kasvu. Magnetvälja kahanemise korral aga takistab induktsioonivoolu väli magnetvälja kasvu. Seega elektromagnetiline induktsioon püüab säilitada olemasolevat olukorda. Elektromagnetiline induktsioon on alalhoidlik. Emil Lenz 1804 1865 Eesti päritolu Vene teadlane. Õppis Tartu Ülikoolis. Induktsioonivoolu määrava reegli või seaduse formuleerija. Peterburi Ülikooli rektor Lenzi reegli sõnastused Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline.
S-pinna pindala , -nurk pnna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Üks veeber ( 1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnevälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. Seega 1Wb = 1T1m2 Faraday induktsiooniseaduse kohaselt juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. SI-süsteemi korral i = -ø/t ø on magnetvoo muutus kontuuris t on ajavahemik, mille jooksul muutus toimus. Lenzi reegel , erinevad sõnastused: a) induktsioonivoolus suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab b) induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kusuvale põhjusele c) kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kaganemist) Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille
Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Millise välja tekitab magnetvälja muutus? Elektrivälja. (seda nim elektromagneetilise induktsiooni nähtuseks ja tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne) Mida nimetatakse elektromagneetilise induktsiooni nähtuseks? On nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Millise välja tekitab laetud keha liikumine? Magnetvälja Lenzi reegel Lenzi reegli mõned sõnastused: 1)induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli kompenseeriks muutust, mis voolu põhjustab; 2)induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele; 3)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist).
Essee ,,Termodünaamika II printsiip" TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP Termodünaamika II seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Kuna seda on uurinud mitmed teadlased, on ka igaühel oma sõnastused. Rudolf Clausiuse üks sõnastus on selline: isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Protsessides, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha tööd, sest osa energiast on pöördumatult muundunud soojuseks.
12. Mida peate oluliseks missiooni viimisel inimesteni? Töötada see välja koos nendega ning on vajalik tippjuhtkonna toetus. 13. Mida peegeldab visioon? Milliseks soovitakse organisatsiooni pikemas perspektiivis kujundada. Ettevõtte kõige üldisem eesmärk, mille vaheetappe täpsustatakse pika- ja lühiajaliste eesmärkidega. 14. Mis on oluline visiooni sõnastamisel? Visiooni sõnastus peaks olema nii lühike kui võimalik ja nii pikk kui hädavajalik. Õnnestunud sõnastused eristavad ettevõttet konkurentidest, toovad välja tema identiteedi ja arenguteed. 15. Mida annab ettevõtte juhtidele, töötajatele ja teistele seotud osapooltele hästi sõnastatud strateegiline visioon? Strateegilise orientatsiooni põhikomponendid. Kordamisküsimused. Visioon peab oma töötajaid motiveerima tegutsema eesmärgipäraselt ja teadlikult. Töötajate jaoks annab visioon tegevusele mõtte, miks üht või teist tööd tehakse.
vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. Mõistmaks spontaanse muutuse suunda, tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Näiteks temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. Termodünaamika teist printsiipi on sõnastatud erinevalt. Näiteks Claiuse sõnastused on: · Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni sõnastus: · Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks
tundlik teema, sest alati varitseb neist rääkijat või kirjutajat oht saada vääriti mõistetud. Sageli hakatakse talle ette heitma eelarvamuste propageerimist. Palju kergem on identifitseerida käitumist, mis kipub kinnitama stereotüüpe, selle asemel et leida kust viimased on alguse saanud. Stereotüübid on säilinud ja edasi kantud mitmesuguste kommuniktasiooni vahenditega: igapäevane suhtlus, kultuurilised naljad, fraasid ja arvamused endast, uudiste sõnastused ajalehtedes, multikad, filmid, telereklaamid, peaaegu kõik kommunikatsiooni tegevused võivad sisaldada ilmset või varjatut stereotüüpi. Üks stereotüüpsete üldistuste allikaks on ühe grupi liikme käitumise alateadvuslik üldistamine kõikidele teistele grupi liikmetele. Soomlane, kes õppis tundma ainult üht bulgaarlast võib eeldada, et kõik bulgaarlased omavad konkreetse isiku iseloomujooni. NÄIDE! Mina ise olen kunagi teinud suure vea. Ma ei soovi kedagi solvata, aga kaks või
masin kasulikuks tööks Akas (antakse tavaliselt protsentides) Akas =Q1-Q2 Q 1 −Q 2 η= ∙ 100 Q1 – soojendilt saadus soojushulk Q2 – jahutile antud soojushulk Q2 T −T2 η max= 1 ∙ 100 Maksimaalne kasutegur: T1 – soojendi temperatuur, T2 – jahuti temperatuur T2 (kasutegur ei saa kunagi olla 100%, sest T 2 ei saa kunagi olla 0K, kuna sellist temperatuuri pole võimalik saavutada) 4. Termodünaamika printsiibid (nende erinevad sõnastused) Termodünaamika – füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töös ja siseenergias a. I printsiip – süsteemile juurde antav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q= ∆U + A η ≤ 100 Q – juurdeantav soojushulk, ∆U – siseenergia suureniemine, A – välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö)
Raamatu suur pluss on see, et kõik käsitletud teemad ja nipid on autor enda peal läbi praktiseerinud. Tänapäeval on jõusaal väga moes ja seepärast võiks iga ala harrastaja seda lugeda. Teose ainuke miinus on see, et eliidi jaoks on info rohujuuretasandil. Üldmulje raamatust on positiivne. kuna see on lugemakutsuv ja tekst on hästi jaotatud. Üldmulje väga hea. Ülimalt hästi kirjutatud ja saab väga hea ülevaate. Põhilised vead on sõnastused või ühe sõna liigne korduv kasutamine. Näiteks sõna raamat on väga väga palju kasutatud. Äkki leiad alternatiive sellele sõnale või üritad lauseid siin-seal ümber pisut sõnastada. Mõnes kohas võiks ka natuke täpsustada. Mina kui inimene, kes pole seda raamatut lugenud, sain väga hea ülevaate ja tekkis huvi seda lugema hakata.
