Twitter Twitter on suhtlemisvõrgustik ja mikroblogimise veebisait. Twitter võimaldab oma kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse säutsudeks (inglise keeles tweet). Säutsud on kuni 140 tähemärki pikad ja need ilmuvad autori profiilil. Profiil võib olla avalik, aga seda saab muuta privaatseks, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeks. Kasutajad saavad üksteist jälgida (inglise k. follow). Twitteri sotsiaalvõrgustik kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub San Brunos Californias. Samuti on Twitteril serverid ja kontorid San Antonios, Texases, Bostonis,Massachusettsis. Pärast Twitteri loomist Jack Dorsey poolt 2006
Aga igaüks teeb oma valikud ise. Kaunist lugemist! 1 VÄLIMUS 1.1 Ikooni kogum Iga alguskuva paan on ühendatud inimese, rakenduse, veebisaidi, kausta, esitusloendi või muuga, mis on teie jaoks oluline. Avakuvale võite kinnitada kui tahes palju paane ja neid liigutada, pannes need just sinna, kuhu soovite. See pole tavaline staatiliste ikoonide kogum: Paanid on täidetud uusima teabega. Oleku-uuendused, ilmaennustused, Twitteri säutsud ja veelgi enam näete värskendusi pidevalt isegi enne rakenduse avamist. Pilt . Windows 8 ikoonide kogum 1.2 Failide ühiskasutusse andmine Teie fotod, veebisaidid, äsja nähtud naljakas video: võite teistega jagada peaaegu kõike, mida vaatate või kuulate. Ja seda vaid hetkega. Te ei pea oma toiminguid katkestama, kopeerima jagada soovitud faili, avama teist rakendust ja faili sinna kleepima. Lihtsalt
saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võr- gu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1
Näiteks arvab mõni, et teeb suurepäraselt mitut ülesannet korraga, ehkki faktid tõendavad vastupidist - rööpräheldes läheb asjatult kaduma energiat ja siblimine võtab pigem hoogu maha kui annab tulemusi. Sellest hoolimata tuleb nentida, et inimesed väidavad end tihti olevat paremas tööhoos, kui teevad mitut asja korraga. Töö läheks sel moel justkui paremini. Probleem on selles, et ajule meeldib vahetu uudsus - Facebooki uuendused, Twitteri säutsud või Delfi uudised on igale ajule meeldivamad kui argipäevatöö. Need kõik pakuvad vahetut uut teavet. Selle teabe sisu polegi eriti tähtis - oluline on vaid uudsus ise; iga värske infokild on aju jaoks mõnus. Mõnu on mõistetav ja mõttekas, sest uudsus annab ajule teada, et nüüd tuleb midagi juurde õppida. Tegelikult sõltume kõik keskkonna uudsussignaalidest, mis aitavad ajul maailma tundma õppida. Uudsus on tugev
saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võrgu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. (samas) Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1
annaabi.ee 
