Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud keerdus pea ehk tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa Eluge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Joonis 1. Viiuli kere 3 1.3 Viiuli mängimistehnikad Erinevad viiuli tehnika võtted aitavad lahti mõtestada teose sisu, ning need võivad väljendada mingit tegevust, looma või nähtust. · con arco - poognaga
kinnitatakse keeled, mida saab häälestuskruvidega häälestada. Kael Kaela eesküljel on sõrmlaud, millel mängitakse tavaliselt vasaku käega (joonis 3). Kaelal asetsevad krihvid ehk astmetraadid. Kahe krihvi vahele sõrmega vajutades ja keelt mängides muudetakse keele võnkuva osa pikkust ja seeläbi ka helikõrgust. Kaela alguses, sõrmlaual, asetseb sadul, mis fikseerib keelte asetuse, et nad peaosa juures ei võnguks. Sõrmlaual on ka mõne krihvi vahel sõrmlaua marker. Täppe, mis asuvad III, V, VII, IX, XII, XV, XVII ja XIX astmel, kutsutakse sõrmlaua markeriteks ning need aitavad vajaliku noodi kiirelt üles leida. Olenevalt tootjast ja pilli mudelist, võivad sõrmlaua markerid olla ka teise kujundusega, näiteks neli- või kolmnurksed. Joonis .Fenderi P-bassi kael. Kere Basskitarri kerel asetsevad enamik tema elemente. Kitarrikere kuju erineb suuresti erinevate
82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) MÄNGIMISVÕTTED Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: · keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates · keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu slide jne. · Samuti võidakse erinevate helide tekitamiseks kitarri tempereerida asetades näiteks sõrmlaua ja/või keelte vahele erinevaid esemeid. Ilmselt tuntumaid sellelaadsete tempereeritud kitarride kasutamise poolest on ansambel Sonic Youth. · Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti, millega pilli häälestus transponeeritakse mõne tooni võrra kõrgemaks.
Samas on erinevaid häälestusviise palju ning erinevad stiiliti standardhäälestuse kõrval kasutatakse mitmesugused alternatiivsed häälestusi nagu näiteks kvinthäälestus, üks tõenäoliselt tuntumaid alternatiivseid häälestusi. *MÄNGIMINE Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu slide jne. Samuti võidakse erinevate helide tekitamiseks kitarri tempereerida asetades näiteks sõrmlaua ja/või keelte vahele erinevaid esemeid. Ilmselt tuntumaid sellelaadsete tempereeritud kitarride kasutamise poolest on ansambel Sonic Youth. Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel bareevõti , millega pilli häälestus transponeeritakse mõne tooni võrra kõrgemaks.
Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumzeit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Alles 16
keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Keelte pikkust muudetakse vasaku käe sõrmedega vajutades keeltele. Viiulit mängitakse poognaga üle keelte tõmmates. Viiuldaja sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - alt, tsello ja kontrabass. Viiulile sarnaselt on
valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarsemaid pille. Viiuli ehitus Viiul koosneb piklikust kõlakastist mille kaas ja põhi on natuke kumerad ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti keskel roop, mis hoiavad keeli vajalikult kõrgusel. Keeled kinnituvad keelehoidja külge. Nüüdse kuju sai viiul 17. Sajandil. Viiul on nelja keelega ja kvinthäälestuses. Viiulile sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelpillide pere liikmed vioola ehk altviiul, tsello ja kontrabass.
viies keel: A (heli sagedus 110 Hz) neljas keel: D (heli sagedus 146,8 Hz) kolmas keel: G (heli sagedus 196,0 Hz) teine keel: B (heli sagedus 246,92 Hz) esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329,6 Hz) Mängimine Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu slide jne. Samuti võidakse erinevate helide tekitamiseks kitarri tempereerida asetades näiteks sõrmlaua ja/või keelte vahele erinevaid esemeid. Ilmselt tuntumaid sellelaadsete tempereeritud kitarride kasutamise poolest on ansambel Sonic Youth. Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti, millega pilli häälestus transponeeritakse mõne tooni võrra kõrgemaks.