Pinnanormaal kasut. pinna iseloomustamiseks Ühe veeberi definitsioon Üks veeber on magnetvoog mis läbib ühe ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla (T) Faraday induktsiooni seadus - Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega 1 veeber on selline magnetvoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab induktsiooni elektromotoorjõu 1 volt (vastavalt Faraday seadusele) Lenzi reegel Sõnastused: 1. Induktsiooni voolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis vool põhjustab 2. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda vooluesile kutsuvale põhjusele 3. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline, takistab kasvu. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga
Õnneks, on see juba väga palju arenenud ning loodan, et lapsed, kes ei ole võimelised koolis käima, saavad oma õpingutega hakkama ka interneti kaudu. Strateegia ,,Euroopa 2020" Eesti eesmärgid. Eesti eesmärkide seadmiseks koostati põhjalik konkurentsivõime väljakutsete analüüs, mis koos esialgsete eesmärkide ettepanekutega arutati läbi kõigi seotud ministeeriumidega ning seminari vormis ka peamiste valitsusväliste partneritega. Allpool on ära toodud Eesti eesmärkide esialgsed sõnastused. Esimene eesmärk on saavutada Eestis aastaks 2020 vanusegrupis 20-64 tööhõive määr 76%. Teine eesmärk on saavutada Eestis aastaks 2020 teadus-ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKPst. Kolmas eesmärk on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20% võrra võrreldes 1990. aastaga; taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%-ni energia lõpptarbimisest; energia lõpptarbimise efektiivsuse suurendamine 20% võrra. Neljas eesmärk on madala haridustasemega ja õpinguid mittejätkavate
Hilisproosat koondab miniatuurikogu "Elu sügavusest" (1909). 1885. a. hakkas Liiv ajakirjanduses avaldama luuletusi. Püsiväärtuslikuna on tuntuks saanud hilislüürika. Seda iseloomustavad siirus, erakordne tundeintensiivsus, piltlikult mõjukas kujundlikkus, rahvalikkus ja rahvaluule võtted, näiteks värsside musikaalsust suurendavad kordused. Eriti tähenduslikud on rõhutud rahva valu ja lootust väljendavad isamaalaulud, looduslüürika ja isikliku traagika sõnastused. Liivi eluajal ilmus ainult üks värsikogu "Luuletused" (1909, kordustrükk 1910). Tema luule sai tähelepanu ja tunnustust eelkõige "Noor-Eesti" rühmituse kirjanikelt, nii ta elu- kui ka loomingut on enim tutvustanud F. Tuglas. Liivi looming, eeskätt luule, on mõjutanud hilisemat eesti kirjandust . 1 KASVUAASTAD
S-entroopia). Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu(selles on tema kasutamise mõte). 4) Sõna keemia tähendus ja päritolu Tuleb kreekakeelsest sõnast khemia(mis omakorda egiptusekeelsest sõnast kham või hemi. kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideka või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 5) Perioodilisuse avastamine ja sõnastused Elementide süstemaatiseerimise esimesed katsetused 19.saj. *Sakslane J.Döbereiner rühmitas KE-d aatomasside ja omaduste alusel triaadid(Li-Na-K; Ca-Sr-Ba jne). *Elenentide klassifikatsioon 1857 W.Odling. *Saksa keemik L.Meyer uuris aatomiruumalade ja masside vahelist seostUjõudis kõige lähemale perioodilisusele). *Vene keemik D.Mendelejev-keemiliste elementide perioodilisusseaduse avastamine(1869). *Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate
4) Molekulide põrked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed 5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane o MKT põhivõrrand (+ valem) ideaalse gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende arvuga 1 ruumalaühikus. p= nm v 2 3 p=2/3nUk o Termodünaamika II. printsiip (erinevad sõnastused) Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus:
vaba elektronpaari. Võimalik O vaba elektronpaari osal. kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektrostaatiline tõmbumine posit. (H) ja negat. (O) osalaengute vahel. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol. protsessides 4. Perioodilisusseadus: avastamine, sõnastused, puudused D.Mendelejev avastas perioodilisusseaduse oma õpiku Keemia alused kallal töötades. Klassikaline PS formuleering (Mendelejev): Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. PS kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s
