vee ja liiva ruumala mensuuris, . Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/. Tabel 2. Liiva terade tiheduse määramine. Liiva tühiklikkuse arvutamine. Liiva tühiklikkuse arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3: (3) 40,5% Liiva terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltelt kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade ( 4...8mm) hulk liivas ja : = (4) = (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g; jääk sõela avaga 4 mm, g; m- proovi mass, g. Tabel 3. Liiva terastikuline koostis. 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm
L - liiva terade tihedus [kg/m3], m proovi mass [g], V 1 vee ruumala [m3], V2 vee ja liiva ruumala [m3] 4.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) Valem 3. pL = [1 (0L / L)] * 100% pL liiva tühiklikkus [%], L - liiva terade tihedus [kg/m3], 0L liiva puistetihedus [kg/m3] 4.4 Liiva terastilikulise koostise määramine Liivast võetakse proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas valemitega (4). Valem 4. ai = (mi / m) * 100 [%] mi jääk sõelal i [g], m kogu proovi mass [g], ai osajääk sõelal i [%] 4 mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. sõelumissaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad
m-mv kg 1000, 3 m [ ] Valem 4.2 kus tihedus, kg/m3; m proovi mass kuivas olekus, g; mv proovi mass kaalutuna vees, g; v vee tihedus, g/cm3; 4.3. Terastikulise koostise määramine liival Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4-8 mm) hulk liivas Valem 4.3 ja Valem 4.4 abil. 4- mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25; 0,125 mm 5 min. m4 a 4= 100 Valem 4.3 kus, m4 jääk sõelal avaga 4 mm, g; m m8 a8 = 100 Valem 4
2 242 250 344 2574 7.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) kus - liiva puistetihedus, [kg/m³] - liiva terade tihedus, [kg/m³] 7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetakse proov 2000 g ja sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hujlk liivas ja : (4) (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g - jääk sõelal avaga 4 mm, g m proovi mass, g
5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3. OL P L = 1 - L * 100% (Valem 3) 0L - liiva puistetihedus [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva terastikulise koostise määramine Võetakse 2000g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutakse sõelal avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade hulk a4 ja a8 liivas. m4 m8 a4 = m * 100 (Valem 4) a8 = m * 100 (Valem 5) m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m- proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse proov 200g, mida sõelutakse sõeltel, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125
viiakse läbi veel ka kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. 3.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist (3) Valem 3: L = [ 1 (0L / L) ] * 100 % pL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva näiv tihedus [kg/m3] 3.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g , sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4..8 mm) hulk liivas a4 ja a8 vastavalt valemitega (5) ja (6). Valem 4: a4 = (m4 / m) * 100 % Valem 5: a8 = (m8 / m) * 100 % m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4mm [g] m - kogu proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille
ρv – vee tihedus 4.3. Tühiklikkuse arvutamine. Tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist: ρ oL ( ρ L= 1− ρ ) × 100 % Kus: ρoL - puistetihedus, (kg/m3); ρ - terade tihedus, (kg/m3). 4.4. Terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaaluti (m8 ja m4) ning arvutati kruusaterade (4.....8 mm) hulk liivas a4 ja a8: m4 m8 a 4= × 100 a 8= ×100 m m Kus: m4 - jääk sõelal avaga 4 mm, (g) m8 - jääk sõelal avaga 8 mm, (g)
puistetihedus(kg/m3) 4 4.4 Niiskusesisaldus Liiva niiskusesisalduse määramiseks võetakse prooviks 200 g liiva ning see kaalutakse ära enne ja pärast kuivatamist. Kuivatatakse temperatuuril 105-110º C 24 tundi. Liiva niiskusesisalduse valem on Antud valemis m- liiva mass loodusliku niiskuse puhul(g) ja m1 kuivatatud liiva mass(g) 4.5 Liiva terastikuline koostis Kaks kilo liiva sõelutakse sõeltel (sõela avad 8 ja 4 mm). Jäägid kaalutakse ära(m8 ja m4) ning arvutatakse välja kruusaterade hulk liivas(a8 ja a4). Kasutatakse järgmisi valemeid m4 m8 a 4= 100 ja a8 = 100 m m Antud valemites on m8- jääk sõelal, mille ava on 8 mm(g), m4 jääk sõelal, mille ava on 4 mm(g) ja m proovi mass(g). Järgmiseks tuleb 4 mm avaga sõelast sõelutus liivast 200 g liiva sõeluda
