Keskjooksul on Huanghe võrdlemisi veerikas, selle lang on veel suur, vool kiire ja kaldad pehmest materjalist lössist, mis laseb ennast hõlpsasti uuristada. Sellepärast on Huanghe väga sogase veega (kannab aastas merre umbes 2 miljardit tonni muda), ning vahel nimetatakse teda ka Kollaseks jõeks. Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm (allpool merepinda), mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel. Olemas on sängorg, lammorg, sälkorg, kanjonorg, kuristikorg ja moldorg. Moldorg Moldorg on nõgusa põhjaga U-kujulise ristlõikega org, kus põhi läheb veerudeks üle sujuvalt, perved on eristatavad. Moldorg areneb sälkorust. Kuni 10m sügavusi moldorge leidub Eestis laialdaselt, eriti kõrgustikel aga ka KaguEesti lavamaal. Lammorg Lammorg on suure tasase lammiga jõeorg. Lammorg võib kujuneda moldorust. Eestis asub üks tüüpiline lammorg Tille ja Möksi veskite vahel, selle laius on 100-150 meetrit. Sälkorg
Pinnavormid Urmi 9.C 2.10.2014 Sälkorg Voolutekkeline pinnavorm Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, Iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Moldorg Voolutekkeline pinnavorm Areneb sälkorust vesi ei täida enam kogu orgu Lammorg Voolutekkeline pinnavorm Lammorud on tasandike levinuim orutüüp. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt jõesängi külgi ja kaasa kantud setted aegamisi põhja vajuvad. Kaldavall
Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Üleujutus- on nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all.Üleujutusi saab jagada ajutisteks ja kestvateks, esimesel juhul on see tingitud näiteks kevadel jõe suurvee ajal jõesängi üleajamisega (üleujutusega). Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Lammorg on suure tasase lammiga jõeorg.
mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodustab kõrge põhjaveetase ja madal reljeef. LÄHE on jõe algukoht. JÕGI on looduslik veekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse. EMAJÕGI on on üks eesti suuremaid jõgesid
Voor ovaalne moreen, liiv, kruus liustiku voolimine Otsamoreen piklik moreen, liiv, kruus liustiku kuhje Moreenküngas ümar moreen liustiku kuhje Oos piklik kruus, veeristik liustikujõe kuhje Mõhn ümar kruus, liiv, savi jääjärve kuhje 9. Vooluvee tekkelised sälkorg (sängorg), moldorg, lammorg, kaldavall, soot, terrass. Meretekkelised rannabarrid, maasääred, rannavallid. 10. Karstumine põhja- ja pinnavee sõõvitav tegevus. 11. Tuiskliivahanged, rannaluited, mandriluited. 12. Meteoriiditekkelised: lohud. Elutekkelised sootasandikud(rohu- ja samblamättad, älved ja laukad), kuhilpesad, loomarajad,linnamäed, põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ja aherainemäed ehk terrikoonid. LISA
Vooluveetekkelised kulutusvormid Kristin ja Helen Vooluveetekkelised pinnavormid • Sängivoolutekkelised • vee-erosioon • Nõlvavoolutekkelised ehk uhtvormid • Pindmine uhtmine • Nõlvaerosioon Jõeorud • Teke erosiooni tagajärjel • Eristatakse: – Sängorg – Moldorg – Lammorg – Kanjonorg – Sälkorg Erosioon • Maakoore pealmine osa mureneb ja kandub teise kohta • Põhjustajaks: – Jää – Vooluvesi – Tuul Sängorud • Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng • Sageli vanad liustiku sulamisvee orud Lammorud • Laiad ja lameda põhjaga • Jõgi voolab looklevalt • Suurveega ujutab üle jõe • Tekib jõe kuhjava
Tunnus Oos Mõhn Voor Otsa- moreen Setted liiv, kruus kruus, liiv lubjakivi, moreen moreen Läbilõige Pealt- vaade Esine- Pandivere Kõrvemaa Vooremaa Lääne- mine nõlvad Saaremaa Vooluveetekkelised pinnavormid Vanajõgi ja Suur-Emajõgi Jõeorud sängorg sälkorg moldorg lammorg Jõeorud kanjonorg Sängorg Emajõel Võrtsjärvest Kärevereni ja Kastrest Peipsini Sälkorg Ööbikuorg Rõuges Kanjonorg Narva jõel Joaorg Moldorg Põltsamaa, Kasari ja Pärnu jõel Lammorg Ahja, Võhandu, Piusa, Valgejõe, Vääna ja Jägala jõe alamjooks Jõeorud