Keemiliste reaktsioonide käigus Gibbsi energia väheneb 4) Sõna keemia tähendus ja päritolu Tuleneb kreekakeelsest sõnast khemeia, mis tähendab kunst muuta ,,tavalisi" metalle väärismetallideks või nende sulamiteks (Suidase järgi). Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: ,,Egiptus" või ,,must" 5) Perioodilisusseaduse avastamine ja sõnastused Döbereiner: triaadid Odbling: elementide omaduste perioodil kordumine kui üldine nähtus Chancourtois: omadused korduvad kruvijooneliselt ülevalt alla Newlands KEde omadused korduvad iga 7. elem järel Meyer: uuris aatomi ruumalade ja masside vahelist seost Perioodilisuse seaduse avastas Dmitri Mendelejev. Mendelejevi PS formuleering: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt
15) Aine agregaatolekud ja faasisiirded o Põhilised agregaatolekud (+ joonised) o Faas ja faasisiire o Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) o Olekudiagrammi (vee) kolmikpunkt o Siirdesoojused (+ valemid ja mõõtühikud) o 2. järku faasiüleminekud 16) Termodünaamika II. printsiip ja soojusmasinad o Protsesside mittepööratavus o Termodünaamika II. printsiip (erinevad sõnastused) o Entroopia ja termodünaamiline tõenäosus (+ valem) o Soojusmasin ja selle kasutegur o Ringprotsess (+ joonis) o Carnot’ tsükkel, selle pööratud tsükkel ja kasutegur (+ joonis)
Termodünaamika I kordamisküsimused 2013 1. Nimetada termodünaamika kolm printsiipi. Esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2
Siseenergia väheneb kui süsteem teeb tööd välisjõudude vastu, kui keha temperatuur väheneb. Kuidas saab muuta siseenergiat? Too näiteid SOOJUSÜLEKANDEL: soojusjuhtivus energia levib ühelt aineosakeselt teisele; konvektsioon energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu; soojuskiirgus energia levib elektrimagentlainete levimise ja neelamise tõttu. MEHAANILIST TÖÖD TEHES: energia muundub tööks, töö muundub energiaks TD 1. ja 2. printsiip. Sõnastused, valem, selgitused 1. printsiip Süsteemile juurdekantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks Q= U+A . 2. printsiip Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatavalt olekult mittekorrastatule. Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. (Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.) Millest
1) Nimetada termodünaamika 3 printsiipi: Termodünaamika esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q- W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Termodünaamika teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2
· Milline on antud äri olemus? · Mida püütakse teha oma tarbija jaoks? Sõnastus: · Realistlik · Spetsiifiline(antud ettevõttele omane) · Välja tooma ettevõtte tegevused · Stimuleeriv 3 tegurit, mida tuleks arvestada hea missiooni defineerimisel: 1. Milliseid tarbija vajadusi rahuldatakse? 2. Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse? 3. Kuidas neid vajadusi rahuldatakse? Sõnastused võivad sisaldada veel: · Jälgitavaid põhiväärtusi · Konkurentsieelise allikaid · Ettevõtte innovatiivse lahenduste allikaid · Mida pakutakse oma töötajatele ja omanikele (pole eriti soovitatav) Ärimudel: · Hulk eeldusi selle kohta, kuidas organisatsioon tulevikus toimib, luues väärtust mitte ainult klientidele, vaid kõigile osapooltele, kellest ta sõltub. · Lugu sellest, kuidas ettevõte toimib
Mv M = mi vi = const i =1 6) Millal on välisjõudude töö positiivne , millal negatiivne ? Negatiivne on juhul kui nihke ja mõjuva jõu vaheline nurk (90° < 180°) ning postiivne ( 0 < 90° ) ,kui =90 ,siis töö on =. Liikumisuunaga risti olev jõud tööd ei tee 7) Mehaanika loojad ? Mehaanika loojad on Newton oma (dünaamika põhiseaduse sõnastused) , Galilei (kinemaatika looja) ,Kepler , Huyges jt suurkujud 8) Liikumishulga võib omistada? dr Liikumishulka võib omistada ka massikeskmele L = M M = Mv M drM - punkti M asukohta näitav dt
Olekute jaotumine rõhu ja temperatuuri järgi. Vt joonis paremal o Olekudiagrammi (vee) kolmikpunkt. On punkt küs ühinevad: 1. Sublimatsioonikõver 2. Aurustumiskõver 3. Sulamiskõver. Joonis paremal o Siirdesoojused (+ valemid ja mõõtühikud) o 2. järku faasiüleminekut 16) Termodünaamika II. printsiip ja soojusmasinad o Protsesside mittepööratavus o Termodünaamika II. printsiip (erinevad sõnastused) 1) Pole võimalik niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale. 2) On võimatu niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse võtmine mingilt kehalt ning selle täielik muundamine tööks. 3) on võimatu ehitada teist liiki perpetuum mobilet s.o. niisugust perioodiliselt töötavat mootorit, mis muundaks mingist reservuaarist võetava soojuse täielikult tööks.
