Kas linnaõhk tegi vabaks ? Kui talupoja elatavas linna linnaõigustes oli sätestatud, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks, siis võib öelda et jah linnaõhk tegi vabaks. Muidugi selline asi polnud igas linnaõiguses sätestatud. Nendes linnades, kus see oli võimalik, sai talupoeg tõesti vabaks. Kuid linnas elades pidi ta ikkagi edasi töötama, sest maaisandale oli vaja makse maksta. See sätestus linnaõiguses oligi tõenäoliselt selle tagamõttega tehtud, et linna koliks rohkem talupoegi, kes loodavad vabaks saada. Pakkumine oli ahvatlev, seega kolis linna neid palju. Mida rohkem neid tuli seda rohkem said maaisandad maksudest raha. Osa linna tulevatest uusasukatest said tööd nt. õpipoisina.
jaoks. Küsimused: 1. Mis on riik? Selgitage vms kolme riigi mõistet. 2. Õigusnormi hierarhia 3. Millised on põhiseaduslikud aktid vms? Mitu korda on põhiseadust muudetud (1992. Aasta oma)? Mida ja kuidas muudeti? 4. Mis on põhiõiguse riive? Kas põhiõiguse rikkumine? (oli vist nii) Selgitage 5. Kas Tartu Ülikool saab olla põhiõiguse kandja? Miks? 6.Millal saab ps muuta kiireloomulisena? Milline peab olema häälteenamus? Sätestus 7. Mis on majandusvöönd? Kas on seotud territooriumiga vms? 8. Mida tähendab ps. Paragrahv 3 lause 1 ? 9. Mis on piirilklausel? Nimetage kolm põhiõiguste liigitust lähtudes piiriklauslist. Üks näide juurde. 10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist
Annus ,,Riigiõigus" 2001 lk 51 jj - Demokraatia - Parlamentaarne riigikord - Õigusriiklus - Sotsiaalriiklus - Muud vabariik, unitaarriik, rahvusriik, põhiõiguste kaitse) 6) R.Alexy ,,Põhiõigused Eesti põhiseaduses" lk 89 põhiseaduse § 10 - Inimväärikus - Võrdsus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a
Annus ,,Riigiõigus" 2001 lk 51 jj - Demokraatia - Parlamentaarne riigikord - Õigusriiklus - Sotsiaalriiklus - Muud vabariik, unitaarriik, rahvusriik, põhiõiguste kaitse) 6) R.Alexy ,,Põhiõigused Eesti põhiseaduses" lk 89 põhiseaduse § 10 - Inimväärikus - Võrdsus - Emokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse
normid. Neil on oluline tähtsus kõigi teiste PS sätete suhtes. Juba peatüki pealkiri “Üldsätted” viitab asjaolule, et seal sisalduvatel sätetel on teiste PS normide suhtes üldine tähendus, need haaravad endasse osa PS teiste peatükkide sätteid. II Peatükk - Põhiõigused, vabadused ja kohustused PS II peatükk hõlmab 48 paragrahvi, moodustades rohkem kui veerandi PS mahust. Niivõrd põhjalik sätestus annab tunnistust PS teksti autorite kindlast sihist tagada Eesti Vabariigis võimalikult ulatuslik üksikisiku õiguste kaitse ning taastada Eestis tsiviilühiskond. Põhiõigused on põhiseaduse jõuga subjektiivsed õigused. Põhiõigused sisalduvad PS-s küll alles II peatükis, kuid selle peatüki maht ja asend kõnelevad nende auväärsest kohast. PS ise asub formaalselt õigusnormi hierarhia kõrgeimal astmel, omades sellest lähtuvalt suuremat
● Emokraatia ● Õigusriik ● Sotsiaalriik ● Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1. Aristoteles (4 saj. E.Kr) – väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist – see tuleb ära teenida. 2. Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3. Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4