- Peajõgi on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Jõe pikkus on peajõe pikkus lähtest suudmeni. Lisajõed viivad vee peajõkke, harujõed toovad vee peajõest välja. Harujõed on kõige sagedamini jõe suudmes. Seistes näoga voolu suunas, jäävas peajõest paremale parempoolsed ning vasakule vasakpoolsed lisa- ja harujõed. Jõestiku moodustavad pea-, lisa- ja harujõed. 13. Mille poolest ja miks jõgede orud erinevad? - Jõgede orud on peamiselt kolme tüüpi: sälkorg, kanjonorg, lammorg. Sälkorg on V-tähe kujuga, vesi uuristab oru põhja ja võib edasi kanda ka suuri kive. Kanjonorg tekib sinna, kus jõgi saab uuristada pehmeid kivimeid, on seal voolanud kiiresti ja väga kaua aega, nt Colorado jõgi. 14. Kuidas jõgede veereziim eri kliimavöötmetes erineb? - Ekvatoriaalses kliimavöötmes on jõgede veereziim üsna ühtlane ja vee hulk aasta jooksul sõltub lisajõgede veereziimist. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on suurvesi
vihma- ja lumesulamisveest. Olulisus: kodu loomadele(kalad) ja taimedele laevandus puhkamis- ja ujumisvõimalus mageveevarud energiaallikas Jõed ei kuiva talvel, kuna saavad põhjaveest oma varud. Veetaseme tegurid: kliima aurumise ja sademete vahekord toitumisallikad veetarbimine Jõeosad: ÜLEMJOOKS - suur lang, kiire vool - kannab suuri osakesi - sälkorg - kitsas, sügav, looklev - kulutab palju KESKJOOKS - materjali suurus, lang ja voolukiirus keskmine - moldorg - laiem ja looklevam jõesäng - kulutus-kuhje tasakaalus ALAMJOOKS - väike lang - aeglane vool - peened terad - lammorg - madal ja lai - kulutab looke, kuhjab veerul ja suudmes lauge- ja põrkeveer (põrkeveerul rohkem kulutamist, sügav vesi ja järsem oru veer)
Jõed on tähtsad maastiku kujundajana.Jõesängis voolav vesi kulutab nii kaldaid kui ka põhja, kannab settematerjali edasi ning jätab selle maha sinna kus veevool aeglustu.Jõe tegevus sõltub sellest kui palju on jõesängis vett ja kui kiiresti see voolab.Vooluhulk ja voolukiirus sõltuvad omakorda kliimast ja jõe langust. Suure languga jõelõigus kulutab jõgi oma sängi järjest sügavamaks ja aja jooksul kujuneb järskude veerudega sügav ja kitsas V-tähe kujuline sälkorg. piirkondades, kus jõed on voolanud väga kaua ning maapind koosneb pehmematest kivimitest on tekkinud sügavad orud, mille on peaaegu püstloodsed veerud. Tasandikujõgi kulutab kaldaid rohkem kui põhja ja jõeorg üha laieneb.Suurtel ja vanadel jõgedel on sageli lai lammorg. Kräestik esineb kiirevoolulistel sure languga jõelõikudel, jõesäng on kivine, sest kiire vool kandis peenema materjali ära.Kui jõgi laskub
järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel
settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 13. Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel. 14. Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Sälkorg tekib juhul kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab isegi edasi kanda suuri kive. 15. Selgita soodi ja delta teket (tuleb joonistel näidata, kus need kõik asuvad). Sood tekib kui looked muutuvad kulutuse tagajärjel suuremaks, ühtlasi liiguvad põrkeveerud üksteisele lähemale ja suurvee ajal võib jõgu ühest looke tipust teise läbi murda, vana looge eraldub sängist ja moodustub soot
Geograafia kordamismaterjal kontrolltööks 16. okt Tuuli Varik Geograafia kordamisküsimused 1. Tead, millised pinnavormid on tekkinud : a) enne jääaega loodekagu suunalised lahed põhjarannikul, voored, moreentasandikud b) jääajal otsamoreen, moreenkünkad, viirsavitasandikud c) pärast jääaega- järsunõlvalised oosid, nõod moreenküngaste vahel, liivatasandikud e sandurid, jääsulamisvee äravoolud 2. Nimeta pinnavorme, mis on tekkinud jääajal: a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tu...
Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel
Vooluhulk – vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis kuupmeetri kohta Jõe lang – jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) Jõe langus – lähte ja suudme vahe (m) Jõed toituvad: Vihmavesi Lumesulamisvesi Lisajõed Põhjavesi Lammorg – negatiivne lai jõeorg, voolamine toimub sängis Sälkorg ehk kanjon – mägine pinnamood, uuristab põhja Moldorg – ümara laia põhjaga org (peaaegu sama, mis sängorg) Jõesäng ehk voolusäng – jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle Soot ehk vanajõgi – jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil Jõelooge ehk meander – jõeoru kaarjas osa Voolusäng ja sellega seotud protsessid:
Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised
Mida suurem on voolukiirus seda jämedamat setet suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal ga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda põhja. Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus, osaliselt ka lahutub. Kahe looke vahelisel sirgel alal on kiirus väiksem ja toimub kuhjumine, tekiva koolmekohad. 8.Iseloomusta sälk- ja lammoru kujunemist. Kiirevooluline jõigi on sirge ja säng on V-kujuline- tekib sälkorg. Mida aglasem on voolukiirus, seda looklevam jõgion ning tekib lammorg. 9.Selgita soodi ja delta teket. Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse. 10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist.
Liiva ja kruusaterasid veeretab tuul edasi, kui kõige peenemad ja kergemad osakesed hõljuvad edasi. Kuhjub ühte kohta ning tekib luide. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heitunud liivast, kruusast või klibust koosnevad. On enmasti kaarekujulised, mõnesaja meetri pikkused ning 12 m kõrgused. Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid 7. Jõeoru kujunemine, jõeorgude tüübid. Sängorg>sälkorg>moldorg>lammorg Sängorgpõhjaerosioon, vesi kulutab põhja sügavamaks, kiire vool, jõe ülemjooksul Sälkorgpõhjaerosioon, ülemjooksul Moldorgkülje ja põhjaerosioon, kulutab külgi ja põhja, keskja alamjooks Lammorgküljeerosioon. Jõgi muutub madalamaks ja laiemaks, alamjooks 8. (Joonisvihik)Soodid tekivad kui lammorg lõikab suurvee ajal läbi oma looke 9.Pandivere: Sakala: (2 ja 3 samad)
Luhasoo maastikukaitseala paikneb Rõuge vallas Pärlijõe ja Eesti-Läti piiriga külgnevalt alal. See võeti kaitse alla 1982. aastal. Kaitseala pindala on ligikaudu 800 ha. Huvipakkuvad on soos esinevad 15 mineraalmaasaart, 3 vase elustikuga järsukaldalist rabajärve, puislaukaraba, rabataimkate ning Luhasoo õpperada. Peetri jõe maastikukaitseala paikneb Mõniste vallas Peetri jõe orus ja sellega külgneval alal Karisöödi ümbruses. Jõe org on tüüpiline sälkorg, mida ei ole inimtegevusega moonutatud. Seal on liivakivipaljandid, milles on ka koopad. Samuti on seal mitmeid huvipakkuvaid taimeliike. Kirikumäe maastikukaitseala asub Vastseliina ja Misso valdade piirimail. Kaitseala on loodud Kirikumäe järve, Järvesuu raba ja liigestatud reljeefiga maastiku kaitseks, kus asuvad ka väiksed metsajärved. Kirikumäe järve pindala on 61,4 ha, suurim sügavus 3,5m ja keskmine sügavus 2,8m.
300 m juures. Jõe pikkus on 15 km. Arvuta langus ja lang! Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest · Põhjaveest Millal on suurvesi ja miks? Kongo Jangtse Indus Jenissei Volga Rein VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: · Kulutus e. erosioonlammorg, sälkorg, moldorg; põhja ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioondelta, kuhjetasandik jõe suudmealal Jõeorud ja jõesäng · LAMMORG · SÄLKORG e. kanjon · MOLDORG Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid
Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus) Jõe mõisted. Lähe koht kust jõgi saab oma vee Suue koht kuhu suubub jõestik peajõgi koos lisajõgedega veereziim jõe veetaseme ajaline muutus peajõgi kuhu teised jõed suubuvad lisajõgi suubub peajõkke harujõgi voolusängi hargnemisel tekkinud delta hargnenud jõesuue veelahe jõgikondi eristav kõrgem ala jõesäng jõeoru sõgavam osa,milles kogu aeg voolab vesi. Sälkorg e.kanjon -ristlõikes V-kujuline moldorg -ristlõige U-kujuline lammorg -tasane põhi,millesse on lõikunud säng. Looge e. meander soot eraldunud jõelooge akumulatsioon setete kuhjumine
Kuhjerannad- lained kuhjuvad liiva klibu veerist. Laguunrannik- lahest koosnev tehisrannad. Lainete kulutav tegevus- järsu rannanõlvaga, põhi ei takista laineid ja tekivad järskrannikud. Lainete kuhjav tegevus- lauge rannanõlvaga, kus tekib rannavallid. Jõed- vooluveekogud, mis toituvad nii sademe põhja, kui liustikuveest. Lang- jõe langus meetrites ühe pikkusühiku km kohta. Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Jõesängid- jõeorg, sälkorg, kuristik, kanjon, moldorg, lammorg. Eri voolureziimiga jõed- parasvöötme jõed- nt: volga, narva. Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- nt: rein, mussoonkliimaga aladel suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- nt: niilus, kesk- ja lääne- Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- nt: seine. Soot- jõest eraldunud looge, jõgi kuhjab ühele kaldale ja kulutab teist kallast.
