Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti saartel (saartel) 9. Millisele substraadile koevad tavaliselt siiglased ja lõhilased? V: kividele, kruusasele põhjale 10. Miks ei saa põhjaõngega püüda rääbist ja suuresilmalise nakkevõrguga mudamaimu? V: rääbist- peab mõrra või võrguga püüdma; mudamaim on lihtsalt liiga väike, ujub läbi, igal
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
Avinurme riigimõis asus Torma kihelkonnas Tartumaal. Esmakordselt mainitakse Avinurme küla 1599. aastal Poola revisjooni poolt. Kuna enamik talusid olid hajali suurte metsade vahel ja kompaktseid külasid ei moodustanud ja ainult süda-Avimurmes olid talud koos ühtse külana, siis oligi valik tehtud. Avinurme mõis asutati 1666. aastal, mis algselt on Laiuse mõisa abimõisaks. Peale põhjasõda saab Avinurme mõis riigimõisa staatuse, mida ta kannab kuni 20. Sajandi alguseni (A. Särg, 2006, lk. 14). Avinurme mõisa loomiseks saadeti siinsetes taludes elanud inimesed teistesse paikadesse laiali ja maa kuulutati mõisa omaks. Ümber asutati 10-12 talu (kokku kuni 12 adramaad) (A. Blankin, 2002). 18. sajandi lõpus ning 19. sajandi alguses olid mõisa rentnikeks Küchelbeckerid. Siin sündis 1797. aastal ka Wilhelm von Küchelbecker, kes õppis Tsarskoje Selo Lütseumis, sõbrunes seal luuletaja Aleksandr Puskini ja Aleksandr Gribojedoviga. Lõpetas lütseumi hõbemedaliga ja
Kuivatatud kala ehk vobla valmistamine Kõigepealt püütakse kala Hea kala mida panna kuivama on keskmiselt 150g kaaluv särg Särg Särje tunneb ära tema punaste või oranzide silmade järgi, lameda keha, suurte ja korrapäraste soomuste järgi. Särg on tavaliselt 10-20 cm pikk ja kaalub 10-200g Soolamine Kui kalad on koju toodud siis pestakse nad puhtaks külma veega ning asetatakse suuremasse anumasse ning soolatakse jämeda meresoolaga Kuivatamine Kui kala on seisnud anumas umbes kolm ööd ja päeva, pestakse nad suuremast soolast puhtaks ning riputatakse seinale Vobla Kala kuivatatakse heade ilmaolude
tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. Rohkesti on Võrtsjärves ka koha, haugi ja latikat. Läänemerest püütakse peamiselt räime, kilu ja turska. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle
· Välimus Saarmas on kehaehituselt sale, madalajalgne. Keha ülapool tumepruun, alapool heledam. Keha pikkus 7090 cm, saba pikkus 3050 cm. Isendid võivad kaaluda 512 kg, maksimaalselt 15 kg emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad. Karusloom; karusnahk on tugev. · Eluviis Toitub kaladest, mügridest ja vähkidest. · Sigimine Poegib korra aastas, pesakonnas 24 poega. Särg Särg on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Särg kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Särjel on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Levika ja eluviis Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres, hoidudes enamasti kaldaäärsesse taimestikku. Kudemisperiood on aprillist maini.