11. Avalik õiguslikud asutused Riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu juriidiline isik loodud avaliku huvides 12. Millal jõustub seadus? 10 päeva peale RT avaldamist, päeval mis seaduses kirjas(teises oli määruse jõustumise kohta) 13. Kui palju peab münte vastu võtma 20kr 14. Millal peab AS koosolekuid notariaalselt tõestama? kui juhatus, nõukogu v aktsionärid seda nõuavad; Kui kutsutakse tagasi, nimetatakse nõukogu liikmeid, kui nõukogu sätestus põhikirjas muutub (teises küsiti aktsionäride üldkoosoleku notariaalset tõestamist) 15. Valed firma nimed 16. Kes on tsiviilõiguse järgi isikud füüsiline isik, juriidilised isikud, avalik- õihuslikud isikud 17. Kellele pank aru annab? - Riigikogule 18. Panga saladusi avaldatakse? EP ja Finantsinspektsioon suuliselt, teised ainult kirjalikult. 19. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja selle lõppemine? Saab õigusvõime registrisse
alusel Democratisation massipärastumine. IV DEMOKRAATIA KUI JUHTIMISE ESE 1. Politoloogia tegeleb demokraatia teooriaga, valmissüsteemidega jne. 2. Empiiriline sotsiaalteadus tegeleb avaliku arvamuse küistlustega. 3. Filosoofia: Kas demokraatia on õigustatud, kas demokraatia on parim valitsemisvorm? 4. Ajalooteadus milline on demokraatia ajalugu Vana-Kreekast kuni tänapäevani välja. 5. Riigiõigusdogmaatika mida tähendab demokraatia põhiseaduslik sätestus, mida me selle all mõistame ja kuidas seda tõlgendada? V UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD 1. Identiteedi teooria see algab Rousseau-ga. Valitsevad=Valitsetavad. Poliitilise tahtekujundamise vorm peaks olema rahvahääletus. On olemas vaid 1 tahe ja see järgib homogeenset rahvahuvi. Rahval on üheselt sõnastatav huvi. Indiviidil pole tähtsust, esiplaanil on rahvamass. Tekib üks tugev liider/juht, kes teab rahvatahet -> see viibdiktatuurini. 2
eneseteostusele Kui tegemist on keelunormiga, siis on kontrollskeem teistsugune võrreldes loanormiga Keelunormi kontrollskeem: kaitsealariive (tuleb kindlaks teha kas on tegemist vaba eneseteostusega ja kas seda on riivatud), riive PS pärasus (formaalne, materiaalne PS pärasus – proportsionaalsuse printsiip) III OSA PÕHIÕIGUSED 2.OSA § 18 ÜLDINE VABADUSPÕHIÕIGUS Sätestus: §19 lg 1 ja lg 2 Miks ei ole §20 üldine vabaduspõhiõigus? Seal on sätestatud teistsugune vabadus, nn isikuvabadus (füüsiline vabadus liikuda) §19 on sätestatud nimetama vabadussfäärid, need, mis ei ole eriliste vabaduspõhimõtetega kaetud, kinnipüüdev põhiõigused, püüab kinni sellised riived, mis ei ole tagatud mitte ühegi spetsiifilise sättega Kaitseala: mida kaitseb üldine vbs õ? Kas kaitsud on kõik vabadussfäärid, kõik tegevused, mis ei ole
• Positiivne definitsioon 1. kaasavara teooriad (inimese omadus looja või looduse poolt) 2. sooritusteooriad (inimese potentsiaalne sooritus) • Negatiivne definitsioon (inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks) Inimväärikuse põhivaldkonnad 1. Kehalise puutumatuse austus ja kaitse 2. Inimväärsete elamistingimuste tagamine 3. Võrdne kohtlemine 4. Identiteedi säilitamine 5. Õigus vabalt otsustada 6. Menetlus Demokraatia Sätestus §1 §10 Demokraatia mõiste Valitsus Ühe Mõnede Kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristrokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia Oligarhia Demokraatia huvist Demokraatia kui teaduse ese Empiiriline sotsiaalteadus- uuringud Filosoofia- miks demokraatia? Ajalooteadus Uusaja demokraatia teooriad 1