Voored leivapätsikujulised Liustiku kuhjuv ja kulutav Lubjakivi, moreen tegevus Mõhnad ümarad Kujunesid jääpankade vahel Liivakivi, kruus Oosid Piklik Liustikujõe kuhje Kruus, ... Moreenitasandik Piklik/ümar Liustikujõe vana tee Moreen, liiv, kruus II Veetekkelised Vooluveetekkelised Sälkorg Põhjaerosioon Moreen, liivakivi Moldorg -,- -,- Lummorg -,- -,- Terass Veetaseme alanemisel Soot Mereveetekkelised Rannabarr Uhtmaterjali settimisel liiv
Liivakud -kruusa ja liivatasandikud (Põhja-Eestis) Sandurid -maismaal tekkinud liivakud, ilma kindla sängita voolanud sulamisveest Veetekkelised pinnavormid Jäärak e. oraag -järsuveeruline suhteliselt sügav ja lühike uhtorg, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel Sängorg -põhja erosiooni ülekaal Sälkorg -areneb sängorust, põhja erosiooni ülekaalus Molgorg -tekkib põhja ja külje erosiooni tasakaalustumisel Lammorg -tekkib kui külje erosioon saavutab ülekaalu Kaldavall -voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Soot -suurvee ajal lõikab jõgi oma looke läbi Terrassid -jõe poolt järsu astanguga piiratud tasandid Meretekkelised pinnavormid
Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal. Kaldavall on suurvee ajal sängist väljunud liiv. Soot on mahajäetud jõelooge. Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak), murrutuslava (murrutuse kestmisel taanduvad pangad maismaa suunas ning mere
T E A D U S M Jõgede pikiprofiil: A ülemjooks keskjooks A alamjooks T E A D U S Ülemjooks (sälkorg) M A org: kitsas, sügav lang: suur A vooluhulk: väike voolukiirus: kiire T oru põhi: kivine E (kruus, liiv), vesi külm ja A hapnikurikas D U S S U
kuhjumine- alamjooksul)*jõe valgala e. valgla- ala, kust jõgi kogub oma vee. Estuaarsuue e. lehtersuue- tekib, kui tõusu/mõõna vaheldumisega kantakse setted kaugemale merele.(looted, hoovused viivad setted ära) *JÕGEDE TÜÜBID 1.uhtorg- ajutine jõgi taimkatteta kallakpindadega jäärakus e. ovraagis(tekit.aj vooluvee poolt) 2.sängaorg- noor jõgi, kus vesi pole veel endale suuremat orgu suurnud kulutada.Jõeorg koosn. ainult sängist. 3.sälkorg- kiirevooluline järsuveereline jõgi, kus põhjaerosioon ületab küljeerosiooni(lõikub järjest süg.) 4.kanjonorg- kuj kiirevoolulistel jõgedel pika aja jooksul settekivimite sisse, oru veerud ei varise. 5.moldorg- vanemad jõed, kus põhja-ja küljeerosioon on tasakaalus. 6.lammorg- aegl.voolul. jõgi, kus küljeerosioon ületab põhjaerosiooni, tekivad soodid(- jõest eraldunud looked e. meandrid) *JÕGEDE TOITUMISTÜÜBID- jõgi võib saada oma vee:
Suure Munamäe tipus asub vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Vaade Suurelt Munamälet Hinni kanjon Hinni kanjon paikneb Haanja kõrgustiku loodeosas Rõuge ürgorus. On 1520 m sügavune ja 300 m pikkune sälkorg, mille põhjas voolav kiirevooluline Enni oja suubub Kahrila järve. Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis. Rõuge Suurjärv Rõuge Suurjärv on järv Haanja kõrgustiku loodeserval Rõuge alevikus. Rõuge Suurjärv on loodekagu suunas piklik järv.