•Protsesside mittepööratavus Kõik loodusprotsessid on ühesuunalised, e. mittepööratavad •§ Toimuvad kindlas ajalises järjestuses: • Ajal on suund, kuhupoole me vananeme • Hoides kuumat tassi külmas käes käsi soojeneb • Heeliumiga täidetud õhupalli katki tegemise järel heeliumi aatomid lendavad välja ja täidavad kogu neile saadavat ruumi •Termodünaamika II. printsiip (erinevad sõnastused) 1 Soojus ei voola iseenesest külmemalt kehalt soojemale (soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale); 2 Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks (teist liiki perpetum mobile (igiliikur) on võimatu); 3 Isoleeritud süsteemi entroopia alati kasvab (iga isoleeritud süsteem liigub termodünaamilise tasakaalu poole
Mida püütakse teha oma tarbija jaoks? Sõnastus: Realistlik Spetsiifiline (antud ettevõttele omane) Välja tooma ettevõtte tugevused Stimuleeriv Kolm tegurit, mida tuleks arvestada hea missiooni defineerimisel: Milliseid tarbija vajadusi rahuldatakse Milliste tarbijagruppide vajadusi rahludatakse Kuidas neid vajadusi rahludatakse Sõnastused võivad sisaldada veel: Jälgitavaid põhiväärtusi Konkurentsieelise allikaid Ettevõtte innovatiivsete lahenduste allikaid e. Eesmärgid Eesmärkide püstitamine Ettevõtte omanikel, juhtidel, reatöötajatel ,,Ettevõtte eesmärgid" ennekõike ettevõtte omanike ja juhtide kokkuleppe kindlaksmääratud aja jooksul teatud tulemuste saavutamise kohta
välistingimuste(rõhk, temperatuur) muutumisel, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. 13 5. Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) Olekute jaotumist rõhu ja temperatuuri järgi nimetatakse olekudiagrammiks. Tavaliselt esitatakse see rõhk-temperatuur teljestikus erinevate faaside piirjoonte abil. 14. TERMODÜNAAMIKA 2. SEADUS 1.Termodünaamika II. Printsiip (erinevad sõnastused) Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat
arvutuste tulemusel ja mis lihtsustab soojustehnilisi arvutusi. (S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S =s M dq ds = T 2 dq s = s 2 - s1 = = J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21. Termodünaamika II seaduse tuntumad sõnastused. 1) Kogu soojust ei ole võimalik muundada tööks.(soojuskaod) 2) Soojus ei saa ise minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale selleks on vaja tööd teha. 3) Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 22.(23) Termodünaamilised põhiprotsessid ja nende graafiline kujutamine pv- ja Ts-diagrammil. 1)Isohoorne(isohooriline) protsess, mis kulgeb konsantsel mahul (V=const) , näiteks gaasi kuumutamine kinnises anumas.