Olympic mascots Gregory Lõhmuste Gregor Kutateladze Mattheus Särg Martin Linna Gregory Lõhmuste Wenlock and Mandeville - 2010 The idea of the mascots were created by Iris design agency. The mascots were unveiled on 19 May 2010. The mascots were used for 2012 London Summer Olympics. Streets, parks and underground station entrances in London were decorated with 84 sculptures of Wenlock and the Paralympic mascot Mandeville standing 2 metres 30 tall and each weighing a ton, to help guide tourists during the Games. Gregor
KOGER KOHA LINASK SÄRG LUTS SÄGA VIIDIKAS TURB TURSK
kehtestab: A. omavalitsus E. EV Siseministeerium B. Riigikogu F. EV Keskkonnaministeerium C. Vabariigi Valitsus G. politsei D. EV Rahandusministeerium F. keskkonnaamet 12. Kahju hüvitamise määra 96 /tk rakendatakse järgmisele liigile tekitatud kahju hüvitamiseks A. särg F. tuur B. tuulehaug G. linask C. jõeforell H. rääbis D. lõhi I. luts E. säga J. meriforell 13. Kalapüügieeskiri reguleerib kalapüüki: a) eravalduses asuva kinnistu tiigis b) Eesti Vabariigi sise- ja territoriaalvetes
LÕHE MERIFORELL JÕEFORELL SIIG RÄÄBIS HARJUS HAUG ANGERJAS SÄRG ROOSÄRG TURB TÕUGJAS LINASK VIIDIKAS LEPAMAIM NURG LATIKAS TRULLING HINK HINK VINGERJAS SÄGA LUTS HARILIK AHVEN KOHA KIISK VÕLDAS KLOUN MERIROOSAHVEN
järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) Eesti jõgedest leitud 34 kala- ning sõõrsuuliiki (35 taksonit) võib jagada järgmisse viide rühma: 1). Liigid, kelle levik piirdub ainult jõgedega (5 liiki + 1 takson): ojasilm, jõeforell, harjus, turb, tippviidikas, trulling; 2). Liigid, kellele jõed on tüüpiliseks elupaigaks, kuid kes esinevad ka muudes veekogudes (järvedes, riimveelistes merelahtedes) (21 liiki): haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe,
Mageveekalad Looduskaitse all olevad kalad: säga, tuur, harjus, hink, tõugjas, vingerjas. 1. Haug - Esox lucius 2. Latikas - Abramis brama 3. Koha - Sander lucioperca 4. Roosärg - Scardinius erythrophthalmus 5. Särg - Rutilus rutilus 6. Ahven - Perca fluviatilis 7. Angerjas - Anguilla anguilla 8. Koger - Carassius carassius 9. Luts - Lota lota 10. Linask - Tinca tinca
2008. aastal valminud Eesti ohustatud liikide punases nimestikus aga järve-ahaskoodik puudub. 4 Suurselgrootuid esines 2008. aastal Vagula idakalda piirkonnast võetud proovist 21 taksonit. Üldarvukusest moodustasid 72 % surusääsklaste vastsed (Chironomidae). (Eesti väikejärvede seire 2008) Kalastiku seirel leiti 2008. aastal Vagulast 10 kalaliiki: latikas, kiisk, ahven, latikas, nurg, koha, särg, linask, roosärg ja viidikas. Aastatel 1994-2004 on kalastajate võrgupüükide saagis kaaluliselt domineerinud ahven, koha, haug, särg ja latikas. Kalastajate andmetes esines veel siig, karpkala, säinas, hõbekoger, jõeforell ja koger. (Eesti väikejärvede seire 2008). Jõevähk esineb Vagula järves hõredalt ning paiguti. 2003. a katsepüügil on tabatud 1 vähk põhjakalda piirkonnas (Hurt, 2004). Vähile sobivaid alasid on järves palju, arvesse võttes veekogu suurt pindala.
