Platoni ideaalse riigi õigustatuse küsimus. Platoni ideaalset riiki saab käsitleda vaid teoreetiliselt, sest selline riigikorraldus oleks praktiliselt võimatu. Ideaalse riigi õpetusest on eeskuju püüdnud võtta eelkõige diktaatorid katses juhtida karmikäeliselt riiki. Platoni õpetuse järgi peab ideaalses riigis olema esindatud kolm seisust. Nendeks on valitsejad, sõjamäehed, käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed on tähtsuselt teisel kohal ning käsitöölised on madalasordilised. Ideaalset riiki iseloomustab neli voorust. Tarkus, mehisus, harmoonia ning õiglus. Filosoof leidis,et riigile annavad tarkuse arukad valitsejad,sest ainult nemad on võimelised vastu võtma tarku otsuseid. Platoni arvates teevad riigi mehiseks sõjamehed, kes võitlevad välis-ning sisevaenalaste vastu. Riik on harmooniline siis,kui kolm seisust tegutsevad kooskõlastatult. Ma arvan,et selline asi praktikas ei ole
vallutada? Sest mõlematelt tuli osa inimesi kiirelt sakslastele üle, sest sakslased lubasid kaitset naaberriikide eest. 4. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahingu võiduga said eestlased kõvasti eneseusku juurde Madisepäeva lahing oli üks suurimaid kaotusi 5. Andke hinnang saarlaste rollile muistses vabadusvõitluses. Saarlsaed olid kõvad sõjamehed ning innustasid kindlsasti eestlasi 6. Kas venelased olid pigem eestlaste liitlased või vastased? Põhjendage oma arvamust. Liitlased, kuid tahtsid ikka andamisi ning ülemvõimu tunnustamist. 7. Miks eestlastel tuli muistses vabadusvõistluses alistuda? Sest nii palju erinevaid riike ründas Eestit. Sõjameesti ülekaal oli vastastel ning vastaste sõjamehed olid välja õppinud sõjamehed. Sidemed maakondadega olid nõrgad 8
treenima. Positiivsena saab võtta ainult seda, et kahekümnendatest eluaastatest loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnendatest ka täieõiguslikeks kodanikeks. Nad omandasid ka õiguse saada maatükk ja soetada perekond. Spartas oli tugev ja ühtne sõjavägi. Minu meelest oli see positiivne. Sõjavägi nii tugev tänu spariaatidele, kes olid elukutselised sõjamehed. Sellest tulenevalt sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Spariaatid oli nii head sõjamehed suuresti tänu rangele kasvatussüsteemile, mis oli neid ette valmistanud sõjakoormuse talumiseks. Alistatud messeenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said heloodid ehk spartiaatide maaorjad. Minu meelest on see negatiivne, et heloote koheldi orjadena ning nendega käituti halvasti. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujuneski Spartas range kodanike kasvatamise süsteem.
