal. Ümarmudil võib muutuda oluliseks toiduobjektiks kormoranidele ning see muudab juba järgmist eluskooslust; esialgu puudub selle kohta asjakohane hinnang. Ümarmudil on hea söögikala, mida sobib kasutada nii kodusel söögilaual kui ka kalatööstuse toorainena.[16] Kõige uuem võõrliik Eestis, kellest ka ajakrijanduses ja meedias palju räägitud on, on šaakal (Canis aureus). Šaakali tavaline levikuala on Põhja-Aafrikast ja Kagu-Euroopast LõunaAasiani. Meile lähimad püsiasustusalad on vähemalt 1000 km kaugusel Ukrainas ja Ungaris. Tema mõju meie elurikkusele pole veel teada. Teame et ta on omnivoor ehk