Keriloom Haug ( I tarbija) ( II tarbija) Vetikas (tootja) Särg ( I tarbija) Kajakas Merikotkas ( II tarbija) ( III tarbija) Vesikatk (tootja) Vesikirp Ahven Saarmas ( I tarbija) ( II tarbija) ( III · http://www.torva.edu.ee/userfiles/pdf/loodus hoid_pdf/VANAMOISA_JARVE_SELGROOTUD_JA_TAIME D.pdf · http://bio.edu
lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud. Luts sigib talvel jää all ning väikese õlitilgaga marjaterad arenevad põhja lähedal. Suvel, kui veetemperatuur tõuseb üle 15...16 °C, muutub luts loiuks ja jääb nn. suveunne. Särg: Särge on teistest kaladest lihtne eristada silma oranzi või punase vikerkesta järgi. Keha on külgedelt lamenenud ja kaetud suurte korrapärastes ridades asetsevate soomustega. Värvuselt on ta sinakas- või rohekasmust, küljed ja kõht on hõbevalged. Särg on tavaliselt 10...20 cm pikkune ja kaalub kuni 10...150 g. Särg on laialt levinud peaaegu kõigis Eesti järvedes. Ta elutseb järve kaldaäärsetes, mudastes ja rikka taimestikuga osades. Särg on rangelt päevase eluviisiga, kes ööseks peitub taimede vahele ja heidab unne, võttes sisse kaldasendi ning toetades pea ja rinnauimedega põhjale. Särg on meie kõige taimtoidulisem kalaliik, kes sööb mändvetikate ja vesikatkude võrseid ja taimset kõdu
harjus, kootvähk, karpvähk, jõevähk, süda- ja lamekarp Ökopüramiid Saarmas Haug Lepamaim, Viidikas, väiksed Taimtoidulised kalad Jõgitakjad, kuuskhein, punavetikas. Tootjad ja toidu- Ahela esimene lüli. Toiduahelad · jõgi-kõõlusleht ühepäeviku vastne särg jõeforell saarmas · rohevetikas vesikirp ahven haug · jõgi-kõõlusleht ühepäevik jõevähk saarmas · Jõeplankton ehmestiivalise vastne kiil konn jõeforell · Jõetakjas kihulase vastne viidikas merisiig haug Toiduvõrgustik saarmas jõeforell Jõevähk rohukonn särg kiil
meie igapäevasel toidulaual. Liigikirjeldused Karpkalalised (Cypriniformes) on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu. Sellesse seltsi kuulub 5 (või 6) sugukonda, kokku 320 perekonna ja vähemalt 3250 liigiga. Suurim karpkalaliste sugukond on karplased ehk karpkalalased. Karplased ehk karpkalalased: Särg (Rutilus rutilus) kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Neil on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres. (I) Teib (Leuciscus leuciscus) elutseb kiire vooluga jõgedes ja ojades, läbivooluga järvedes ja rannikumeres. Ta on parvekala, kes suuri rändeid ei soorita. Ta on poolsiirdekala, kes kevadel tõuseb kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. (I)
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala ...
Lisad Lisa 1. Eestlaste Läänemere püük (tonnides) kalaliikide kaupa aastal 2000 Kalaliik 2000 aastal Üldse kokku eestlaste püütud poolt Rannameres Avamere Kokku tLäänemerest püük püütud(tonni Eesti vetest Euroopa Liidu vetest Räim 8743,76 31518,79 1469,47 32988,25 41732,01 Kilu 1,36 39577,93 1814,56 41392,49 41393,84 Tursk 1,01 2,02 511,14 513,16 514,18 Lest 357,35 56,38 5,73 62,11 419,46 Lõhe 20,93 0,20 0,20 21,13 Meriforell 1...
Standard tooted 10 Mutter M8 x 1,25 1 15526-70 11 Seib Ø 8 113171- 68 1 12 Mutter M6 x 1 15526-70 1 13 Seib Ø 6 113171- 68 1 Materjalid 14 Rasvanöör 1 Teostas T. Särg Nimetus: Faili nimetus: Kontroll is R. Kalep Ventiil Vent.doc Kinnita s Leht: Tähis: Formaat: TTK-AT22B 1 IG.04.00.00 A4
Kooslus Nõmmemets Palumets Salumets Laanemets Lodumets Lammimets Madalsoo Siirdesoo Raba Rohketoiteline järv Iseloomulikud tingimused Hõredad valgusküllased männikud vanadel kuivadel liivamaadel Kuivad, valgusrikkas, lubjavaesed, seenerohked, puuduvad põõsad Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased S...
..60 cm, suurus sõltub vanusest. Üldiselt on väikejärvede kohad kasvult väiksemad. Kaalub tavaliselt kuni 1...3 kg, suguküpsed alates 400 g Elupaik: Koha eelistab suuremaid (üle 50 ha), piiratud taimestikuvöötmega, väikese vee läbipaistvusega, ühtlaselt läbisoojenevaid toitesooladerikkaid järvi, milles samal ajal leidub küllaldaselt hapnikku. Elab põhja lähedal ja on öise eluviisiga. Toitumine: Röövkala. Toiduks on peamiselt peipsi tint, ahven, kiisk, särg. Noored kohad toituvad planktilistest selgrootutest. Paljunemine: Koeb puhtal ja kõval põhjal. Kudemine leiab aset mai lõpust juuni alguseni, kui veetemperatuur on 16...18 °C. Koeb 2...3 m sügavusel, enamasti päikesetõusu ajal. Marjaterade hulk on tavaliselt 300 tuhat kuni 1 miljon, läbimõõt 1,5...1,6 mm. Uskumatu aga tõsi:
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...