Sääsed kadusid nagu oleks tuul nad laiali tuisanud. Siis Kalevipoeg istus muru peale puhkama, ja mõtlema, et kellast on palju abi olnud, ja arvas,et seda peab ta endaga koguaeg kaasas kandma ning sidus selle endale sõrme külge. Siis ta sõi ja tukkus tunnikese. Läks mööda põrguteed edasi. Sarviku sulased kuulsid Kalevi tulekut ja hakkasid salaja luurama, kes see võõras on. Kes rikub nende rahu. Kalevipoeg jalutas rahulikult edasi, kui Sarviku taat saatis talle vastu oma tugevamad sõjamehed Kalevipoega karistama. Enne kui ta põrgulistega kohtus jõudis ta laia põletava tõrva jõe äärde, mille üle läks rauast sild, silla peal seisid põrgulase sõjamehed. Ühed sõjamehed olid teiselpool kallast ja ühed veel kaugemal ootamas. Kalevipoeg mõttes pilkas neid, ta pidas neid konnakarjaks. Tõmbas oma mõõga tupest välja ja astus paar sammu silla poole ja hüüdis neile,et mingu nad koju ja
1223. aastal rakendada mõistsid, kuigi nad olid sellega juba ammu kokku puutunud( 1210.aastal Võnnu linnust piirates). Vabadusevõitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused võitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused paranesid, kuid siis oli juba hilja. Ma arvan, et eestlased oleksid pidanud rohkem teistel sõjaliselt õppima ja kasutama uuemat relvastust. Muidugi suureks miinuseks eestlastele oli ka see, et orduvennad oli elukutselised sõjamehed. Nad oskasid paremini relvi käsitleda ja ühtlasi võidelda organiseeritult, pidada kinni lahingu korrast, mõista üksteist lahingu käigus. Kahtlemata oli neil ka parem relvastus, eeskätt turvis. Vaenlastel oli ka sõjaline ülekaal. Eestlased olid valmis aintult üksikuteks sõjakäikudeks. Rüütlid said pidevalt abiväge, rüütlil oli hea väljaõpe ja relvastus. Eestil oli ka palju vaenlasi 1208. aastal Saksa ristisõdijad, 1219.aastal Taani ja 1220. aastal Rootsi. Eestlased olid
Neil polnud raskeid raudrüüsi, mis oleks neid aeglustanud ja relvastus polnud ka just suur. Kasutati erinevaid mõõku , vibusi, kilpe ja laias valikus terariistu. Kui just sõjasaagiks polnud saadud ordurüütlite varustust. Peale rüüste retke oli vaja kiiresti oma linnusesse tagasi saada, raudrüüde ja raskevarustusega polnud see võimalik. Kui vaenalsed teadsid rüüsteretke oodata polnud eestlastel erilist lootust. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Tänu sellele oli neil lihtne võidelda eestlaste vastu kellel polnud sarnaseid teadmisi sõjandusest. Tänu sellele suutsid ordurüütlid väikse grupina võidelda suurema eestlaste grupivastu ning väljuda sealt võidukalt. Kuid kui eestlased kavaluse appi võtsid ja ründasid ordulasi metsade vahel, kus ordurüütlid ei saanud midagi nende vastu teha, sest eestlastel oli palju kergem varustus ja nad said kiiremini metsade vahel liikuda. Oleksid eestlased ka elukutselised
Miks said eestlasd muistses vabadusvõitlused lüüa? Muistne vabadusvõitlus kestis 1208-1227. aastani. Eestlased olid võitluses väga tublid ja pidasid vastu ligi 20 aastat, kui näiteks Eesti lõunanaabrid vallutati palju lühema aja jooksul. Põhjuseid, miks Eesti muistse vabadusvõitluses lüüa sai, on mitmeid. Peamiseks põhjuseks oli see, et vaenlastel oli suur armeeline ülekaal. Ristisõdijate armees olid elukutselised sõjamehed. Eestlased polnud eriti suur vallutaja rahvas. Enamus meie rahvast olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Vaenlaste kasutada oli kõige moodsam sõjatehnika. Eestlastel niisugust varustust polnud, sest naaberrahvastega võrreldes oli neil piisavalt hea varustus. Ma arvan, et kui eestlased oleksid olnud sarnase suurusega rahvas nagu sakslased ja kasutada oleks olnud kõige moodsam varustus, siis poleks sakslased võitnud. Eestlased oskasid hästi ära kasutada enda loodust.
