Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastusluule Trubaduurid Kas keskaeg oli pime aeg ? Arenenud relvastus Linnused
Peeter I Marit Mõts Märts 2012 Ettevõtte logo Lapsepõlv ja tsaariks saamine Peetri noorusaastad Preobrazenski lossis Tutvumine Anna Monsiga Sõjamängud Võimuvõitlus Moskvas Põgenemine Troitsesse Tähtsamad iseloomujooned Peeter loob uue armee · Raha võtmine kloostri kassast · Raha võtmine endiste tsaaride varakambrist Narva lahing ja Peeter I · Rootslased jõuavad Narva alla · Narvalahing 19.novembril 1900 · Venelaste põgenemine Sõjategevus Eesti-ja Liivimaa mandriosas · Narva ümbruse vallutamine · Venelaste strateegia
Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik selge ilmaga näha
tulistama, sest tulistamismängud on eeskujuks olnud. Minule on terrorism ja vägivald vastuvõetamatu. Enne sülearvuti saamist ma peaaegu ei käinudki arvutis, aga pärast seda kui mulle osteti see, olen seal vahest liigagi kaua. Mulle tundub, et ma hakkan sõltlaseks muutuma, sellepärast ma teengi mõnikord arvutivaba päeva. Mina mängin arvutis strateegia alaseid mänge, et arendada enda tähelepanu ja osavust. Sõjamängud mind ei huvita, need ei ole minu jaoks hasartsed. Grammatiline pool võib muutuda halvemuse poole. Teistega vesteldes läbi suhtlusportaalide halveneb sõnavara kasutus, kuna inimesed kasutavad kirjutades tavaliselt lühendeid. Ema arvab, et olen laisaks läinud, ei viitsi raamatuid lugeda; vanemate palveid täidan hiljem, kui mul on arvutis midagi pooleli; olen kauem üleval, tänu sellele olen hommikuti väsinud.
kasutad Google tõlki, mida võib ka nimeta õppimiseks ehk siis õpilaste tööks. Internet mängimiseks- Iga laps on kasvõi kordki elus mänginud arvutimänge või siis mängulehekülgedel. Mina mäletan oma lapsepõlvest näiteks mängukoobast, y8 , y3, agame.com, gamefriik jne. Neid lehekülgi oli palju ,aga peamised olidki need eelpool nimetatud. Igal lapsel oli oma kindel mängu teema, poistel enamasti autod, mootorrattad ja sõjamängud; tüdrukutel kokanduse-ja, küpsetamisega seotud, barbid ja muu säärane. Praegusel ajal on arvutid nii võimsad ,et peaaegu igal teisel lapsel kellel on arvuti on ka arvutimängud. Osadel on ka Wii, Xbox360, Playstation., telekamängud, aga need on vähestel. Interneti muu tarbeks- Interneti saab kasutada nt uudiste lugemiseks. Enamus inimestel ei käi ajalehed, aga kui sul on arvuti ja internet, siis internetist on palju odavam lugeda lehti , kui tellida
Koostasime uurimistöö kava Kogusime teemakohast materjali Küsitlesime inimesi Sõnastasime uurimustulemused Vormistasime uurimustöö 3 Sisu Enamu kaheksanda klassi õpilastest kasutavad arvutit suhtlemiseks. Nad suhtlevad msn'is, skype's, rate's, orkut'is, e-mail'is jne. Paljud poisid mängivad arvutis olles, enamus neist mängivad sõjamänge. Sõjamängud tekitavad sõltuvust ning sellepärast istuvad nad vahest isegi ööläbi arvutis ja ei lähe järgmine päev kooli, sest nad on üleväsinud. Tüdrukud kasutavad arvutit rohkem suhtlemiseks kui mängimiseks (vaata lisaks: ankeet lisades). Õppimiseks kasutavad arvutit ainult vähesed õpilased. Enamus poisid on päeva jooksul arvutis rohkema kui üks tund, küsitletud tüdrukutest on ainult pooled arvutis päeva jooksul rohkem kui üks tund.