Ajaloost järjest orjuse kaasusi, mis neid fakte ümber lükkavad, seega ühist definitsiooni pole. Nt orjadel õigus keisri poole pöörduda või isandal pole õigust nõuda üle kvoodi tööd. Ei ole tüüpilist orjust. Oxfordi sõnaraamatu järgi on ori isik, kes on kellegi teise isiklik omand, seotud absoluutselt selle isikuga. Orjus on väsitav töö ja rügamine, Ameerika orjus. Sõnaraamatutes erinevad definitsioonid, nt Inglismaal lähim orjus Ameerikas. Nii tekivad vastukäivad sõnastused. Brittanica järgi on pärisori seotud maa tükiga, ilma milleta teda ei saanud võõrandada, võis kasutada ainult härra veskit. Baltikumi kohta see viimane väide ei kehti. Orjale iseloomulik, et ta oli isanda omand aga pärisorja käsitletakse samamoodi. Ori nagu asi, sai müüa ilma maata. Orjus, pärisorjus, mittevabadus võrdselt ebamäärased terminid. Üldiselt peetakse orjust raskeimaks astmeks, pärisorjust vähem raskeks. Pärisorjus oli kergema mittevabaduse astmega aga
arvutuste tulemusel ja mis lihtsustab soojustehnilisi arvutusi. (S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S s M dq ds T 2 dq s s 2 s1 J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21. Termodünaamika II seaduse tuntumad sõnastused. 1) Kogu soojust ei ole võimalik muundada tööks.(soojuskaod) 2) Soojus ei saa ise minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale selleks on vaja tööd teha. 3) Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 22.(23) Termodünaamilised põhiprotsessid ja nende graafiline kujutamine pv- ja Ts- diagrammil. 1)Isohoorne(isohooriline) protsess, mis kulgeb konsantsel mahul (V=const) , näiteks gaasi kuumutamine kinnises anumas.
on aga kõik teisiti. Püsimagneti eemaldamisel poolist on induktsioonivoolu magnetväli samasuunaline püsimagneti väljaga ning takistab magnetvälja kahanemist. Juhtmepoolide eemaldamisel teineteisest on ühes poolis indutseeritav vool samasuunaline vooluga teises poolis. Voolu väljalülitamine ühes juhtmes indutseerib samasuunalise voolu naaberjuhtmes. Seega soodustab induktsioonivool alati olemasoleva olukorra säilimist. Lenzi reegli mõned sõnastused- 1. induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli kompenseeriks muutust, mis voolu põhjustab; 2. induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele; 3. kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist)
saavutama. Eeldatakse, et lähtudes organistasioonile kavandatud eesmärkidest, lepib iga juht kõigi oma alluvatega nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud neilt oodatud töö tulemused, ning seda tehakse kõiki organisatsiooni tasandeid läbivalt. Ootuste esitamisele ning alluvaga oodatud tulemustes kokkuleppimine, selle kokkuleppe sõnastamine nõuab üsna palju aega ja tähelepanu, seda nii juhilt, kui alluvalt.Täpsed sõnastused on eelduseks, et teine osapool saab aru, mida temalt oodatakse. Tulemuse määratlemise puhul tuleb jälgida, et see on töötaja tegevusalas. Kui tulemus töötajast ei sõltu, siis pole tal võimalik selle saavutamist tagada ning võib juhtuda, et keegi pingutab tükk aega millegi kallal täiesti asjatult: tulemust ei saavuta ei töötaja, ega ka organisatsioon. Oodatavaid tulemusi iseloomustavad tunnused ehk kriteeriumid mille põhjal tulemusi hinnatakse. Ka
see jälle segamini/Kahes anumas on erinevad gaasid erineval rõhul, siis anumate ühendamisel rõhud võrdsustuvad ja gaasid segunevad) · Loodus püüab üle minna vähemtõenäolisemalt olekult tõenäolisemale olekule. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. Soojus ei voola iseenesest külmemalt kehalt soojemale Teist liiki perpetum mobile on võimatu Need on printsiibi sagedamini esinevad sõnastused. 9.Entroopia, entroopia statistiline tõlgendus, seos Termodünaamika II printsiibiga Entroopia. Et soojusülekande kvaliteeti lõpuni mõista, tuleks lahti saada algtemperatuurist. Defineerime suuruse oletades, et meil on piisavalt hea reservuaar ülekantava soojushulga mahutamiseks (ilma, et temperatuur muutuks). Suurust nimetame entroopiaks (kr. entrope - sees + muundusJ!) ja ta annab veel ühe