Keskaja Euroopa: vaimulik ja ilmalik Kogu keskaja ühiskonda eristati erineval moel. Keskaja ühiskond koosnes algusel kolmest kategooriast: preestrid, sõjamehed ja talupojad. Need täiendasid üksteist ja ei eksisteerinud ühekaupa. Laoni piiskop Adalbero eristas kristliku ühiskonnas kolm komponenti: need, kes palvetavad, need, kes sõdivad, kaitsvad kirikut, rahvast ja iseenda ning lõpuks need, kes töötavad. Need komponendid moodustasid ühiskonna keha, mille osasid ei saa lahutada. See vaimulike seast pärit, kolmekomponendiga skeem näitab täpselt sotsiaalset maastiku pärast aastat 1000
Spartalased olid aga kindlates piirides. Sparta haridussüsteem ei pidanud oluliseks mitte elementaarseid lugemis, kirjutamis jms. oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist kasvatussüsteemi. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20.aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Samal ajal, kui Sparta poisid oma perest eemaldati, saadeti Ateena poisid kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad. Kui Spartas oli oluline isiklik tugevus ja iseseisvus, range kord ja tugev füüsiline vorm, siis Ateenas seevastu haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks
mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid.Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine. 5) Iseloomusta Platoni õpetust riigist Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid.
Poliitika Polise asjadega tegelemine iga kodaniku kohus. Rahvakoosolek võeti vastu otsuseid, valiti riigiametnikud. Aristrokraatia tumedal ajajärgul (riigivalitsemine oli auasi tasuta) Demokraatia Soloni ja Periklese valitsemise ajal (rahva võim) Türannia ainuvalitsus. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid. Kodanikke oli vähem, sest nad olid mehed ja veel sõjamehed, kes olid spartaalid. Mittekodanikud olid ülekaalus. Poisid elasid alates 7. eluaastast kodust eemal, tegelesid sõjaliste ja kehaliste harjutustega. 20.a. täisväärtuslikud sõjamehed ja 30.a. täisõiguslikud kodanikud. Range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust. Demokraatlik Ateena algselt oli korraldatud aristokraatsel viisil, kuid demokraatlikuks hakkas muutuma alates 594 eKr, kui Solon
suva järgi talitada, Spartalased olid aga kindlates piirides. Sparta haridussüsteem ei pidanud oluliseks mitte elementaarseid lugemis, kirjutamis jms. oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist kasvatussüsteemi. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20.aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Samal ajal, kui Sparta poisid oma perest eemaldati, saadeti Ateena poisid kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad. Kui Spartas oli oluline isiklik tugevus ja iseseisvus, range kord ja tugev füüsiline vorm, siis Ateenas seevastu haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks
Rüütlikultuur Elukutselised sõjamehed ühiskonna kaitsmine Lääne-Euroopa 10.-11.sajand Feodaalhierarhia madalaim aste 12.-13.sajandil päritav suletud seisus Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastus...
· Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes · Oluline faktor feodaalkorra tekkimisel Talupere igapäevaelu · Elati koos kogukonnana · Majad valmistati käepärasest materjalist · Leibkonna suurus varieerus · Toidulaud oli üsna ühekülgne · Laste rakendamine talutöödel · Koormiste kandmine
tervikule. • Sotsiaalne müüt - tuleb sisendada ideaalse riigi kodanikele, et veenda neid • Propagandistlik vale, mida kasutatakse riigi kui terviku ning inimeste enda huvides • Ideaalset riiki iseloomustavad omadused: 1) Tarkus - selle anndavad riigile valitsejad, kes võtavad vastu tarku otsuseid riigi juhtimiseks. Valitsema peavad tõelised filosoofid, kuid viimased ei tohi olla liiga võimuahned 2) Mehisus - mehiseks teevad riigi sõjamehed, kes võitlevad mehiselt sise- ja välisvaenlaste vastu 3) Harmoonia või vaoshoitus - kõigi kolme seisuse tegevuse kooskõlastaus 4) Õiglus - õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma “soodumustele” ja ei sega teisi. Valitsejad, sõjamehed toetavad valitsejaid ning käsitöölased elavad sõnakuulmises, tehes tööd. • Ainukesed, kellel tohib olla isiklik omand on käsitöölised. Valitsejatel ja sõjameestel ei tohi