· Sisemise ja välimise rahu kaitse · Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade · Inimväärikus · Sotsiaalriiklus · Demokraatia · Õigusriiklus · Põhiõiguste ja vabaduste austamine · Riigivõimu tegemise proportsionaalsus KOKKUVÕTE Aluspõhimõtted on · Inimväärikus · Demokraatia · Õigusriik · Sotsiaalriik · Eesti identiteet INIMVÄÄRIKUS - § · Sätestus PS on ainult 1 koht, kus on mainitud inimväärikust - §10. Üks olulisematest sätetest. Kui kohtame inimväärikust vaid ühes kohas, siis miks on see nii oluline ja kust tuleneb seem et see on PS aluspõhimõte? · Ajalooline taust inimene on seda väärikam, mida vooruslikum ta on. Kuid see ei pea paika, kõik ei ole vooruslikud, aga see ei tähenda, et tal ei oleks inimväärikust. Tekkis käsitlus imago dei inimene on jumala näoga
Fraktsioonkoostist väljendatakse sõltuvusena: üledestilleerunud osa (üle keenud osa) mahu% -temperatuur, mis on saadud mootoribensiini destilleerimisel standardtingimuste- EVS-EN ISO 3405. Mootoribensiinide fraktsioonkoostis iseloomustab temperatuuridevahemikke, mille juures aurustuvad teatud fraktsioonid e. osised mootoribensiinist. Parema ülevaate fraktsioonkoostisest annavad aurustumiskõverad, mis koostatakse destilleerimise katse andmete alusel. Fraktsioonkoostise sätestus on maailmas erinev. Enamus riike sätestab Ameerika süsteemiga, aga väike osa riike ka Euroopa süsteemiga. Ameerika süsteemi kohaselt normitakse temperatuurid, mille kohaselt on aurustunud 10, 50 ja 90 mahu % mootorikütusest ning keemise lõpptemperatuur. Euroopa süsteemi kohaselt normitakse t10 ja t50 asemel destilleerunud osa mahu % E temperatuuridel 70 kraadi ja 100 kraadi ning 150 kraadi. Ligikaudselt kajastub E70 mootorti
hõlmatud juhtumikategooriad on analoogilised. Normianaloogias on küsimus selles, et teatud seaduse sisu on ebaselge. Selle rakendamisobjekt on siiski analoogiline teise seaduse rakendamisobjektiga. Viimati nimetatu detailne sisu on teada. Siis võib kasutada selge seaduse tõlgenduslikku abi ebaselge seaduse sisu määratlemisel. Kõigepealt tõdetakse analoogiasuhte olemasolu juhtumite vahel, siis selgitatakse tuntud juhtumit puudutav sätestus, kasutatakse neid teadmisi ära teise normi tõlgendamisel ja saadakse vastus tundmatu (tõlgendamist vajava) juhtumi kohta. Analoogiasuhe on tähtis alus ka õigusnormide süstematiseerimisele, milles on küsimus sarnaste juhtumite koondamisest samade mõistete alla. Analoogia argumendi lubatavuse kohta ei ole olemas selgeid reegleid. Õiguslikkus samaväärse kohtlemise põhimõttena pooldab analoogia kasutamist, seevastu õiguskindlus räägib pigem vastandjärelduse poolt
Õiguskantsler Madis Ernits 4.2.1. Ombudsmani funktsiooni põhiseaduslik alus Traditsiooniliselt käsitletakse tänapäeval ombudsmani funktsiooni allikana põhiseaduse § 139 lõiget 2.*70 On õige, et see on ombudsmani funktsiooni keskne sätestus. Silmas on peetud eelkõige lõiku, mille koha- selt peab õiguskantsler analüüsima riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid. See säte jätab aga sootuks lahtiseks kriteeriumi, mille alusel õiguskantsler talle riigiasutuste töö kohta tehtud ettepanekuid analüüsib. Kriteerium sisaldub põhiseaduse § 139 lõikes 1 ja selleks on põhiseadusele ja seadusele vasta- vus. Kui isiku kaebus puudutab universaalset akti, siis küsimust ei teki. Kui isiku kaebus puudutab aga