raskeratsaväelased e rüütlid. Rüütlid, kellel isiklikku lääni ei olnud, leidsid teenistust senjööri kaaskonnas või rändrüütlina. Sõjameheseisusesse kuuluvad väike- ja suurfeodaalid rõhutasid, et nad järgivad rüütelliku käitumise põhimõtteid ustavust, heldekäelisust ja vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Rüütlikultuur- turniirid(oma sõjaliste võimete näitamiseks ja kuulsuse saavutamiseks korraldatud rüütlite sõjamängud), abielu(eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine), rüütlikirjandus(ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu.) 7.Kirjelda 4-5 lausega keskaegset linnaelu Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid
kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud. Rüütlite kasvatamine hakkas varasesest noorusest, kuni 7. eluaastani oli noormees ema kasvatada, noormehi ei tohtinud hellitada, vaid siis juba kästi neil teha julgust nõudvaid tegevusi. Päris relvade asemel mängisid nad siis juba puidust relvadega ja õppisid neid käsitlema. Ma arvan, et see on väga hea. Noormeest harjutati juba varases nooruses kõigi nende julmustega, mis temal edasise elu jooksul ees seisab. Just see etapp võid edaspidi rüütleid elus hoida ma arvan. 7.-14
kolmeaastane Peeter lahkus Kremlist kullatud tõllas, saatjaks kääbused. Peetri varajane noorus möödus traditsioonilise õigeuskliku kasvatusmalli kohaselt, tähendas lugemaõppimist aabitsast ja kirjutamis- ja arvutusoskuse omandamist. Seda kehvapoolset õpetust jagasid talle vene ametnikud ,kellel nähtavasti ei õnnestunud oma õpilasele edastada isegi mitte kõige põhilisemaid oskusi. Selles mõttes jäi Peetri haridus alla mitme oma poolvenna ja õe omale. Sõjamängud Peeter armastas mängida sõda. Tema lemmikmänguasjadeks said lipud, kirved, vibud, püstolid, karabiinid, saablid ja trummid. Peeter hakkas oma sõjamängukaaslasteks võtma igast seisusest vabatahtlikke. Nende seas oli palju tallipoisse.Peeter ehitas Jauza jõele mängu-muldkindluse, millele ta andis nimeks Pressburg (). Tsaariks saamine Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest
muust Venemaast. Peeter leidis sealt endale palju sõpru. See oli imedemaa, mis võlus oma uudsuse ja erilisusega. Kukuis tutvus Peeter ka Anna Monsiga, kellest sai tema armastus pikkadeks aastateks. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Leforti plaanide järgi ehitati ümber lossi lähedal Peetri mängukindlus ja sõjamängud omandasid tõsisema ilme. Mängusõdurid said tõelistele sõduritele vastava väljaõppe. Kuigi pommide asemel kasutati laskemoonana herneid ja naereid. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Perejaslavskoje järve kaldale laevatehases ehitas ta laevu. Kohale oli toodud ka poolsada mängusõdurit, kes õppisid seal mereasjandust. Sel ajal, kui Peeter tegeles lõbutsemise ja sõja- ning mereasjanduse õppimisega, oli olukord Moskvas muutunud äärmiselt keeruliseks
Miks olid paljud venelased rahulolematud seoses Peeter I tegevustega? 17. sajandi lõpul sai Venemaa tsaariks noor Peeter I kes oli üles kasvanud hoopis teistsugustes oludes kui eelnenud Venemaa valitsejad. Ta kasvas üles Moskva lähedal külas, kus teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Kui ta sai tsaariks, siis otsis ta Euroopast liitlasi Türgi vastu. Ta elas pikka aega Hollandis ja Inglismaal, mille eesmärgiks oli õppida ja omandada teadmisi. Teda huvitas ka laevad ja ta isegi töötas terve nädala Hollandi laevatehases puusepana. Pärast 1700. aastal kaotatud Põhjasõda sundis Peeter I looma uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge. Armeele mundri- ja laevastikule purjeriide valmistamiseks rajati arvukalt
VENEMAA 17. sajandi lõpus sai tsaariks Peeter 1.(1682-1725). Kasvas Kremlis, teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Talle meeldis sakslaste alev, ja peale selle nägemist tahtis teha riigis ümberkorraldusi. 1697. Suundus välisreisile. Peatuti Madalmaades, Inglismaal. Töötas nädala laevaehitustöökojas puusepana. Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda
,,Kannel". Siis ma silmasin ühte filmikuulutust, mille all servas oli kiri ,,Alla 14-aastastele keelatud." Ma tükk aega mõtlesin, et miks nii. Varem ei olnud ühelgi filmil vanusepiirang. Aga kui ma lugesin kirjeldust, siis seal oli kirjas, et film sisaldab väga vägivaldseid ja roppe stseene. Samuti võivad noored ideid saada ka vägivaldsetes arvutimängudest, millest maailmal puudust ei ole. Minu arvates peaks keelama lastele igasugused sõjamängud, sest kui nad hakkavad reaalselt katsetama selliseid asju, mida nad seal näevad võivad tagajärjed olla vägagi traagilised. 7.november aastal 2007 oli Soomele traagiline päev. Tuusula linnas Jokela keskkoolis tappis 18-aastane Pekka-Eric Auvinen kuus õpilast, koolidirektori ja tervishoiutöötaja. Selline käitumine noormehe poolt oli tingitud sellest, et kaasõpilased olid teda aastaid koolis kiusanud ning ühel hetkel poisil sai lihtsalt kõrini. Peaaegu aasta hiljem toimus Soomes uus
vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Turniirid 10. -13. Sajandil kujunes välja kuulsuse saavutamiseks ja võimete näitamiseks uus sõjaline ja rüütellik pidustus rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata. Edu turniiridel tõi rüütlile kuulsust, võimaldas võita aadlidaamide tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust
tempos vastu ja põrkasid lahinguväljal kokku, mitte tappa, vangi, et küsida lunaraha, vastasest jagu saada ausas võitluses, mees mehe vastu. Linnused Kivist, laiendati ja täiendati põlvest põlve, tornlinnustes- tagasioidlikud linnused, väikerüütlid, puust, kivist ülal perega, all sulased ja tagavara. Suurrüütlid linnustekompleksid. Rajati linnused- saarele, mäe otsa, künkale, jõekäärdu. Kõrgus peatorn keskel. Sõjamängud-turniirid. Võitja kaotaja relvastuse. Kiriku meelest edevus, mõttetu verevalamine, tõmbasid eemale õigelt teelt. Abielud- soetada õiguslikke järglasi, tunded njetu tähtsad Rüütlikirjandus- tõsteti esile rüütlivooruseid: vaprus, ustavus senjöörile, vagadus, suuremeelsus. Kolm zanri: kangelaseeposed- traditsioonilisest mütoloogiast, ajaloolistest sündmustest. Prantsuse Rolandi laul., sakslaste Nibelungide laul. rüütliromaanid-
Paljudest läänistamistest ja mitmele senjöörile antud truudusvandest tulenevad probleemid lahendati sageli nii, et ühele senjöörile antud vanne kuulutati teistest olulisemaks. Nii suur-kui ka väikefeodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusese, mida üha enam tähtsustati. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati nende vaprust ning võitluskunsti erakordselt kõrgelt. Kõige parem võimalus oma võimete näitamiseks olid organiseeritud sõjamängud ehk turniirid. Algul peeti turniiridel väikseid lahinguid kahe rüütlite salga vahel, järkjärgult asendusid need kahevõitlustega. Ühiskonnasuhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas, kuid pealtvaatajate, kes võitlustele kaasa elasid, seas oli aadlineiusi, kellele rüütlid tahtsid tähelepanu äratada. Kirik tahtis turniiride pidamist keelata, kuna oli palju mõttetut verevalamist, hiljem kui ohvreid oli vähem, tühistas kirik oma keelu
videomänge. Meil, 21.sajandil teab vist iga noor, mis on Playstation või Nintendo. Tänapäeva majapidamistes on selliste mängude nägemine, sama mis näha elutoas televiisorit või vannitoas kraanikaussi. Enamasti sellistes kodudes, kus elab põhikoolis käiv poisslaps. Nende mängude võlust pole mina veel oma lühikese elu jooksul aru saanud, kuid kui kuulates nende mängude omajate juttu, siis on selge, et nende vaimustus on siiras. Igasugused sõjamängud, kus saad tappa kõiki ja kõike, rallimängud, kus teiste autode kraavi lükkamine annab boonuspunkte ja sellise temaatikaga mängud on minu jaoks arusaamatud. Tekib küsimus selliste mängude loojatele, et mis te arvate, kus tulevad kõik need koolivägivallatsejad ja hullemaks minnes, igasugused mõrtsukad, kihutajad ja kõiksugu vägivaldsed indiviidid? Ma usun, et vastust ei pea kaugelt otsima, sest lapsepõlves elatu ja tehtu on ka üks suurimaid suunajaid meie tulevases elus.
Venemaa 17.-18. sajandil Peeter I Valitsusaeg: 1689-1725 Peetri noorus Peeter I kasvas üles hoopis teistes oludes, kui eelnevad Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus Moskva lähedal külas, kuhu tema asevalitsejast õde oli Peetri pagendanud. Seal paelusid Peetrit sõjamängud ja välismaine tehnika. 1689. aastal saatis täiskasvanud Peeter oma õe kloostrisse ja hakkas ise valitsema. 1697. aastal suundus Peeter I suure delegatsiooniga välismaale, lootuses leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. Selle asemel pakkus äsja Poola kuningaks valitud August II Venemaale liitu Rootsi vastu, pöörates Peetri vallutusplaanid Läänemere suunas. 1700.a. vallanduski Põhjasõda.