Vägi oli ka sõnades. Üleloomulike jõududega oli paremates suhetes tark (nõid). Tema oli erilise väega inimene, kes tundis hästi loodust, ravis inimesi ja ennustas tulevikku. Usuti hinge. Austati loodust. Inimene oli osa loodusest, mitte looduse peremees. Usuti loodust kaitsvaid haldjaid ja vaime. 1224 sakslased vallutasid tartu Tartu langemisega läks kogu Mandri-Eesti vaenlase kätte. 1) Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel 2) Vaenlasel parem relvastus 3) Uued sõjamehed euroopas 4) Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kogemustega ja hea väljaõppega. 5) Lisaks sakslaste pidid võitlema taanlaste ja rootslastega, algul ka venelastega. 6) Eestlased olid valmis üksikuteks, kuid mitte pikaajaliseks sõjaks. 13. Sajandil tekkisid eestis eestis linnad: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Viljandi 14. Sajandil tekkisid Narva ja Rakvere Hansa Liitu kuulusid: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi
vastu võetud otsused) Spartiaatide kasvatus Poistele õpetatimuusikat, laulmist, lugemist, kirjutamist, maadlust, ujumist, relvade võitlust. Tüdrukutele õpetatikeha karastamist, oda viskamist, koduste tööde tegemist, tantsu, koorilaulu. Spartalaste omapära tugevad vastupidavad kartmatud harjunud vastuvaidlematult oma ülemuste käske täitma. lakooniline kõneviis Spartiaadi sõjamehed Lahingurivi Faalanks Relvastus kiiver rinnakaitse suurt ümmargune kilp oda lühike mõõk
ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Ka kolm venda kuulsid sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga, et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid, õnnistas oma vendi ja saatis nad teele. Sõda lõppes leedulaste võiduga ja sõjamehed pöördusid koju tagasi. Aga kõik kolm olid lahingus surnud. Ainult nende hobused tulid tühjad tagasi.Õde nuttis nii kõvasti, et teerada sai pisaratest märjaks. Jumalal hakkas temast kahju ja muutis ta käoks. Loe tekst läbi ning täida test. Kägu Leedu muinasjutt Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja
Jehoova pojad tapetakse. Olude sunnil peab juudit oma rahva ja jumala nimel tegema pattu. Ta palub oma armastuse nimel Nimetut, et too Olovernese une pealt mõrvaks, kuid Nimetu ei suuda seda teha, ta austab Olovernest rohkem kui oma enda isa, nii ei jäänud Juuditil muud üle, kui ise Olovernes unepealt mõrvata. Jõudes oma ümmardajatega tagasi Petuulia näeb linnarahvas kuulsa Olovernese maharaiutud pead, seejärel asuvad sõjamehed Assuri vägesid ründama. Oloverneseta ei oska Assuri sõjamehed midagi teha ja pagevad hirmus ning varsti ongi kaevud vabad ning linnarahvas saab taas juua Juudit on päästnud Iisraeli rahva janusse suremast. Rahvas on võidu üle õnnelik, kuid Juudit ise on kaotanud tahte edasi elada. Juudit oli varasemalt olnud abielus Manassega, kellega koos Juudit õnne ei tundnud, kuna mees oli viljatu. Nüüd tunnistab naine üles, et on süüdi ka oma mehe tapmises
Rüütlikultuur keskajal Rüütlid olid keskajal eksisteerinud sõjamehed, keda värbasid ülikud ja muud kõrgel positsioonil olevad inimesed enda kaitseks. Rüütlite kohustuslikku arsenali kuulus alati hobune, raudrüü ja relv. Nad vandusin oma isandale truudust ja vastutasuks kaitse eest said nad maad (st feodalism). Rüütlikultuur sai alguse 15. sajandil. Kulus mitu sajandit stereotüüpsete rüütlite tekkeks õilsad härrasmehed. Rüütlid erinesid üksteisest
Rapla 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Temutin Tingis-khaani elust........................................................................................4 3. Tingis-khaani pojad.......................................................................................................5 4. Tingis-khaani sõjamehed, sõjaretkete peatuspaigad ja khaani hobused....................6-7 5. Esimene suur sõjakäik mongoli malevaga......................................................................8 6. Vallutused ja monolite julm käitumine...........................................................................9 7. Khaani parimad väejuhid..............................................................................................10 8. Tingis-khaani surm.....................................................