Ühele sõelale jäänud liiva kogust nim. sõeljäägiks. Sõeljäägid kaalutakse ükshaaval ja arvutatakse järgmised näitajad: · sõeljääk %-des sõelal i: Kus: - jääk sõelal i, (g) m kogu proovi mass (g) · kogujääk Ai %-des sõelal i: · läbind Li %-des sõelal i: · liiva peenusmoodul FM: kus: A4,0(5,0), A2,0(2,5), A1,0(1,2), A0,5(0,6), A0,25(0,3) ja A0,125(0,15) kogujäägid vastavatel sõeltel %. sõela sõela jääk kogu ava g % jääk % 5 1,8 0,18 0,18 2,5 10 1 1,18 1,2 22 2,2 3,38 0,61 94 9,2 12,58 0,3 758 75,8 88,46 0,15 102 10,2 98,66 läbinud 13 1,3 99,96 (peensusmoodul) Peenusmooduli järgi jagatakse liivad liikidesse: jäme liiv M_ 2,41 keskmine liiv M= 1,91-2,4
4;[ 3 ] 1000 m 1695.6 215.8 kg 0 1000 1479.8;[ 3 ] 1000 m Kuna kahe katsetulemuse erinevus ei ole suurem kui 20 kg/m 3 puistetiheduse näitajat võib peeta täpseks ja kolmas katse ei ole vajalik. 4.2 Terastikulise koostise määramine Terastikulise koostise määramiseks liiva kuivatati 105-110 ºC juures 24 tundi. Sellest liivast võeti 2000g ja sõelutati sõelal avadega 8 ja 4 mm. Sõeltel jäänud liiva massid kaalutati ja arvutati kruusaterade hulga liivas järgmise valemiga: Valem 4.5.1 Kruusasisaldus liivas m4 a4 100 m - 4 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 a8 100 m - 8 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 - jääk sõelal avaga 8 mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m - proovi mass [g] Liivahulga, mis läbis 4 mm sõela ava kasutati terastikulise koostise määramiseks.
Killustiku tühiklikkus leiti valemist (3) PK=(1-0pK/0K)*100% (3) PK tühiklikkus [%] 0pK puistetihedus [kg/m3] 0K terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm. Pärast 5-minutilist sõelumist kaaluti jäägid sõeltel ning valemitega (4), (5) ja (6) arvutati osa- ja kogujäägid ning sõela läbinud killustiku kogus. Katseandmed ja arvutused kirjutati tabelisse 5.1. a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i
3 ai – kruusaterade hulk liivas [%] mi – jääk sõelal avaga [g] m – proovi mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.5. 10-mm ja 5-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaaluti 200 g proov, mida sõeluti 5 minutit sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Jäägid sõeltel kaaluti ning valemitega (6), (7), (8) ja (9) arvutati järgmised näitajad: a) Osajääk sõelal, ai Valem (6) mi ai 100% m ai – osajääk [%] mi – jääk sõelal [g] m – kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal, Ai Valem (7) Ai a0 , 4 ... ai
Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemiga nr.2. 4.3 Liiva tühiklikus arvutatakse puistetiheduse ning liiva terade põhjal valemiga nr.3. 4.4 Kuivatatud liiva võetakse 2kg sõelutakse sõelaga avadega 8 ja 4mm. Jäägid kaalutakse ja arvutatakse kruusaterade hulk(4…8) liivas osajääk valemiga . Läbi 4mm sõelaläinud liiv kaalutakse 200g ja sõelutakse sõeladega, mille avad on 4;2;1;0,5;0,25;0,125mm. Jäägid sõeltel kaalutakse. Osajäägid arvutatakse valemiga nr. 5 ja kogujääk valemiga nr.6 ning läbinud osa valemiga nr. 7. Liiva peensusmoodul arvutatakse valemiga nr. 8. 4.5 Huumusesisaldus määratakse värvuse järgi. 130ml liiva puistatakse 250ml mensuuri ning sellele valatakse peale 3% NaOH lahust kuni mensuuri 200ml jooneni. Seejärel lahus segatakse ja jäetakse 24 h seisma. Kui lahus pole etanooli värvi siis liiv sobib betoonis kasutamiseks. Valem 1 ρoL =
Jääk sõelal kaaluti ning arvutati kruusaterade (>5 mm) hulk liivas valemiga (5) a5=m5/m*100 (5) a5 kruusaterade hulk liivas [%] m5 jääk sõelal avaga 5 mm [g] m proovi mass [g] 5-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaaluti 200 g proov, mida sõeluti 5 minutit sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Jäägid sõeltel kaaluti ning valemitega (6), (7), (8) ja (9) arvutati järgmised näitajad: a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (6) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (7) Ai kogujääk [%] c) Läbind liiv sõelal i Li=100- Ai (8)