uskumuste ja vaadete poolest potentsiaalselt ohtlikud. Üheks näiteks võib tuua terrorismi, mille alalhoidmiseks tuleb kasutada rahuvalvajate abi, kuid nii pannakse ohtu sõdurite elud, kes peavad seal kriisikolletes olema rahu tagajateks. Tihti on nendeks rahuvalvajateks noored, kes otsivad lihtsalt uusi elamusi või arvavad ekslikult, et see on põnev. Ma arvan, et huvitav on sellel alal tegeleda ainult nii kaua kuni tekib tõeline sõjaolukord. Igasugused sõjamängud ja sõjaolukordade imitatsioonid võivad olla adrenaliini ja lõbu pakkuvad, kuid ma usun, et inimeste arvamus muutub niipea, kui tekib reaalne sõjaolukord. Näiteks mulle kui noorkotkale meeldib ka tegeleda selliste sõjaga seonduvate asjadega, kuid vabatahtlikult ei läheks ma mitte iial sõdima , välja arvatud juhul , kui tegemist oleks isamaa kaitsmisega ning olukord oleks kriitiline. Ma arvan, et kõik sõjaväeks kõlbelised noormehed peaksid
pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! 2) Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva · Ustav oma perele, senjöörile, riigile 3) Mis eristas turniire tegelikust lahingust? Mida tähendasid need keskaegse rüütelkonna jaoks? · Organiseeritud sõjamängud, relvad enamasti nürid, keskenduti kahevõitlustele, võitja sai kaotaja relvastuse · Rüütelkonna jaoks suured pidustused - võimalus teenida kuulsust, leida abikaasa või teenistus 4) Iseloomusta rüütlikirjanduse temaatikat. Milles avaldus selles nn daamikultus? · Kangelaseepos teemad traditsioonilisest mütoloogiast (Nibelungide laul) või reaalsetest ajaloolistest sündmustest (Rolandi laul)
olid kõrgemate seisuste esindajadaadlikud/vaimulikd,alamkojagakuhu kuulusid lihtrahva esindajad.Riigi seaduslik pool oli juba sel ajal väga täpselt määratud.Prantsusmaal aga ei olnud võim nii ühtlaselt ära jaotatud.Prantsusmaal loodi kuningavõimu kõrvale parlament. 10.Ustavus,sõnapidamine,ausus,julgus.heldekäelisus 11.Rüütlid olid elukutselised sõjamehed.Rüütlitel oli vaja oma sõjalisi oskusi demons treerida ka rahuajal.Hea võimaluse oma võimete näitamiseks olid sõjamängud e.turniirid. Turniiridest said kokkusaamiskohad.Rüütlitele andis see võimaluse võita aadlineidude tähelepanu.Edukad rüütlid said laialt tuntuks. 12.Pärisorjus kadus LEuroopast 14.saj. 13.Võim kuulus linnanõukogule,kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e. patriitsid.
Suurepäraselt teavad nad aga seda, kui palju on arvutil gigabaite jms. Kõik tehnikaga seonduv on nende mängudemaa, ning selles valdkonnas tunnevad lapsed end kui kalad vees. Nad teavad palju mingi vidin arvuti jaoks maksab, kust saab mingile mängule krackid jne. Vaevalt ükski vanaema või vanaisa teab, mis on krack ja milleks on gigabaitid ning mida kujutavad endast Nintendo või Playstation. Samas aga, kui kuulata lapsi, siis nende vaimustus on siiras. Igasugused sõjamängud, kus saab tappa kõiki ja kõike. Rallimängud, kus teiste autode kraavi lükkamine ja rammimine annab boonuspunkte. Sellise temaatikaga mängud on minu jaoks arusaamatud. Haiged inimesed on need, kes sellised mängud on välja mõelnud ja lastesse vägivalda ning õelust süstivad. Usun, et sellistest mängudest saab alguse enamus koolivägivalla juhtumeid, ükskõiksus kaaslaste suhtes ja rumalad naljad. Lapsepõlve kogemused ja läbielamised on mõjutajaks ja suunajaks nende edaspidises elus
Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma poja Dimitri tapmises, et võimu enda kätte haarata. Dimitri surma tegelik põhjus on jäänud saladuseks. Peale seda on paljud tulnud ja öelnud , et tema on Dimitri. Kuigi need kõiki on olnud Vale-Dimitrid. 1613. aastal sai troonile Mihhail Romanov ja sealt sai alguse Romanovite dünastia. Peeter I valitsemisaeg 1682-1725. Lapsepõlve veetis Peeter Moskva lähedal külas. Talle meeldisid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Ta meelispaigaks oli saksa alev, kus ta tutvus euroopaliku elu ja ideedega. 1697. aastal suudnus Peeter I Euroopasse. Ta lootis leida liitlasi Türgi vastu. Selle asemel pakkus Poola kuningas August II sõda Rootsi vastu. Seal tutvus ta Euroopa eluga ja kutsus Venemaale hulga spetsialist. Põhjasõda sundis Peeterit reformidega kiirustama. Tuli luua uus väljaõppe ja relvastusega sõjavägi, korraldada ümber maksusüsteem ja parandada riigi valitsemiskorda
jahi sarnaseid lauamänge. Lauamänge on kasutatud ka otstarbekatel eesmärkidel. Näiteks vanasti kasutati malelaua taolist alust sõjastrateegia planeerimiseks. 2 Lauamänge on viit erinevat liiki: 1. Joondamismängud (pilt nr1), kus on eesmärgiks moodustada oma mängunuppudega katkematu rida (kõige tüüpilisem) või mõni muu kujund nagu näiteks gomoku ja trips-traps-trull. 2. Sõjamängud (pilt nr 3), kus on eesmärgiks võtta ära vastase nupud nagu näiteks male ja kabe. 3. Jahimängud (pilt nr 4),kus on eesmärgiks blokeerida vastase üksik mängunupp või oluliselt väiksem hulk nuppe, kui "jahtival mängijal". 4. Tagaajamismängud (pilt nr 5), kus mängu eesmärgiks on jõuda oma nupu või nuppudega esimesena "koju" nagu näiteks backgammon. 5. Mancala mängud (pilt nr 6), kus on eesmärgiks võtta ära enamus laual olevatest neutraalsetest nuppudest.