aastaselt kooli, kus õpiti korraldamisega toime lugema, kirjutama, tulema. Nad tegelesid ka muusikat ja luulet, pidevalt füüsilise sportlikud harjutused. tegevusega. Rikkamad poisid • 20. aastaselt said omasid pedagoogi. meestest sõjamehed. • 18.-20. eluaastani • 30. aastaselt said mehed veetsid poisid riiklikus kodanikeks. piiriteenistuses ja said • Eluaegne treening. sõjalise ettevalmistuse.
Seega on hing igavene, tekkimatu, hävimatu, muutumatu ning lihtne. Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on muutumatu, igavene, keha aga muutuv, teisenev, tekkiv ja kaduv. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioonid ja iha. Olulisim ning kõrgeimosa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Ideaalriik Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natuke vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks oli teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid:
1)Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ? Maaseadus: Olulisemad sisupunktid Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht Tähtsus Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus.
toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja linn (millist kavalust kasutati)? -. Trooja vallutati alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed 4. Millised tuntumad eeposed valmisid Trooja sõja ainetel? -Kuulsamad kangelaseeposed olid” Ilias" ja ,”Odüsseia" 5. Keda pidasid kreeklased nende eeposte autoriks? - Kreeklased pidasid ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost Rauno Roosimägi 10E
Vana - Rooma skulptuurid ja maalikunst. Rooma ajalugu: · I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. · Rooma hiilgeaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. · Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad · Karmid seadused ning tugev sõjavägi · Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Sellepärast ongi Rooma ning Kreeka kunst väga sarnane. Ning roomlaste ühekss teeneks ajaloos peetakse Kreeka kunstipärandi säilitamist. Portreeskulptuurid.
Senjööri või isamaa eest suremist peeti ülimaks tunnustuseks truudusest. Surm oli kui oodatud osa saatusest, see oli vältimatu ning kõige parim viis ennast mahajäänutele meelde jätta, oli surra väärikalt. Kiriku mõjutuste tõttu oli aadlikele ilmalik elu ka kui üks vaheetapp elus, kuna järgmiseks oli elu taevas, mis jättis ilmaliku elu trööstituks. Keskajal levinud rüütliromaanid panid suurt survet noortele meestele, kes pidid olema nii suurepärast sõjamehed kui ka austatud ühiskonnaliikmed. Suhtumine haridusse Suhtumine naistesse Suhtumine füüsilisse töösse Suhtumine sõtta/teenistusse Hinnatavad iseloomuomadused
Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi eriline seisund. Platoni järgi jaguneb inimese hing kolmeks: vaimuks, meeleks ja meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks vooruseks pidas Platon õiglust. Inimene aga sai õiglane olla ainult siis, kui tema hingeosad toimivad harmooniliselt. Õndsuse saavutamiseks pidi hing eralduma keha
üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu Nõudsid lunaraha elupäästmise või vabastamise eest Saratseenid Moslemid Tulid Põhja Aafrikast või Hispaaniast Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi Riik kaotab tähtsuse Riik ja kuningad ei suuda rahva turvalisust tagada Koondutakse kohalike aadlikke kaitse alla Vastutasuks teenimine ja lojaalsus Euroopa killustub pisikesteks territooriumideks Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli Saksamaast saab Euroopa tugevaim riik
Paganad alistati kas vägivaldselt või rahumeelselt. Nagu järgnevatest sündmustest välja võib lugeda, ei alistunud eestlased kuigi rahumeelselt, erinevalt latgalitele. Selle kõige tulemusel ristiusustati Baltimaad. Üks väga oluline põhjus, miks eestlased sõjas alla jäid oli sõjalise taseme erinevus. Eestlaste malevate ja orduväe suureks erinevuseks oli see, et orduvennad olid elukutselised ning väljaõppinud sõjamehed. Väljaõppinud sõjamehed oskasid paremini relva käsitleda ja neil oli oskus võidelda organiseeritult, ehk mõista üksteist lahingu käigus ja pidada kinni lahingukorrast. Ordurüütlid ei olnud koos vaid lahingutes, nad elasid ka sõjavälisel ajal koos ja nimetasid üksteist vendadeks, elasid palju koos läbi ning toetasid ja austasid omasid. Kahtlemata suurendas selline elu nende ühtekuuluvustunnet ja see muutis nad veelgi tugevamaks. Seda kahjuks eestlase kohta öelda ei saanud.
savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuur. Millega tegelesid?: kaubandus, pallimäng, maisikavastus, võeti kasutusele metallid Ühiskond: elasid linnades, linnaühiskond, sotsiaalne hierarhia: preesterkond, sõjamehed ja kaupmehed Olmeekide ja tolteekide kultuurisaavutused: esimesed Ameerika kivireljeefide, hauakivide ja kivialtarite loojad, olmeekide kivipead, hieroglüüfkiri (465 märki), rituaalne kalender (260 p), kuu- ja päikesepüramiidid Miks kadusid?: sisekonfliktid, mexicate= asteekide sisseränne ASTEEKIDE RIIK: o Nahuatli keel o 1350- 1521 a pKr o Mexicad o 15. saj lõpuks valitsesid asteegid Mehhiko keskosa Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini
allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. · Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem ning sõjakogenum. · Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning klobisid ta läbi. · Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. · Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo eest määratakse talle ning ka Kroppile karistus laagrivanglas. · Sõdurid saadetakse eesliinile ning toimub lahing
AJALUGU 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione)
minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning peksid ta läbi. Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo eest määratakse talle ning ka Kroppile karistus laagrivanglas. Sõdurid saadetakse eesliinile ning toimub lahing
Eestlastel polnud ka sõjalist väljaõpet ja pikemaajalist kogemust. Puudusid liitlasriigid ja abiväed. Saksamaal olid sellel ajal koolid ja teadus oli kõrgemalt arenenud, kui Eestis, seega osati seal teha paremat sõjatehnikat. Sakslased kasutasid kiviheitemasinaid, piiramistorne ja müürilõhkujaid, millest eestlased kuulnudki polnud. Kaitsevarustusena kasutati rõngasturvistikke, lisaks olid sakslastel elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk sõjakogemus. Eestlased pidasid vapralt vastu, kuigi lõpuks andis vastase ülekaal tunda ja tuli ristiusk vastu võtta.
poolt ristisõjast tagasi. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli aastatel1208-1227. Eestlased alistati jõuga ning nad olid sunnitud ristiusu vastu võtma. Eestlaste peamiseks allajäämise põhjuseks oli vastase suur ülekaal ja nende hea relvastus. Suurt tähtsust omas ka see et eesti sõjamehed polnud elukutselised sõdurid ning neil polnud vastavat väljaõpet. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Taanile läks Harju- ja Virumaa. Selle riigi maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks. Liivi ordule kuulus Lõuna-Eesti ja see oli suurim sõjaline jõud Eestis. Tartu
a saab Gustav Adolf kuningaks Abiellus 1620 Maria Elenororega, kellega sai ta kaks tütart 16.november 1632 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus Gustav II Adolf Gustav II ADOLF kui väejuht: "Modernne sõjapidaja" Oli ülimalt võimekas väejuht Tema sõjategevus oli agresiivne taktika ja hästi koolitatud sõjamehed Muutis Rootsi üheks domineerivamaks riigiks Rootsi ja Poola sõda Gustav II Adolf sõjategevus: Troonile astudes sai sõjalise päranduse 1613 sõlmiti rahu Taaniga 1617 lõpetati sõda Venemaaga 1629 tehti rahu Poolaga Rootsi sekkus kolmekümneaastasesse sõtta Saatuslik Lützeni lahing Gustav II Adolfi surnukeha transportimine Wolgast Rootsi Gustav II Adolfo sakrofaag Stockholmis Riddarholmi kirikus Gustav II Adolf ja Eesti: 16
Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu Sõnastik Paganad rahvad, kes ristiusku vastu ei võtnud. Ordu rangete reeglitega kinnine katoliiklik ühing. Vaimulik rüütliordu keskaja rüütlite ühendus, mille liikmed olid korraga nii mungad kui ka sõjamehed. Nende ülesanne oli katoliku kiriku eest sõdida. "kuni kas või põlvepikkune poisikegi elus on" Mõiste: Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast (Liivimaa ristisõjast), mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eestlaste võitlus algab
Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3 .oskab iseloomustada demokraatiat ja aristokraatiat Ateena ja Sparta näitel: asukoht, kodanikkond, mittekodanikud, riigikorraldus ja rahvakoosolekSparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas
karjakasvatajad. Aarijalaste keelest arenes sanskriti keel, mis sai India klassikaliseks kirjakeeleks U 800 eKr algas Indias rauaaeg ning peagi võeti kasutusele foniikia tähestikul põhinev kiri. Pühade raamatute e veedades saab ülevaate aarjalaste ühiskonnakorraldusest. Nad elasid väikeste kogukondadena oma pealike e radzade juhtimisel Kastikord e Indiale iseloomulik ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisunditesse Braahmanid ehk preestrid Ksatrijad ehk sõjamehed Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega Suudrad olid teenijad Puutumatu grupi moodustasid põliselaikud kui ka võõramaalased Kuningriigid VI saj eKr oli kujunenud 16 aarjaste riiki, kus ühed olid kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega Esimene riik kujunes IV saj ja saavutas võimsuse tipu III saj eKr kuningas Asoka valitsusajal Asoka lasi end kujutada kohusetundliku ja humaanse valitsejana Asoka Suur (304232 eKr)
Feodaalne Lääne-Euroopa. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Lääniks e. feoodiks nimetatakse maavaldust, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e. senjöörilt, andes talle truudusvande ja kohustudes oma isanda kutsel ilmuma sõja väeteenistusse. Feodaal (läänimees, vasall) - feoodi e. lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande ja kohustus isanda kutsel väesalga eesotsas sõjaväeteenistusse ilmuma. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. 843.a. sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati 3-ks: 1) Ida-Frangi; 2) Lääne- Frangi ja 3) Lõuna-Frangi riik. Aja jooksul kujunes Ida-Frangi riigist Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad nimetatakse läänikorralduseks e. feodalismiks.
Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika. Vallutajad head diplomaadid. Vallutades ära liivlased, latgalid ja eestlased- ässitasid nad üksteise vastu. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid kahandatud vaid kindlate sõjaretkede jaoks. Areng sõjatehnikas. Rootsi löödi tagasi. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult. nõrgad sidemed maakondade vahel. Venelased ei pidanud kinni kokkulepetest.
Talupojad tasusid renti algul põllu ja loomakasvatuse e. Natuuras. Hiljem rahamajanduse arenedes mindi üle raharendile. *Mõisahärrus Suurem osa feodaalimaad jäi mõisa põldudeks, kuna talupoegadele renditi vaid väike maalapp, et talupojad saaks oma pere toita. Talupojad tasusid maakasutamise eest teotööga mõisapõllul e. Mõisategu Talupoegade ümberasumise takistamiseks muudeti nad sunnismaisteks. 3. Kõige tähtsamad vaimulikud. Nende järel tulevad sõjamehed või täpsemalt uus ühiskonnakiht - ratsanikud e rüütlid. Inimese positsiooni ühiskonnas määras sünnipäritolu.