,,Meil on teema toetuseks kokku kolm argumenti: ,,..." ,,..." ja ,,..." "(väitleja nimetab argumentide nimed, nii et kohtunikud teavad, millest juttu tuleb). Argumendid ,,Meie esimeseks argumendiks on:"..." ,, ,,Meie teine argument:"..."" ,,Meie kolmas argument:"..."" Kokkuvõte (kui aega üle jääb) ,,Niisiis rääkisin teile meie kolmest argumendist, mis olid ,,..." ,,..." ja ,,..."." ,,Tänan ja loodan, et suutsin teid veenda, et ... " Kindlasti tahaks rõhutada, et siin toodud sõnastused ei ole kohustuslikud. Oluline osa väitlusest on ikkagi argumentide sisu. See, mis lausega väitleja oma kõne lõpetab, on täitsa ebaoluline. Ristküsitlused Ristküsitlus tähendab seda, et pärast nelja esimest kõnet tuleb üks teise poole esindaja äsja kõnelenult küsimusi küsima. Ristküsitluse eesmärkideks on: 1) selgitada vastase kaasuses ebaselgeks jäänud kohti: kui vastase definitsioonid jäid segaseks või ei
või reaktsiooni vahestaadiumitest! 34. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid. Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muudetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad. Termodünaamika põhilised sõnastused: 1. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 2. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. 3. Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise
D. Ainult lindudel. Kui iga paljunemispingutuse vältel uus sekspartner leitakse, teevad seda enamasti nii emased kui isased, A on õige; 158. Kes omavad võimet lagundada tselluloosi: A. Seened ja bakterid? B. Kiskjalised? C. Primaarsed produtsendid? Ensüümikompleks üldnimega tsellulaas on olemas ainult bakteritel ja seentel, A on õige; 159. Milliste isikutega seostuvad konkurentse väljalülitamise printsiibi sõnastused? A. Hutchingson ja Gause; B. Kalm ja Beckham; C. Wallace ja Tansley; D. Gleason ja Clements; E. Piip ja Tuut. Gause algatas, Hutchingson sõnastas ümber nišiteooriast lähtuvalt, A on õige; 160. Kas salumetsade tüübirühm levib: A. Happelistel soomuldadel? B. Parasniisketel toitainerikastel muldadel? C. Kuivadel toitainetevaestel muldadel? D. Peamiselt Lääne-Eesti madalikel? Salumetsad on viljakad ja parasniisked, B on õige;
Kui kiiruse muut on võrdsete ajavahemike puhul võrdne, on tegemist ühtlase kiirendusega. Üldjuhul on tegu mitteühtlase kiirendusega. Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha või masspunkti trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks. Loeng 3 · Newtoni kolm seadust: sõnastused. 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal-formuleeringud: 1
vältima. Töös kasutatakse umbisikulist vormi (nt ,,on käsitletud, on analüüsitud, on uuritud, on arvutatud, on tehtud") ja kindlat kõneviisi, sest töö on lõplik ja minevikus tehtud, loetav aga olevikus. 2.2.13. Loetelud Loetelusid võib vormistada kahte moodi. Esimene variant: loetelu pealkiri on ilma koolonita ja algab taandrealt. Loetelus viimase esituse lõppu pannakse punkt. Kui on loetelus lühikesed sõnastused, siis on soovitav loetelu paigutada kahte tulpa, et lehekülje täituvus oleks täielik. Töö ülesanded 1) valgustustiheduse määramine 6) kordamisküsimustele vastamine. 2) valgustugevuse määramine 3) heleduse määramine 4) valgusviljakuse määramine 5) töö kokkuvõtte tegemine 20 Teine variant: loetelu pealkiri on kooloniga ja algab taandrealt. Loetelus iga sõna
3) kuna seal lõpus on, et peab järgmia seadust, on tegemist lihtsa piiriklausliga (ÕIGE) egemist on lihtsa piiriklausliga – üldine põhiõigus, mille kaitseala on väga lai, kui ma kaitseme kõiki õiguseid, siis ei saa piiride poole peal mitte kuidagi öelda, et tegemist on kvalif või ilma piiriklauslita, sest siis jookseks süsteem kokku (lihtne piiriklausel on kõige laiem piiriklausli tüüp) kui lg2 lugeda, siis tuleneb see sõnastused „igaüks peab … järgima seadust“ § 19 ERILISED VABADUS PÕHIMÕTTED Valdkondi on kokku 12 I elu § 16 – õigus elule Mis on elu? – bioloogilisfüüsils eksistents kehaline Piiriklausli liik: lihtne (seaduse kaitse), null (kaitses ei saa olla piirangut) puutumatus Kaitseala: laieneb ainult füüsilistele isikutele (juriidiliste isikutele mitte)
ja kui on, siis mis iseloomuga see on. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. See staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele. Õigusnormi valiku õigsuse kontrollimiseks ja tagamiseks peab tähelepanelikult ja kriitiliseks analüüsima kasutatavat õiguslikku materjali. Peab veenduma, et 1) kasutatava õigusakti tekst on ametlik (autentne); 2) rakendatav akt on kehtib rakendaja käsutuses olevas sõnastused, karistusõigusliku akti osas aga, et see kehtis teo toimepanemise ajal, 3) rakendatav õigusakt on antud oma kompetentsi piirides, seda eriti madalama astme riigiorganit ja kohalike omavalitsuste õigusaktide osas. Vajaduse korral toimub sellel õiguse rakendamise staadiumil ka õigusakti tõlgendamine, mille käigus mitmesuguste võtete kasutamiseks tehakse kindlaks õigusakti tegelik sisu. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuste tegemine (vastu võtmine). See on üks