Vastlakarneval- üritus, mis tähistas paastu algust. Karnevalil joodi ja söödi ohtrasti ning tantsud ja laulud olid ülemeelikud Fablioo-värsivormiline lühilugu Trubaduur- FRAs kasutatud nimi poeetidele ja laulikutele Püha haud- Kristuse haud Püha Maa- Iisrael Parlament- riigi kõrgeim seadusandlik kogu Generaalstaadid- seisuslik esinduskogu FRAs Pärusvaldus-valdus, mida on pärandatud Bilda- Vastukaalukatapult Turniir- sõjamängud, milles osalesid rüütlid(alguses peeti väikseid lahinguid pisikeste sõjasalkade vahel, kuid ohvreid oli liiga palju, hiljem mindi üle kahevõitlusele) Kangelaseepos- rüütlikirjanduse zanr, mille teemadeks olid mütoloogilised ja reaalsed ajaloosündmused Rüütliromaan- rüütlikirjanduse zanr, teemad tulid muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrgkeskaegsete ettekujutuste järgi Kolmeväljasüsteem- põlluharimissüsteem,kus põllu üks osa oli kesa, teised kaks osa olid suvi
○ Eurooplaste silmaring laienes ○ Juutide tagakiusamine ● Rüütliseisusest kujunes päritav seisus - aadel ● Rüütlieetika ○ Ustavus (kogukondlik, feodaalne, poliitiline) ○ Heldekäelisus ○ Vahvus ● Tulevane sõdur alustas 7-aastaselt teenistust paažina ● 15-aastaselt sai kannupoisiks ● 20-aastaselt löödi rüütliks ● Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid ○ Ühiskonna suhtumine vastakas ○ Kirik suhtus taunivalt, kuna õhutas edevust ● Kangelaseeposed (“Rolandi laul”, “Nibelungide laul”) ● Rüütliromaanid (kuningas Artur ja 12 ümarlauarüütlit) ● Armastusluule ● Rajati Pühal Maal kättevõidetud maade kaitseks rüütliordusid ● Liikmed andsid mungatõotuse ● Johanniitide ordu ● Templiordu ● Saksa ordu
taktikat. Milles väljendus selle liigne sirgjoonelisus? · Vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku · Lahing kujunes rüütlite omavaheliseks kahevõitluseks · Puudus sõjakavalus, võitluse juhtimine pärast esimest kokkupõrget raske · Pt20.2 Mis eristas turniire tegelikust lahingust? Mida tähendasid need keskaegse rüütelkonna jaoks? · Organiseeritud sõjamängud, relvad enamasti nürid, keskenduti kahevõitlustele, võitja sai kaotaja relvastuse · Rüütelkonna jaoks suured pidustused - võimalus teenida kuulsust, leida abikaasa või teenistus · Pt20.3 Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat. Kuidas avaldus selles nn daamikultus? · Kangelaseepos teemad traditsioonilisest mütoloogiast (Nibelungide laul) või reaalsetest ajaloolistest sündmustest (Rolandi laul) · Rüütliromaan muistsed
Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Ühel retkel satus Peeter Kukui külasse, oli Saksa agul, mis erines täiesti muust Venemaast. Peeter leidis sealt endale palju sõpru. Selles Saksa agulis tutvus Peeter ka Anna Monsiga, kellest sai tema armastus pikkadeks aastateks. Kukuis õppis Peeter tundm sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Lefordi plaanide järgi ehitati Preobrazenski lossi lähedal Peetri mängu kindlus ja sõjamängud omandasid tõsisema ilme. Mängu sõdurid said tõelistele sõduritele vastava õppe, kuigi pommide asemel kasutati laskemoonana herneid ja naereid. Kukuis sai Peeter mõtte hakata ehitama laevu. Laevu ehitas ta Pevejaslavskoje järve kaldal laevatehases. Kohale oli toodud ka poolsada mängu sõdurit, kes õppisid seal merendust. Sel ajal kui Peeter tegeles lõbutsemise ja sõja-ning mere asjanduse õppimisega, oli olukord Moskvas muutunud äärmiselt keeruliseks, seal valitses toidu
saksa agul, mis erines täiesti muust Venemaast. Peeter leidis sealt endale palju sõpru. See oli imedemaa, mis võlus oma uudsuse ja erilisusega. Kukuis tutvus Peeter ka Anna Monsiga, kellest sai tema armastus pikkadeks aastateks. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Leforti plaanide järgi ehitati ümber lossi lähedal Peetri mängukindlus ja sõjamängud omandasid tõsisema ilme. Mängusõdurid said tõelistele sõduritele vastava väljaõppe. Kuigi pommide asemel kasutati laskemoonana herneid ja naereid. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Perejaslavskoje järve kaldale laevatehases ehitas ta laevu. Kohale oli toodud ka poolsada mängusõdurit, kes õppisid seal mereasjandust. Sel ajal, kui Peeter tegeles lõbutsemise ja sõja- ning mereasjanduse õppimisega, oli olukord Moskvas muutunud äärmiselt keeruliseks. Moskvas