neile vastata. Kindlaid liitlasi polnud, vastasleeri kuulusid eri ajal aga nii sakslased, taanlased, venelased, rootslased, latgalid, leedulased kui liivlased. Maa kurnati välja ja erinevad vastased hõivasid selle osade kaupa. Eestlaste kaotuse põhjused olid: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased,
peegelduda. Vahe ongi see, et raamat pole tõeline, sest ta muutub, aga raamatu idee on tõeline, sest ideed on jäävad. Täiusliku riigi teooria: Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Seepärast arvaski ta, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista headuse ideed. See oli aga jõukohane ainult filosoofidele, kes pididki tema õpetuse järgi riiki valitsema. Riigis peaks olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised kõige madalamad. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning oluline on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Platon on selle ideaalse riigi idee kohta öelnud: "Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja
Keskaja inimene Gerli Roosme Jaques Le Goff 10a Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk-rüütel-talupoeg. Suurimat rolli mängivad siin vaimulikud ehk täpsemalt mungad, kelle põhifunktsiooniks on palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed ehk uus ühiskonnakiht, ratsanikud, rüütlid - kes saavad uusaadlikeks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass kuhu kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on enam-vähem igalpool sama, kes toidavad ära oma töösaadustega teised kaks klassi. Munk Mungad olid end täielikult Jumalale pühendunud isikud, enamasti mehed. Munkade igapäevaseks kohustuseks oli palvetamine. Nad elasid tavaliselt eraldi ja kloostrites.
Kui neil polnud üldse süüa pidid nad varastama. Aga see ei olnud üldse selle pärast et neid seadust rikkuma panna, vaid selleks et nad oma nutikust arendaksid. Tänu sellele et nad peale Lakoonika olid ka vallustanud Messeenia, ja olid nemadki helootideks muutnud, pidid Spartiaadid end rohkem treenima. Heloote oli rohkem kui spartiaate ning neid tuli vaos hoida. Sellepärast pöörati rohkem tähelepanu treeningutele ja et lastest saaksid kartmatud ja tugevad sõjamehed. Vastsündinutest lastest jäeti ellu vaid terved. 7-aastased poisid võeti emade juurest ära ja hakkasid elama vanuserühmade kaupa kodanike kontrolli all. Kõige tublimatest said salgajuhid. Nad tegelesid kehalise treeningu ja sõjaliste harjutustega, muusikaga ja tantsuga. Kirjaoskusele ja lugemisele pöörati vähe tähelepanu. Neid õpetati taluma nälga, valu, hirmu. Vanemate inimeste käske tuli täita vastuvaidlemata.
Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused *Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed, Eestlastel puudusid kogemused. *Sakslastel oli parem relvastus, võisid oma vägesid pidevalt uuendada. *Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. *Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. *Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased, ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. *Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. *Riik polnud veel välja kujunendu ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad.
Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused *Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed, Eestlastel puudusid kogemused. *Sakslastel oli parem relvastus, võisid oma vägesid pidevalt uuendada. *Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. *Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. *Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased, ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. *Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. *Riik polnud veel välja kujunendu ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad.
216 eKr Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. 202 eKr roomlased purustasid Põhja Aafrikas Zama lahingus Kartaago sõjaväe. 146 eKr Kartaago vallutamine ja hävitamine III Puunia sõjas. Samal aastal langes Kreeka lõplikult Rooma võimu alla. Triumfikäigud. Kõige kõrgem au, mis võis osaks saada võidukale ülemjuhatajale, oli triumfikäik läbi Rooma. Triumfikäik oli suurejooneline vaatemäng. Rongkäigu eesotsas tulid sõjamehed, loorberipärjad peas. Nad kandsid suuri tahvleid, kuhu oli kirjutatud võidukate lahingute või vallutatud linnade nimed, samuti võiduteated või hüüd laused. Järgnes ohvriloomade kolonn, enamasti 120 rikkalikult ehitud härga, mõnikord isegi rohkem. Edasi tulid orjad sõjasaagiga. Nende järel sõitis kullatud neljahobuserakendiga kaarikus triumfeeriv väepealik. Ta kandis kullaga tikitud purpurpunast toogat, ta nägu oli värvitud menninguga Kapitooliumi peajumala
annaabi.ee 