eperlanus morphaspirinchus R Raudkiisk Spinachia spinacia Roosärg Scardinius erythrophthalmus Räim Clupea harengis, lampetra fluviatilis, misgurnus fossilis Rääbis Coregonus albula Rünt Gobio gobio S Säga Silurus glanis Säinas ? Särg Rutilus rutilus T Tursk Gadus morhua V Viidikas Alburnus alburnus Vikerforell Oncorhynchus mykiss Vimb Vimba vimba vimba Vingerjas ?
Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit vesilik Lehekirbuli Uruhiir aja sed Rebane Rohukurvit Mäger s Metskiur Rabakana Rabapistri k Taimed Madalsoo taimed Raba taimed
Käsmu poolsaar Käsmu poolsaar on Eru ja Käsmu lahe vahel. Poolsaarel on mitu suurt rändrahnu ja kivikülvi (eriti kivine on rannikuala). Enamikku poolsaarest on siiski kaetud metsaga. Poolsaare idarannas asub Käsmu küla, kus on palju suvilaid, seetõttu on ka suvine elu seal palju aktiivsem. Käsmu poolsaare edelaosas asub mudase põhjaga Käsmu järv. Käsmu on ka aktiivne kalapüügi rajoon, peamised kalad on ahven, särg ja haug. Kivid Käsmu rannavees Käsmu kivikülv metsas Metaandmed Maa-ameti Geoportaalis 1. 1:10 000 kaardilehe number 74004 2. Põhikaardistuse aasta 2009, 1998 3. LIDAR andmed aastast 2013, 2009 4. Ortofoto piksli suurus (cm) 25 5. ülelennu aeg 21.08.2016 Käsmu pls on 9 ortofotot. Uusim 19.08-21.08.2016, vanim 1995. Vanu ortofotosid uutega võrreldes võib märgata, Käsmu küla suurenemist. Poolsaarest on 40 topokaarti
Ülenurme Gümnaasium Mattias Daum 8.c Simmo Särg 8.c Kris Õmblus 8.c Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele Loovtöö Juhendaja: Karin Peda Ülenurme 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4 2
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad k...
Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid. Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab enim kollast vesikuppu, harulist ja vegetatiivset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku kuuskheina, pilliroogu ja jõgikõõluslehte. Sammaldest vesisammalt. Vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat. Liigirikkus ja hulk on varieeruv.
Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 28, 78, 146 13) Rannap, R., 2001. Euroopa Liidu huvid meie liigikaitses. Internetis saadaval: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/riinu.html Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 14) Remmel, M.-A., 2004. Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv. Lk 220 15) Reier, Ü., Kukk, Ü., 2000. Piiumetsa sookaitseala taimestikust. XXIII Eesti looduseuurijate päev. Lk 63-73 16) Särg, A., 2005. Järvamaa mõisad ja mõisnikud. Kirjastus Argo. Lk 101-102. 17) Sokk, H., 2003. Vaatamisväärsused. Internetis saadaval: http://www.jarva.ee/index.php?page=426 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 12
Pühajärv Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool.Järve pindala on 286,3 ha. Järve keskmine sügavus on 4,3m , suurima aga 8,5m. Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Pühajärve suubuvad : Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja. Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev 1-1,7 m, talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem...