surnud hinged tärkavast loodusest rõõmu saama. Slaavlased ei pidanud surma elu lõpuks, vaid üleminekuks teise maailma. Et surnud selle pika teekond ette saaks võtta, paigutati surnu paati koos relvade, ehete ja surnule kuulunud sõjaratsu korjus. Kui surnule oldi kõik kaasa pandud, pandi paat põlema koos surnuga. Surmapaiga kohale kuhjati suur küngas kurgaan. Kui lahkunu oli silmapaistev inimene, siis võisid alustada teekonda ka tema naine ja orjad. Surnu mälestuseks korraldati sõjamängud. Novgorodisl oli palju kirikuid. Siin on välja toodud, mis ajal on üks või teine ehitatud ja millest ning kuidas. Novgorodi Kreml e. Detinets Ehitatud 10-15.saj. 1,5km pikkune ja 10,6m kõrgune kivimüür. Kirikul oli 13 torni. Tänaseni on säilinud vaid 9. Sofia katedraal e. Püha Tarkuse kirik Asub Kremli põhjaosas. Riskuppelkirik on valmistatud puidust 989. a. puidust. Hiljem on seda taastatud aastatel 1030-1045 ja 1045-1050. Kirikul on 6 kuplit. Praeguse Venemaa vanim kirik
mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. RÜÜTEL suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli. Sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. TURNIIR organiseeritud sõjamängud, mis olid rüütlitele oma võimete näitamiseks ja kuulsuse võitmiseks. Hiliskeskajal pidasid turniire ka linnakodanikud. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. FEODAALNE KILLUSTATUS - ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid
Peeter leidis sealt endale palju sõpru. See oli imedemaa, mis võlus oma uudsuse ja erilisusega. Kukuis tutvus Peeter ka Anna Monsiga, kellest sai tema armastus pikkadeks aastateks. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas ta oma päevi sõjamängudega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Leforti plaanide järgi ehitati ümber lossi lähedal Peetri mängu kindlus ja sõjamängud omandasid tõsisema ilme. Mängusõdurid said tõelistele sõduritele vastava väljaõppe, kuigi pommide asemel kasutati laskemoonana herneid ja naereid. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Sel ajal, kui Peeter tegeles lõbutsemise ja sõja- ning mereasjanduse õppimisega, oli olukord Moskvas muutunud äärmiselt keeruliseks. Moskvas valitses toidupuudus ja streletsid hakkasid jälle ülestõusu organiseerima. Käis ka äge võimuvõitlus
13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Tuntud rüütlipärimused on "Legend kuningas Arturist", Graalist, Parzival, "Tristjan ja Isolde *rüütlikultuur- Turniirid,Rüütlid olid elukutselised sõjamehed,Proovile pandi ennast jahiretkedel ja turniiridel (e. Sõjamängud),Algul peeti väikeseid lahinguid pealtvaatajatele rüütlisalkade vahel, järk- järgult asendati need kahevõitlusega,Kirik suhtus taunivalt. b)jaroslav tark(978-1054) *Tema valitsemisaeg Vana-Vene riigi hiilgeaeg,Riigi valdused ulatusid Mustast merest kuni Läänemereni,1030 vallutas Tartu,Abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred abiellusid Ungari, Prantsuse ja Norra kuningaga,Lasi koostada seaduskogu "Vene õigus",Jarisleit Lombakas varjaagid kutsusid teda nii!oli