NB! Abistav materjal, mitte "piletid" o Õigusnormide avalikkuse nõue demokraatia (PS § 1 lg 1, § 10), Esindusdemokraatia Parlamentaarne valitsemissüsteem Erakonnademokraatia sotsiaalriik (PS § 10) ja Eesti identiteet (PS § 1 lg 2). Selles loetelus on viidatud põhiseaduse teksti kohale, kus leidub vastava põhiprintsiibi peamine sätestus. Demokraatia printsiibi puhul tuleb nimetada kahte peamist sätestuskohta, sest teine neist paikneb PS §-s 10, millel on peale arenguklausli iseloomu veel mittetäieliku, kuid siiski küllalt ammendava põhiprintsiipide kataloogi iseloom. Iga nimetatud printsiipi võib toetada veel arvukatele teistele põhiseaduse normidele. Nii näiteks toetavad inimväärikust ka piinamise keeld (PS § 18), vabadust ka kõik spetsiaalsed vabaduspõhiõigused, võrdsust ka erilised
Need laienevad ka halduslepingule. Eeldab, et lepingu sõlmija on haldusorgan või võimu kandja, haldusvigadeta, on volitus, formaalsete vigadeta. Formaalne õiguspärasus- pädevus, menetlus ja vormi nõuete täitmine (nagu haldusakti puhulgi) Laienevad ka eraõiguslikud regulatsioonid, eelkõige HL muutmine § 102, kus on sätestatud halduslepingu muutmine ja lõpetamine. Halduslepingu täitmiseks võib volitada (täpsem sätestus halduskoostöö seaduses): Lihthalduslike toimingute tegemiseks lepinguga Avaliku võimu funktsioonide (täidesaatva riigivõimu ülesanded) üle andmine, mille alusel võivad ka eraõiguslikud isikud rakendada avalikku võimu volitusi – Halduskoostööseadus § 4 – o peab olema seadus, mis annab võimaluse sellised ülesanded üle anda; o volituste sisu; o haldusülesanne, mida edasi volitatakse;
erakond peaks olema keelatud (ei kasuta vägivalda). Lubama ei peaks erakondi, kes soovivad muuta põhiseaduse aluspõhimõtteid. §54 Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. (kui ei kaitse keegi teine, siis kaitseb rahvas, kuid seni kuni põhiseadus kehtib ei saa võtta õiguskorra organite ülesandeid enda kätesse) Sotsiaalriik Sätestus pole laialdaselt põhiseaduses esindatud (§10, 28, 27 (5)) Kas jaotama peab kõigile või ainult nendele, kellel on seda vaja (minimalistlik või maksimalistlik lähenemine) §27 (5) Perekond on kohustatud hoolitsema abivajajate liikmete eest. (Primaarne kohustus inimese eest hoolt kanda on perekonnal mitte riigil. liberaalsuse puhul peaks inimene olema vaba, kuid antud § paneb inimese kohustused)
asja tagasi nõuda. Õiguste pantimine Kuigi õigused ei ole asjad, on pandiõigust õigustele, eelkõige nõuetele, nimetatuid asjaõiguseks. Aluse selleks annab asjaolu, et pandipidaja omandab pandi kaudu otsesed õigused pandiesemele ja ei pea piirduma võlaõiguslike nõuetega pantija vastu. Varaline õigus võib olla pandi esemeks siis, kui see on ülekantav. Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teisiti on sätestus see, et õiguste pantimisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 282 lg 3 sätestatut. Teiste sõnadega, üht õigust võib koormata ka mitme pandiga. Õiguse pantimiseks on vajalik pantija ja pandipidaja vaheline kokkulepe pandi seadmise kohta. Kokkulepe peab olema kirjalikus vormis. Kui pandipidaja saab seoes pantimisega õiguse nõuda panditud nõude täitmist ja seda ka vastu võtta, peab pantija pandipidajale üle andma nõuet ja
annaabi.ee 