Karujärv Tartumaal ● Nõo Vallas ● Aiamaa ja Kolgla külade lähedal ● Asub ürgorus ● Lähedal väike karujärv, minevikus ühised ● Kevadine veetõus on kuni 0,6m ● Pindala 15,9 ha ● Keskmine sügavus 2,6m ● Suurim sügavus 7,5m ● Eutroofne ning suurtaimerikas ● Kasvab valge vesiroos ● Valgala 7,1 km2 ● Kaldajoon 2,5km ● Pikkus 770m ● Laius 1,3km Kalad ● Särg ● Ahven ● Latikas ● Haug ● Kiisk ● Linask ● Angerjas Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises üldine ● Tänapäeval on liustikega kaetud ligikaudu 10% maismaast ● Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,6milj km2 ● Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest tekkepõhjused ● Sademeid peab olema piisavalt ● Temperatuur peab olema alla 0 kraadi
mis põhjutab kasvajate sagenemist. Ökoloogiliselt kõige otstarbekam oleks vältida radioaktiivset saastamist, kasutades võimalikult vähe aatomienergeetikat. Lendunud vääveldioksiid ja lämmastiku oksiidid ühinevad veeauruga, moodustades väävel ja lämmastikhappeid, mis sajavad happevihmana alla. Happeliseks muutunud järved on ilusad läbipaistavad (elustik on vaesenud).Kaladest kõige tundlikumad on lõhe, forell, lepamaim ja särg. Kohanemisvõimelisemad on haug ja ahven. Metsas haigestuvad kõige esimesena okaspuud, kuusk ja mänd, sest nende okkad on igihaljad. Heitlehistest lehtpuudest tundlikum on pöök. Ainuke lahendus on saasteaine piiramine. Tuleb põletada vähem naftat, kivisüsi, kasutada rohkem alternatiivseid energia võimalusi( tuule, vee ja päikeseenergiat) ning püüda filtrite abil kinni kahjulikud gaasid.
Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Viljandi ürgoru veerud on allikarohked. Siin avaneb mitmeid selgeveelisi, heade joogivee omadustega allikaid. Viljandi järv on ainus Eestis, mis paikneb Viljandi linna haldusterritooriumil. Selle järve pikkus on 4,33 km ja laius 435m, sügavus aga 11m. Peamised kalad järves on latikas, särg, ahven ja haug. Järv ja tema kaldaala moodustavad Viljandi maastikukaitseala. Järve kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga ning tugevasti soostunud. Kaldad on kõrged, veepinnast kuni 30 meetrit. Oru põhja moodustavad turba-, liiva- ja savikihid. Kaldad koosnevad moreensetest moodustistest ja osalt devoni liivakivist. Märgatavaid üleujutusi ei seal esine.
ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik , kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme kõikumine
peale enda vöötama. Panen ette uue põlle, (nii suure) nagu isa aidauks, rinda panen nii suure sõle kui kuu taevas, kaela panen helmekorra nagu vihma ajal vikerkaar.“ Mis mäel paistab ? Meri. Mis seal mere keskel? Õunapuu. Mis seal õunapuu otsas oli ? Kolm oksa, igal oksal õun. Üks oli meega määritud, teine vasest valatud, kolmas kullaga kirjatud. Meega määritud annan emale, vasest valatud annan isale, kullaga kirjatud peiule. Raamatust, Taive Särg „Eesti kalendrilaulud viisidega „ , lk. 187, Tartumaa.
Rõuge Suurjärv Rõuge asub Haanja kõrgustiku loodeserval Võrumaal. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus on Liinjärv ja Valgjärv, loode pool Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Rõuge Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit. Järv on ühtlaselt süvenev, tema sügavaim koht asub järve keskkohast veidi kagu pool. Järve põhi on kogu ulatuses kaetud mudaga, v.a. üksi...
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. See tõttu on ol...