Ristisõdade ajal võeti õppust isalmiusulistelt, kes olid üle võtnud Rooma ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama: kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramisstotorne. Täiustati kaitserajatisi. Bilda ehk vastukaalukatapult. 4.TURNIIRID Kõige enam tulid rüütli vaprus ja võitluskunst ilmsiks lahingus. Kuna Euroopas feodaalsõdu oli üha vähem, pidid nad oskusi demonstreerima rahuajal. Selleks olid jahiretked ja organiseeritud sõjamängud ehk turniirid. Algul peeti turniiridel tavaliselt väikseid lahinguid kahe rüütli salga vahel, kuigi relvad olid nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked. Sp asendusid need kahevõitlusega. Levinud tava kohaselt sai võitja endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas.turniiridest said erinevate aadlisuguvõsade, senjööride ja nende vasallide, aga ka lihtrahva olulised kokkusaamiskohad. Pealtvaatajatele
Need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel oli rüütel perega, alumisel sulasedja seal hoiti ka tagavarasid. Sellised linnused piirati paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks, mida piirasid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Ühe suurniku valduses võis selliseid olla mitu. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, enamastikünkale jõekäärdu või saarele. Turniirid-e sõjamängud. Algul peeti turniiridel tavaliselt väikseid lahinguid kahe rüütli salga vahel. Kuigi relvad olid enamasti nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked. Seetõttu asendusid need järk-järgult kahevõitlustega, kus vastased püüdsid teineteist suure hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha paisata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt
tornlinnused, mis ümbritseti puidust taraga. Suurfeodaalide linnused olid tihti mitmeosalised eellinnustega kindluskompleksid. Koos linnuste järk-järgulise ümberehitamisega hakkas täiustuma ka piiramistehnika. Kasutusele võeti müürilõhkujad, piiramistornid ning erinevad kiviheitemasinad. 2.4. Rüütlikultuur: a) Turniirid- oma sõjaliste võimete näitamiseks ja kuulsuse saavutamiseks korraldatud rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata. Edu turniiridel tõi rüütlile kuulsust, võimaldas võita aadlidaamide tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja
tornlinnused, mis ümbritseti puidust taraga. Suurfeodaalide linnused olid tihti mitmeosalised eellinnustega kindluskompleksid. Koos linnuste järk-järgulise ümberehitamisega hakkas täiustuma ka piiramistehnika. Kasutusele võeti müürilõhkujad, piiramistornid ning erinevad kiviheitemasinad. 2.4. Rüütlikultuur: a) Turniirid- oma sõjaliste võimete näitamiseks ja kuulsuse saavutamiseks korraldatud rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata. Edu turniiridel tõi rüütlile kuulsust, võimaldas võita aadlidaamide tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade
(www.linnamuuseum.ee). 1.3 Noorusaastad Peetri noorusaastad möödusid Preobraženski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus ning seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobraženskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Leforti plaanide järgi ehitati lossi lähedale Peetri mängukindlus ja sõjamängud omandasid tõsisema ilme (www.miksike.ee) Pärast kroonimist 1682 elas Peeter koos ema Natalja Narõškinaga Moskva lähedal Preobraženskojes. Peeter osales koos oma poolvenna ja kaastsaari Ivaniga korrapäraselt õukonnatseremooniatel. Peeter pühendus innuga laevaehitusele. 5 Pilt 2: Peete I noorusaastail. 1.4 Haridus
4. Abielu a. Eesmärk: · Soetada seaduslikke järglasi. · Sõlmida liite perekonna vahel. b. Abielu sõlmimine: · Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. · Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. · Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. · Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. 5. Turniirid organiseeritud sõjamängud. a. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. b. Kahevõitlus: · Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. · Võitja sai endale kaotaja relvastuse. c. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu lihtrahvale. verevalamine.