mi – jääk sõelal i [g] m – kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai sõelal i: A i=a4.0 +…+ ai (5) Ai – kogujääk [%] c) Läbind Li sõelal i: Li=100− A i (6) Li – läbind sõelal [%] d) Killustiku peenusmoodul FM: A 4,0 + A 2,0 + A1,0 + A 0,5 + A0.25 + A0.125 FM = 100 A4,0, A2,0, A1,0, A0,5, A0,25 ja A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel %. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks tuleb võtta killustiku koguses, mis vastab materjali fraktsioonile. Käesolevas katses võeti 1000g materjali. Edaspidi eraldatakse katsetavast proovist terad, mille paksus ja Laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Eraldamist tehakse visuaalselt ning kahtluse korral mõõdetakse terad üle nihikuga. Eraldatud plaatjad ja nõelad terad kaalutakse ning
Killustiku tühiklikkus leiti valemist (3) PK=(1-0pK/0K)*100% (3) PK tühiklikkus [%] 0pK puistetihedus [kg/m3] 0K terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm. Pärast 5-minutilist sõelumist kaaluti jäägid sõeltel ning valemitega (4), (5) ja (6) arvutati osa- ja kogujäägid ning sõela läbinud killustiku kogus. Katseandmed ja arvutused kirjutati tabelisse 5.1. a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6)
kus - osajääk sõelal i, % Näide c) Läbind %-des sõelal i: (6) kus kogujääk sõelal i, % Näide 3 d)Killustiku peensusmoodul FM: kus kogujäägid vastaval sõeltel %. Tabel 6.4 Killustiku terastiku koostise määramine Jääk Osajääk Kogujääk Läbind Sõela ava, sõelal sõelal i sõelal i sõelal i Peensusmoodul mm mi , g ai, % Ai, % Li, % FM 16 121 4,34 4,34 95,66 11,2 1029,6 36,90 41,24 58,76
Katsetava killustiku tera ülemine mõõde oli 16 mm, mille tulemusena oli katsetava killustiku kogus 2.6 kg. Tera ülemine mõõde D määratakse sõelanalüüsi tulemuste põhjal. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. Proovi sõelumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus sõelal ei ületaks tera ülemist mõõtu. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui sõelale jäänud materjali kogus ühe minutlilise sõelumisega ei muutu enam kui 0,1%. Killustiku terastikuline koostis ning peenestusmoodul on kantud tabelis 5. 4.6 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Määramine toimub killustikul, mille fraktsioon on 4-16 mm. Katsetatavast kogusest
Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. 3.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Katsetatava proovi suurus sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Täitematerjali katseproovi mass ei tohi olla väiksem kui tabelis 1 toodud minimaalsest massist. Peenosiste eraldamiseks pestakse katseproovi sõeltel 31,5 mm ja 4 mm ning hoitakse temperatuuril 22+-3 C 24+-5 tundi. Immutatud katseproov kallatakse katsenõus temperatuuril 22+-3C olevasse vette ja eemaldatakse kaasatud õhk pöörates ja raputades katsenõud ettevaatlikult. Katsenõu täidetakse veega kuni kindlaksmääratud nivooni ja määratakse katsenõu mass koos vee ja katseprooviga (m2). Järgnevalt võetakse katseproov veest välja ja lastakse nõrguda. Katsenõu täidetakse veega kindla nivooni ja määratakse katsenõu mass koos
PL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva terade tihedus [kg/m3] 3 7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 200g, mida sõeluti 5 minutit sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse valemitega (4,5,6,7) järgmised näitajad: a) Osajääk sõelal i: ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai sõelal i: Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind liiv Li sõelal i:
Terastikuline koostis määratakse täitematerjalide sõelumisel erinevate avadega sõeladega ning peale sõelumist iga sõela läbind või jääk üles märkides. Liival: d=läbind 0%, 2D=läbind 100%. Jämetäitematerjalil oleneb terasuurusest, kuid on sarnane. Erinevates standardites on erinevad lähenemised terastikulise koostise määramisele. Avad võivad olla ruudukujulised või ümarad. Kasutatakse ka peenusmoodulit: summaarsete täisjääkide summa sõeltel 0,125...4 jagatud 100-ga. Soovitused: ideaalkõverate valemid. 15. Killustiku tootmise põhietapid ja seadmed Lõugpurusti töökindel, kuid palju nõeljaid terasid. Koonuspurusti- ei teki plaatjaid ja nõeljaid terasid nii palju kui lõugpurustites. Tööprotsess: kaevandamine (õhkamine), transport, punker, toitja, purusti, transport, sõelumine, punker. 16. Vesi betoonisegu valmistamiseks Joogivesi või vesi, mille pH > 4.
annaabi.ee 