kasvavad enam metsades ja soodes kaitsealalt leitud 26 turbasambla liiki seni registreeritud 466 liiki soontaimi, neist 422 liiki rohttaimi ja puhmaid ning 44 liiki puid ja põõsaid Arvukamalt leidub lõikheinalisili kõrrelisi,korvõielisi ja roosõielisi Luhaniitudel esinevad kõige sagedamini sale tarn, luhttarn ja lünktarn Leidub liike mis on haruldased nii Eestis kui ka Euroopas Limused: harijärvekarp, paksuseinaline jõekarp Kalad: särg ,ahven ,haug Putukad : suurliblikad, jooksiklased Imetajad : vesirott , kobras ,mügri,põder Linnud : hanelised, pistrikulised ,kurvitsalised Kahepaiksed ja roomajad : tähnikvesilik, kärnkonn, rohukonn , rästik ja rabakonn http://www.alampedja.ee www.google.ee www.wikipedia.org
11 12.28 2.76 5.45 4.55 0.02 1.88 Võrtsjärv 2.41 0.7 0.04 0.01 0.32 Ahven Haug Angerjas Hõbekoger Koger Koha Latikas Linask Luts Säinas Särg Karpkala (Sasaan) Turb Viidikas HARRASTUS KALAPÜÜK KALATURISM Võrtsjärvel Kalapüük Võrtsjärvel (erinevad paketid) Talipüük: (MTÜ Kaleselts, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Järveveere Puhkekeskus, OÜ 360 kraadi, FIE Antu Ott, OÜ Väikse-Viselä, OÜ Loodusemees, OÜ Anutar) Limonoloogiakeskus (Järvemuuseum, loodusharidus) KASUTATUD KIRJANDUS http://www.envir.ee/sites/default/files/kalavarudeseisundjaprognoos2014.pdf http://www.kalateave
rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele, eriti aulidele, vaerastele ja kauridele. Lahemaa mitmekesine linnustik on tingitud vaheldusrikkast maastikust. Siin pesitsevad nii sisevete-, mere-, ranna-, niidu- kui metsalinnud. Viimased on metsa rohkusest ülekaalus. Haruldastest lindudest on Lahemaal esindatud must toonekurg, merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja väike-konnakotkas. Sisevetes on kaladest enimlevinud haug, ahven ja särg. Enamikus Lahemaa jõgedes koeb meriforell ja silm, Loobu jões ka lõhe. Kõige mitmekesisema kalastikuga on Pudisoo, Loobu ja Valgejõgi. Elu järvedes oleneb toidust. Lohja on hinnatud ainulaadse karpkalajärvena. Kahala järves kasvavad eriti hästi linask ja koger. Lahemaa rannikumeres on tähtsamad kalad ahven, särg, vimb ja siig. Kudema või toituma tulevad siia räim, lest, angerjas, meritint, lõhe, meriforell ja tursk. LAHEMAA RANNIK
Üksnes varjatud lahesoppides ja saarte varjus leidub suuremaid taimekogumikke. Kõige taimestikurikkamad on lõuna pool olevad osad. Siiski on Peipsi taimestik erakordselt liigirikas selles esineb 66 liiki. Järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, luigelille, konnaosja jne. Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas. Peipsis esineb 36 kalaliiki. Põhilised kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Vähem leidub koha, linaskit, vimba, angerjat, kokre jt. Peipsi on ka üsna linnurikas järv. Siin on nähtud üle saja liigi vee- ja soolinde. Pesitsejatest leidub seal rohkesti naerukajakaid, sinikael-parte, tuttpütte, roolinde jt. Eesti ajaloos on Peipsi järv olnud väga tähtis. Järv on andnud rahvale toidust, olnud tähtis ühendustee. Paljusid Peipsi ääres leiduvaid kive seostab folkloor Kalevipoja tegudega.