elasid tornlinnustes, kus üleval oli pere ja all sulased. Suurnike linnused moodustasid lausa kindluskomplekse. Need ehitati tavaliselt looduslikesse sobivatesse paikadesse, küngastele jne. Õpiti paremat piiramistehnikat, kasutati kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ja piiramistorne, püüti ka müüride alt kaevata. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati nende vaprust ja sõjakunsti. Neid said nad näidata ka jahiretkedel ja turniiridel ehk organiseeritud sõjamängud. Turniiridel oli palju pealtvaatajaid ja oli tähtis erinevate kogukondade kokkusaamisel. Eraldi ehitati ka tribüünid. Kirik suhtus taunivalt. Abiellumisel tüdruku nõusolek ei lugenud, kaasa tuli anda ka varandust, mis oli kulukas. Oli ka rüütlikirjandus: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposed on enamasti autorita, tuntuim on Rolandi laul, Karl suure retkedest. Sakslaste Nibelungide laul on kättemaksulise sisuga
Rüütlite kommete hulka kuulusid mitme- 15 sugused tõotused ja pühalikud vanded. Enne pühitsemist pidi ta mitu päeva paastuma ja pattu kahetsema. Rüütel, kes oli rikkunud vannet, kandis karistust. Karistused olid olenevalt üleastu- mistest erinevad. Elusa rüütli kõige rängema karistamise puhul korraldati tema avalik rüütli- õigustest ilmajätmine. Pikkadeks aastateks jäid au sisse ning kestma sõjamängud ja kahevõitlused turniirid. Varasest noorusest peale õpetati feodaali tütart vaatama rüütlile kui oma kaitsjale ja toetajatele, suhtuma neisse lugupidavalt, südamlikult, aga väärikalt. Rüütlite eetilised ideaalid olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas- tada nad raudrüüst, puhastada haavad ja ravida teda. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele.
temaga rahul, palus relvakandja endale rüütliau. Rüütlite kommete hulka kuulusid mitme- 15 sugused tõotused ja pühalikud vanded. Enne pühitsemist pidi ta mitu päeva paastuma ja pattu kahetsema. Rüütel, kes oli rikkunud vannet, kandis karistust. Karistused olid olenevalt üleastu- mistest erinevad. Elusa rüütli kõige rängema karistamise puhul korraldati tema avalik rüütli- õigustest ilmajätmine. Pikkadeks aastateks jäid au sisse ning kestma sõjamängud ja kahevõitlused turniirid. Varasest noorusest peale õpetati feodaali tütart vaatama rüütlile kui oma kaitsjale ja toetajatele, suhtuma neisse lugupidavalt, südamlikult, aga väärikalt. Rüütlite eetilised ideaalid olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas- tada nad raudrüüst, puhastada haavad ja ravida teda. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele.
Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja lihtrahvale. Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine.
Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine. lihtrahvale. Eemaldumine õigelt teelt Pühendunud
Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes – mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid – organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine. lihtrahvale. Eemaldumine õigelt teelt – Pühendunud
· Linnus=elamu +kindlus-kivirajatised · Tornlinnus-eluruumid ülemisel korrustel alumistel korrustel olid sulased ja laod · Kastellaanid ehk lossiülemad · Tugevad kindluslinnused nõudsid head piiramistehnikat= kiviheite masinad, müüripurustajad, piiramistornid,tunnelid · Bilda ehk vastukaalukatapult · Turniirid- rüütlite vahelised võistlused, sõjamängud, · Kangelaseepos: Rolandi laul, ,,Nibelungide laul" ??? 3.Sõjandus varauusaegses Euroopas · Sõda oli põhjendatud kui see oli enesekaitseks, omandi tagasi nõudmine või karistamine · 1495=suurriigid: Prantsusmaa;ÜK;Austria-Ungari; Hispaania; Venemaa(1721); Preisimaa(1740); Holland(1609-1713); Rootsi (1617-1721) · 15.saj hakkas kujunema palgaarmee-põhjus majanduse kasv+ tugev uningavõim · Kuninga sõlmis patendi eraisikutega väeosa loomiseks
kui on suurem võim enda käitumise üle, siis ei peaks probleeme tekkima. Ta ütles: “Kindlasti mõjutab, kuna see muutub igapäevaseks et tulebki niimoodi peksta ja varastada. Ise mängin palju arvutimänge. Näiteks olin Skyrimis pikka aega Kajiit ja armastasin varastada, sest et see oli nii lõbus, mängisin seda nii palju et juba päris elus liikudes tekkis refleks midagi ära pätsata, kuid seda ma ei teinud. Või siis mõned sõjamängud mis tekitavad samasugust tunnet. Mängin ikka edasi. Samas liigse vägivaldse sisuga arvutimängide mängimine võib muuta inimese kergemini ärrituvaks ning see võib põhjustada konflikte. Kui väike laps või lihtsalt 61 (noor) mõjutatav inimene mängib päevast päeva selliseid mänge, siis see võib jälje ajju jätta küll. Tihtilugu alustatakse selliste mängude mängimist lapsepõlves. On oluline, et kõik, mida
annaabi.ee 