Ainet iseloomustav põlemissoojus ehk põlemisentalpia ehk eripõlemissoojus on soojushulk, mis eraldub kindla hulga aine täielikul põlemisel standardtingimustel. • Tekkesoojus on energiahulk, mis vabaneb aine tekkimisel. Tekkeentalpia on soojusefekt 1 mooli aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus. 34. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid Termodünaamika põhilised sõnastused: 1. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 2. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. 3. Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe
Kaasatõmbav Seob erinevad tegevused üheks tervikuks. Mõjutab ressursside kasutust, organisatsiooni kultuuri, struktuuri jne Visiooni omadused Peegeldab ideaali, ei ole detailne ega sisalda numbreid Käsitleb üldiselt kõrget kvaliteeti ja kõrgetasemelist tegevust On üldiseks suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas 8 Tunnetama ja ellu viima nii palju inimesi kui võimalik Visiooni õnnestunud sõnastused eristavad ettevõtte konkurentidest, toovad välja tema identiteedi, rõhuasetused äritegevuses ja arenguteed. Missioon Milleks me üldse oleme? Annab tunnistust organisatsiooni väärtushinnangutest ja sihtgrupist Organisatsiooni missioon Missioon on ... Lühike Meeldejääv Sõnastatud positiivselt Üheselt mõistetav Aktsepteeritav kõigile huvigruppidele Missiooni juhtimisalane väärtus Fikseerivad tippjuhtide nägemuse ettevõtte pikemaajalisest arengust
situatsiooni analüüsimiseks/kirjeldamiseks. SWOTi läbitegemine loob võimaluse võrrelda, tõlgendada ja süstematiseerida teiste ülesannete käigus leitut. - Kui organisatsioon on orienteeritud kasvule, on kasulik vaatluse alla võtta mitmeaastane perspektiiv, et SWOTist tuletatavad tegevused oleksid piisavaks väljakutseks ja tähtsad esile kerkivad asjaolud oleksid planeerimisel arvesse võetud. - SWOTi tegurite sõnastused peavad avama teguri olemuse (põhjendus, milles seisneb tugevus, nõrkus, võimalus või oht). Väliskeskkonna kirjeldamine ja analüüs Ettevõtte väliskeskkonna analüüsi võiks jätkata klientide ja konkurentide kirjeldamisega, sest - klientide soovid ja ootused on turundusplaani aluseks, kliendisegmentide esiletoomise käigus hakkavad kooruma asjaolud, millele edasisel plaani kirjutamisel tuleb enam tähelepanu pöörata;
Viimane eeldab mingi eetilise kujutluse loomist ja hoiakute kujundamist. Ka siin on oht sõnastada eesmärk liiga üldiselt. Õpetuslik eesmärk fikseerib lugemistehnika, teksti analüüsi ja jutustamisoskuse harjutamise ülesanded (oskuste oodatava taseme). Õpetusliku eesmärgi sõnastamine on aga äärmiselt raske, sest üksteisele järgnevates tundides on oodatavad muutused õpilaste oskustes (lugemine, teksti analüüs jm.) mitme nädala jooksul minimaalsed. Sõnastused Harjutada lugemist või Harjutada tekstilähedast jutustamist, mida õpetajad tihti kasutavad, on formaalsed, sest kajastavad ainult klassi ainekavade eesmärke mitme aasta jooksul. Eesmärk võib kajastada analüüsi ja jutustamise eeldatavaid tulemusi. Nt: Harjutada teksti piltplaani koostamist (lüngaga pildiseeria) ning tekstilähedast jutustamist pildiseeria ja sõnaühendite abil; Harjutada käitumisakti analüüsi (algoritm esitatud tabeli kujul) ning
maa-ala. o Telefoniintervjuu. Seda võib vaadelda peaaegu nagu kompromissi postitatud küsimustike ja personaalse intervjuu vahel. Selle meetodi puhul on aga valimist otsekohe väljalangenud need inimesed, kellel ei ole telefoni, samuti ei ole kunagi teada, kes on vastaja telefoni teises otsas. Lisaks peab arvestama, et telefoniintervjuu kestus ei saa olla väga pikk, samuti ei tohi olla küsimuste ja vastusevariantide sõnastused väga pikad ja keerulised. o Vaatlus. See on peamiseks meetodiks siis, kui huviobjektiks olev kogum ei koosne inimestest või kui ei ole vajalik saada vastuseid inimestelt. Näiteks võiks olla mingisugune liikluse vaatlus. Jällegi, selle meetodi tulemused on tihedalt seotud vaatleja 60 Matemaatika ja statistika 2008/2009