( Eneke 4 [Autorite E63 kollektiiv] - Säga lk.14 - Tln.: Valgus,1986 ) Säga on suur mageveekala. Säga elutseb paljudes Euroopa ja Aasia jõgedes. Ta võib kasvada kuni 3m pikkuseks ja kaaluda kuni 300kg. tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole.Eesmised ninaavad tagumistest eemal
Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Kalli jõe lang on väga väike mistõttu võib ta Kalli järve ja emajõe vahel voolata mõlemas suunas. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Elustik Emajões on 39 kalaliiki, neist suurema arvukusega liigid: haug, särg, latikas, viidikas, säinas, ahven, luts, koha, rääbis, tõugjas, linask, rünt, peipsi siig, peipsi tint, teib, roosärg, nurg, vimb, koger, säga, angerjas ja kiisk. Kalade põhiliseks toiduks Emajões on väheharjasussid ja surusääsklaste vastsed. Jõepõhja ühel ruutmeetril elab keskmiselt 7290 erisugust liiki isendeid, kuid see arv võib olla kahanenud reovete ja palgiparvetusega 20 saj. alguses. Emajõe zooplanktonis esineb periooditi massiliselt
- Oligochaeta (59 liiki) 1. Surusääsklased e hironomiidid liigirikkaim 2. Väheharjasussid ohtraim loomarühm 3. Väikesed limused nii biomassilt kui arvukuselt alla hironomiididele ja väheharjasussidele · Kaanid ,,muude" põhjaloomade seas kaalukaim rühm (12 leitud liigist oli arvukaim pisikaan) 2.6 Kalad · Peipsi kalafauna liigirikas · 37 kalaliiki · Turul nõutavamad: - koha - ahven · Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale: - latikas - särg - ahven · Kaitse all 6 liiki (Harjust, tõugjat ja säga ei tohi püüda!) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad KAHEPAIKSED: · 9 liiki · Puudub vaid kõre e juttselg-kärnkonn · Levinud: - tähnik- ja harivesilik - muda-, rohekärn-, kärn-, rohu- ja rabakonn (- järve-, tiigi- ja veekonn) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad ROOMAJAD: · Peipsi rannikul 4 liiki · Head elupaigad · Kivi-, arusisalik · Vaskuss · Rästik · Nastik · Silenastik 2
* Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel * Konkurents on liigi sisene ja liikide vaheline olelusvõitlus piiratus keskkonna ressurside pärast 18. Loetle suhteid , mis on ühele poolele kasulikud ja teisele kahjulikud kisklus , taimtoidulisus , parasitism , ( konkurents ) 19. Loetle aineringeid veeringe süsinikuringe lämmastikuringe hapnikuringe 20. Iseloomusta üht keskkonnaga seotud globaalprobleemi * Globaalne soojenemine * Happevihmad
Et käsitleme rannapüüki, siis vaatleme seisevvõrkude ehitust ja püügioperatsioone nendega. 5 2.Seisevvõrgupüük Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevvõrkudega võib püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Kuid need võrgud kuluvad kiirelt ja nendega kalastamine kulub ära vaid seal, kus on
kalastik mitmekesisem (6 liiki). Sulbi lõigus oli väga arvukalt jõeforelle, lepamaimu ja võldast, keskmisel arvul trullingut. Räägo ja Osula lõigus oli jõgi toidu- ja kalavene. Sõmerpalu lõik oli samuti võrdlemisi kalavaene, kus keskmisel hulgal leidus särge, alla keskmise haugi ja ahvenat. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm, harjus, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, roosärg, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas, koger, trulling, hink, vingerjas, luts, ahven, võldas. Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a
Tänapäeval kannab kool nimetust Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool. Mõisahoones asub kaasajal turismikeskus ja Olustvere muuseum. Mõisahoone säilinud interjööridega esindusruume saab välja üürida aga seminarideks ja konverentsideks, samuti pidulikeks üritusteks. Mõisa peasissekäik mõisa vestibüül Piiritusevabrik ja nuumhärgade tall Kasutatud kirjandus Alo Särg ,,Viljandimaa mõisad ja mõisnikud" Valdo Praust ,,Viljandimaa mõisad" Juhan Maiste ,,101 Eesti mõisa" http://www.mois.ee/vilj/olustvere.shtml
Peipsi järve lõuna- ja põhjakaldad on väga eriilmelised. Põhjakallas on tihti luidete ja liivaga kaetud. Lõunakallas aga soostunud ja kinnikasvanud. Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud. Peipsi järves elab 37 liiki kalu ja 9 liiki kahepaikseid. Tuntumatest kaldest elab Peipsis rääbist, ahvenat, haugi ja peipsi tinti. Veel elutsevad seal ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig. Igal aastal kasutab Peipsi järve pesitsus- ja peatuspaigana üle miljoni linnu. Pesitsevaid linnuliike on Peipsi lähistel umbes 172. Poolveelistest imetajatest võib kohata vesimutti, mügrit, kobrast, saarmast ja ondatrat. Kahepaiksed on Peipsi rannikul esindatud üheksa liigiga: tähnik- ja harivesilik, mudakonn, rohekärnkonn, kärnkonn, rohukonn, rabakonn, tiigikonn ja veekonn. Peipsi järvest püütakse igal aastal ligikaudu 10 000 tonni kala.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