Talharpa/hiiurootsi kannel/hiiu kannel/rootsikannel/vibukannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk (mõnel juhul isegi kaks). Talharpa põhiline konstruktsiooniline erijoon on võtmeauk. Seda tüüpi pillide keeled on valmistatud hobuse sabajõhvidest. Erinevad nimetused pillile tekitavad tihti segadust, kuna talharpa ei ole kannel. Sõna "kannel" arvatakse olevat olnud eestikeelne keelpilli sünonüüm, mille rootslaste käest saadud võõrapärase nimega keelpill automaatselt omandas.
on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Viiuldaja sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - alt, tsello ja kontrabass. Helinäide See on alt. Sellel pillil on ka teine nimi - vioola. Ta on veidi suurem kui viiul ja
leiab kasutamist väga paljudes muusikastiilides. Kitarr on rockmuusika ja bluusi peamine muusikainstrument. Elektrikitarris kasutatakse üht või enamat helipead, mis suunavad nende magnetväljas võnkuvate keelte tekitatud nõrga indutseeritud elektrivoolu edasi võimendisse, kust see kõlarisse juhituna helina väljub. Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid. Heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu slide jne. Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti, millega pilli häälestus transponeeritakse mõne tooni võrra kõrgemaks. Vaikimisi mängivad vasakukäelised kitarri parema käega keeli sõrmlauale vajutades ja vasaku käega keeli tõmmates; kitarri kael on mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri keeled on sel juhul ümber asetatud nii, et bassikeel asuks ülalpool; mõned
4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: H (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) Mängimine Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid jne. Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti, millega pilli häälestus transponeeritakse mõne tooni võrra kõrgemaks. Paljud vasakukäelised inimesed mängivad kitarri parema käega keeli sõrmlauale vajutades ja vasaku käega keeli tõmmates; kitarri kael on mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri keeled on sel juhul ümber asetatud nii, et bassikeel asuks ülalpool; mõned vasakukäelised
toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Viiuldaja sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - alt, tšello ja kontrabass. Vioola Vioola on veidi suurem kui viiul ja kõlab seetõttu ka viiulist madalamalt. Alti
vasemakäeliste kitarridel on see, et nad on üksteise suhtes peegelpildis, niimoodi et bassikeeled on alati üleval pool. Samuti on kõik mänguvõtete kirjeldused vasaku ja parema käe jaoks tüüpilised paremakäelistele. (Wikipedia, Kitarr) 2.4 Mänguvõtted Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua astmetraatidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu pöidla külge käiv metalltoru (slide) (vaata lisa7, lk 12) jne. Samuti võidakse erinevate helide tekitamiseks kitarri tempereerida asetades näiteks sõrmlaua ja/või keelte vahele erinevaid asju. Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti (vaata Lisa 8, lk 12), millega mõnele astmele barre vajutades, transponeeritakse pilli
süsteemi tõttu (kitarri keres oli patarei, mis lisas võimsust). See süsteem võib võimendada spetsiifilisi sagedusi nende kahandamise asemel, nagu traditsiooniline tooni nupp oli teinud. See süsteem andis instrumendile suure toonispektrite valiku, hoolimata sellest, et ta mahtus ühele Humbuckeri helipeale. Tänapäeval on StingRay sobitatud kahe helipeaga ning on saadaval erinevates variatsioonides nii 5-keelelise kui ka sõrmlaua märgete versioonina. Kõik mudelid jätkavad aktiivse eelvõimenduse skeemi kasutamist, mida lugematud basskitarri tootjad on sellest ajast peale kopeerinud. Joonis 22. Music man StingRay bass StingRay mängijad: · Bernard Edwards (Chic) · Flea (Red Hot Chili Peppers) · John Deacon (Queen) · Tony Levin (Alice Cooper, King Grimson, John Lennon jt) Ebatavalised bassid 1978
helisagedusvõimendisse juhituna võimendatakse kõlarite kaudu kuuldavaks. 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline (unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr). 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr Mängimine Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid jne.Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti, millega pilli häälestus transponeeritakse mõne tooni võrra kõrgemaks.Paljud vasakukäelised inimesed mängivad kitarri parema käega keeli sõrmlauale vajutades ja vasaku käega keeli tõmmates; kitarri kael on mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri keeled on sel juhul ümber asetatud nii, et
helisagedusvõimendisse juhituna võimendatakse kõlarite kaudu kuuldavaks. 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline (unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr). 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr Mängimine Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid jne.Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti, millega pilli häälestus transponeeritakse mõne tooni võrra kõrgemaks.Paljud vasakukäelised inimesed mängivad kitarri parema käega keeli sõrmlauale vajutades ja vasaku käega keeli tõmmates; kitarri kael on mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri keeled on sel juhul ümber asetatud nii, et