Piirväärtuse arvutamine. sin(x) 3. Piirväärtuse limx0 x = 1 kasutamine. 4. Funktsiooni pidevuse uurimine. Eksamiteemad 1. Jada tõkestamatu kasvamine ja tõkestamatu kahanemine. 2. Piirväärtuse intuitiivne mõiste. Lõpmatud piirväärtused, ühepoolsed piirväärtused. 3. Piirväärtuse omadused (teoreemide 4.2-4.6 sõnastused). x sin(x) 1 n 4. Tähtsad piirväärtused lim = 1, lim 1 + = e ja lim n = 1. x0 x x x n 5. Pideva funktsiooni mõiste. Pideva funktsiooni muudu omadus (märkus 4.2). 6. Pidevate funktsioonide omadused
Anti välja suures koguses eestikeelset kooli- ja maailmakirjandust, sest nii gümnaasium kui ülikool läksid üle eesti keelele. 3 kirjastust: Loodus, Tänapäev, Noor-Eesti. 1927 hakkas Looduse kõrval loomingut välja andma ka Tänapäev. Kirjandusvõistlused. August Jakobson kirjutas “Vaeste-patuste alev”, inspireeris Pärnu (Rääma) elu. Betti Alver tuli kirjandusvõistluste kaudu kirjandusse. Proosa Luule muutub pildirikkamaks, sõnastused rikkalikumaks. Kirjanike rühmitusi ei teki juurde, sest EKS oli juba olemas. Rahulolematusega probleeme pole (tavaliselt oli see rühmituse tekke põhjuseks). Kirjandusorbiit – Sütiste, Jakobson, Hiir, Palgi. Noorte ja vihastena leidsid nad, et eesti kirjandus jätkab siuru ja nooreestlaslikku peenutsemist ja ülevust, nemad nõudsid elulähedust (eestikeskne, tõepärane). Neile ei meeldinud vanamoodne Tammsaare (sest kujutas maaelu, aga nemad olid linnast)
jätkuv tähelepanu logistilisel protsessil jätkuv parendamine mõttetu töö, raiskamise ja ümbertegemise elimineerimine mõõtmised ja huvitumine varieeruvusest organisatsiooni terviklik kohustumus pühendumine formaalsele kvaliteediprotsessile Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline: 1. Organisatsiooni kohustumus Logistikuil peavad olema tähendusrikkad ja välja arendatud sõnastused missioonist, sihtidest ja eesmärkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise fookuses ja logistikuil on sagedased kontaktid nii tarnijate kui ka klientidega, peaks just logistikud olema ettevõtte kvaliteediprogrammi teostamisel liidriteks. 2. Klientide nõudmised ja vajadused Rõhuasetus peab olema klientide nõudmiste ja vajaduste mõistmisel
jätkuv tähelepanu logistilisel protsessil jätkuv parendamine mõttetu töö, raiskamise ja ümbertegemise elimineerimine mõõtmised ja huvitumine varieeruvusest organisatsiooni terviklik kohustumus pühendumine formaalsele kvaliteediprotsessile Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline: 1. Organisatsiooni kohustumus Logistikuil peavad olema tähendusrikkad ja välja arendatud sõnastused missioonist, sihtidest ja eesmärkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise fookuses ja logistikuil on sagedased kontaktid nii tarnijate kui ka klientidega, peaks just logistikud olema ettevõtte kvaliteediprogrammi teostamisel liidriteks. 2. Klientide nõudmised ja vajadused Rõhuasetus peab olema klientide nõudmiste ja vajaduste mõistmisel
1927 sai esikoha August Jakobson (tema mälestusmark on endise Postimaja juures, praeguses Sugari ees olevas pargis). Ta kirjutas 1927. aastal ,,Vaeste-Patuste alevi". Inspiratsiooni sai ta Pärnust Rääma elust. Ka näiteks Betti Alver oma romaanidega tuli kirjandusse kirjandusvõistluste kaudu. Valitsevaks kirjandusliigiks kujuneb 20ndatel proosa. Varem oli selleks luule, sest ajad olid muutuvad ja süvenemisekspolnud aega. On nii realistlik kui psühholoogiline romaan. Sõnastused muutuvad lihtsamaks ja teosed pildirikkamaks. Kirjanduslikke rühmitusi väga palju ei teki, sest polnud tuumikgruppe, kes oleks leidnud ühise keele ja oleks olnud rahulolematud. Oli Kirjanike Liit nagunii. 30ndate alguses kujuneb Kirjanduslik Orbiit, kuhu kuulusid Sütiste, Jakobson, Hiir. Nad leidsid, et eesti kirjandus jätkab liiga palju ilustamist, esteeditsemist, siurulikku stiili. Nad nõudsid elulähedust kõik peaks olema võimalikult tõepärane ning Eesti- keskne
• pühendumine formaalsele kvaliteediprotsessile Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline: 1. Organisatsiooni kohustumus Logistikuil peaksid olema tähendusrikkad ja selged sõnastused logistika missioonist ja ees- märkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise fookuses ja logis- tikuil on sagedased kontaktid nii tarnijate kui ka klientidega, peaks just logistikud olema ettevõtte
annaabi.ee 