tulevikku. Romantismi tunnusjooned muusikas: · Väljendusrikas meloodia, · Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele, · Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt, · Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Muusikainstrumendid romantismis: · Ventiilid vaskpillidel, · Böhmi klappidesüsteem puupillidel, · Sõrmlaua ja poogna pikenemine keelpillidel. 1835. aastal patenteeris Johann Gottfried Moritz tuuba. Saksofoni patenteeris Adolfe Sax 1846. aastal. Franz Schubert Schubert sündis 1797. aastal 31. Jaanuaril Viinis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem
Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli põhi tehti üldiselt pihlaka või kasepuust, kaas kuusepuust, kael ja keelehoidjad ka kas pihlakast või kasest. Viiul koosneb piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast, pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti keskel roop, mis hoiavad keeli vajalikul kõrgusel. Sellise kuju sai viiul 17. sajandil ning see on 4keeleline ja kvintetihäälestuses. Tuntuimad viiuli meistrid Eestis on olnud F. Villak ja E. Meri. 7 Lõõts Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann 1822. a. See oli 1821
mitte andekuse pärast, vaid aastatepikkuse treeningu tagajärg. Vasaku käe pöial peaks asetsema pillikaela taga keskel selline hoidmisviis pakub keelte allavajutamisel maksimaalset tuge. Sõrmeotsad peaksid lähenema keeltele 90-kraadise nurga all, et vältida kõrvalasuvate keelte summutamist. Samuti on oluline vajutada keelt astmetraadi kõrvalt, et vältida nõrka või plärisevat heli. Sõrmi tuleks hoida sõrmlaua ja keelte lähedal, kuna siis on sõrmede liigutused lühemad ja ökonoomsemad. Ainult neli vasaku käe sõrme on märgitud numbritega, sest pöialt basskitarri mängides ei kasutata (joonis 6). · 1 esimene (nimetis-) sõrm, · 2 teine (keskmine) sõrm, · 3 kolmas (nimeta) sõrm, · 4 neljas (väike) sõrm. Tabulatuur Tabulatuur (TAB) on lihtsustatud muusika ülesmärkimise süsteem, mida kasutatakse nii basskitarri kui ka tavaliste kitarride mängimisel
on tegelikult üsna noor pill. Kuna pilli oli lihtne valmistada levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks. Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid, kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel. Hiiu-kannel Talharpa ehk hiiurootsi kannel ehk hiiu kannel ehk rootsikannel ehk vibukannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk. Talharpa põhiline konstruktsiooniline erijoon on võtmeauk. 5 Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Hiiu kannel jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14
Impro - teos lõpeb järsult Kestus 5 min-paar tundi Igal teos erinev, uus teos, kuna impro raaga valitakse rangelt Pillid: Põnevad, huvitavad Palju löökpille ja värvipille, kulinaid seotud tantsu- ja teatrietendustega Keelpillid: suurus, kuju erinev NB! Oluline keeled 1)Põhikeeled 2)Põhikeelte all resonaatorkeeled 3)Burdoonkeeled Sitar 4-7 põhikeelt, all heliseb kuni19 resonaatorkeelt, saab häälestada, sõrmlaua küljes häälestuspulgad Kuulame: sitar Vina peetakse vanimaks pilliks (kasutavad looduslike materjale valmistamiseks) Sõrmlaud, kõlakast (2muna) juba juttu veedahümnides. Peetakse keelpillide kuningannaks. Sarod lauto taoline näppepill põhikeeled, resonaatorkeeled, burdoonkeeled, ümara kõlakastiga, mis on kaetud vibreeriva membraaniga (boanahk v. pärgament) Tampura burdoonpill, keeled kinnituvad roobile, keelte ümber siidilõng Puhkpillid:
looduslike helide puhul. Hoolimata moodsatest digitaalsetest ja tarkvarapõhistest virtuaalsetest süntesaatoritest, on puhtal analoogsel moodulsüntesaatoril seniajani oma pooldajad, mistõttu paljud tootjad produtseerivad võrdse eduga nii Moogi 1964.aasta väheste uuendustega mudelit kui ka muutumatul kujul 1998.aasta mudelit "Moogalicious 900". Sõrmlauasüntesaatorid Sõrmlauasüntesaatorite puhul kontrollib heli muusikalisi parameetreid lintkontroller (ribbon controller) või mõni muu sõrmlaua laadne kasutajaliides. Kuigi lintkontrollerit võib kasutada ükskõik millise muusikalise parameetri piires opereerimiseks, on lintkontroller tavaliselt seotud helikõrguse kontrollimise või muutmisega. Vana tüüpi sõrmlauasüntesaatorid olid resistoripõhised pika traadiga, mida suruti resistiivse plaadi vastu. Nüüdisaegsetel lintkontrolleritel ei ole liikuvaid osi. Erinevaid sõrmlauasüntesaatoreid on "Ondes Martenot", "Hellertion", "Heliophon",
vabadusliikumise peajooned. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arum" ning "Sind surmani". Hiiu kannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk. Seda tüüpi pillide keeled on valmistatud hobuse sabajõhvidest. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukott, õhupuhumistoru, sõrmiline, bassitorud e. burdoonid Vilepill on torujas huuliku ja sõrmeaukudega puidust, metallist, savist või plastist valmistatud muusikariist.
annaabi.ee 