JÕGI Jõe toiteallikad: · sademetevesi · lumesulamisvesi · pinnaveekogud põhjavesi Jõgede toiteallikad on aja jooksul muutuvad ja sõltuvad: teperatuurist ja sademetest (aastaajalisest vaheldumisest) Jõe veereziim , vee hulga ja veetaseme ajaline muutuine aasta jooksul Jõeorud : · sängorg- keskjooks, U-kujuline, palju vett, küljeerrosioon, aeglane vool · sälkorg- ülemjooks, V-kujuline, põhjaerrosioon, kiire vool · moldorg- keskjooks, U-kujuline, vähe vett, küljeerrosioon, aeglane vool · lammorg- keskjooks, astmete olemasolu, küljeerrosioon, aeglase vool Soot ehk jõekoold on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks.Mõnikord võivad soodid tekkida ka üheainsa üleujutusega. PÕHJAVESI
kuuski, pedakaid, kaski; leppe ja kadakaid. Tuntud loomad Haanja looduspargis: metssiga, jänes, rebane, metskits, põder ja tuhkur. Erilised kohad ja objektid Haanja looduspargis Hinni Kanjon Hinni kajon asub Kahrila järve lähedal Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndis, mis on looduspargi rangema kaitsekorraga vöönd. Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis. Kanjon on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas on sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja. Esimesed 50 meetrit ülesvoolu on kanjoni laius 6 - 10 meetrit, siis aga kitseneb kanjon 3 meetri laiuseks. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse, see periood algas umbes 410 miljonit aastat tagasi ja kestis 50 miljonit aastat. Devoni kivimite paksus võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Geoloogid jagavad devoni kivimid mitmeks lademeks
Soolsus Merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside ja org ainete lahus.Kõige soolasem on vesi troopilistel ja lähistroopilistel aladel kuna auramine on väga suur. Keskmisest madalam on soolsus poolustel, ekvaatori prk-s (väike auramine, sademetehulk suur)Voolusäng ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: 1)jõe kulutav tegevus e erosioon selle tagajärjel kujunevad erineva jõeoru tüübid (sälkorg, sängorg, lammorg) kujunevad pangad ja joad, jõgedel soodid. 2) setete transport e ärakanne selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtadesse tekivad settelavad ja delta. 3) setete kuhjumine e akumulatsioon mõned jõeoru lõigud täituvad setetega. Sängivoolu mõju aluspinnale oleneb veehulgast, voolukiirusest ja setetest. Põhjaerosioon ülekaalus ülemjooksul, kulutab põhja. Küljeerosioon ülekaalus alamjooksul. Jõgi lookleb e meandreerub
temperatuuriga kaasnev auramise suurenumine, sel ajal on toiteallikaks põhjavesi, millele lisandub suuremal või vähemal määral vihmavesi. Talvise madalvee põhjuseks on maapinna külmumisega kaasnev pindmine toitumise lakkamine, nii et ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. Karmi kliima ja väikese põhjaveevaruga igikeltsa aladel külmuvad keskmised jõed isegi põhjani ja esineb äravoolukatkestusi. 5) jõeoru tüübid- joonised vihikus <- sälkorg , sängorg, kuristikorg, kanionorg,lammorg ja moldorg. 6)põhjavee kujunemine sademed-> infiltratsioon [ e. Sademetevee imbumine põhjavette, mis sõltub kivimite poorsusest, kivimite veejuhtivusest ( vettpidav ja vett läbilaskev)], mis omakorda isel. Põhjavee liikumist. Maakoore üllemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit (e. Vöönd , kus täidab lõhesi ja poore õhk ning vesi võib seal esineda ajutiselt) ja küllastusvööndit (e
ä v is m tan a o a rs v te ti e s P e n E te l S .k 9 Hinni kanjon · Hinni kanjon on sälkorg või kanjon, mis asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis · Kanjoni sügavus on 1520 m ja pikkus 300 m · Kanjoni põhjas voolab sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja Karksi linnus · Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal · See oli üks keskseid Lõuna-Eesti kindlustatud kohti. Pikka aega oli linnus foogtide, 1470. aastast ka komtuuri residents ·
edasi jõkke, jõe vooluhulk võib järsult suureneda. Kaitseks üleujutuste vastu: tammid, veehoidlad. Veehoidlate rajamiseks on vaja silmas pidada: jõe äravoolu jaselle muutusi, veehoidla reuleerimisreziimi selgitamiseks tuleb kindlaks määrata normaalveetase ning madalaim ja kõrgeim veetase, vee-energia kasutamine, laevaliiklus, puhke-ja kalamajandus. Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: · Kulutus e. erosioon-lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioon-delta, kuhjetasandik jõe suudmealal Delta suurus ja kuju oleneb: jõe vooluhulgast ja kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhja ja lainetuse iseloomust ning hoovuste ja tõusu-mõõna esinemisest. Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega piirkonnaga, kujunevadki maa sisesoojuse mõjual termaalveed.
Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik 17.Inimtekkelised pinnavormid:terrikoonid ehk ahelrainemäed, tuhamäed, prügimäed, suusamäed 18.Eesti kliimat mõjutavad tegurid: 1)geograafiline laius-päikesekiirguse kalde nurk-temperatuur 2) pinnamood-tasandikuline ala-soodustab õhumasside liikumist 3)Edela-Lääne tuuled-toovad Atlandi ookeanilt niiskust
Veevool kannab kaasa suuri kive ja kujutab rohkem põhja kui kaldaid. Jõesäng on kitsas ja sageli V-kujuline. Keskjooksul on lang väiksem, veevool aeglasem, jõgi on laiem ja veerohkem, sest temasse on suubunud lisajõgesid. Alamjooksul on lang väga väike, vool aeglane, settinud materjalist kujuneb delta. Võrdle sälk- ja lammorgu ning selgita, kuidas need kujunevad. Kiirevoolulisel jõelõigul kulutab vesi rohkem sängi põhja, kui kaldaid, nii kujuneb V-kujuline sälkorg. Tasandikul voolavad jõed aeglaselt ja loogeldes ning kulutavad rohkem kaldaid, kui põhja, seal kujuneb lammorg. III JÄRVED Erineva tekkega järvenõod Eestis: Mandrijäätekkelised /teke on seotud mandrijää taandumisega/ - Saadjärv, Võrtsjärv, Pühajärv. Rannajärved /tekkinud maakerke tagajärjel/ - Sutlepa meri, Mullutu Suurlaht. Rabalaukad Soodid /tekkinud jõesängist eraldudes/ Paisjärved
Suurim äravool on kevad-suvi. Madalvesi on sügisel ja talvel. Veetaseme kõikumine on suur. 12. Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel No mida suurem lang seda kiirem on jõe voolukiirus ning mida kiirem vool seda rohkem ta kulutab pinnast, kannab kaasa suuri setteid nt kive 13. Millest oleneb jõe lang ja millele mõjub jõe lang otseselt? Jõe lang sõltub pinnamoest. Ülemjooksul on vee vool kiire, jõgi kulutab oma põhja, tekib sälkorg, keskjooksul hakkab jõgi kulutama oma kaldaid, jõgi hakkab looklema, tekib moldorg/lammorg, suudmes siis kui setteid on palju võib siis tekkida delta, sest jõearu ummistub ja hakkab otsima erinevaid aru jõgesid, aga alati ei teki. 14. Lünktekst Ülemjooksul on jõgi tavaliselt kiire vooluline ja ta suudab kaasa kanda suuri kive. Ülemjooksul kulutab jõgi peamiselt oma põhja ja seetõttu kujuneb jõgedel järskude veerudega org (sälkorg). Keskjooksul on jõe vool aeglasem
Mida suurem on jõe lang, seda suurem on voolukiirus jões. Mida suurem on voolukiirus seda suurema energiaga jõuab vesi rannajoone lähedale ja tekib kuluv tegevus. Lained kannavad ka ära setteid tänu millele tekib kuhjuv tegevus ja tekivad kuhjerannad. 12.Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Sälkorg tekib juhul kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab isegi edasi kanda suuri kive. 13.Selgita soodi ja delta teket. Sood tekib kui looked muutuvad kulutuse tagajärjel suuremaks, ühtlasi liiguvad põrkeveerud üksteisele lähemale ja suurvee ajal võib jõgu ühest looke tipust teise läbi murda, vana looge eraldub sängist ja moodustub soot. Delta tekib kui suudme lähedal setteid kandvad jõed muutuvad
maismaaosi Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi Jõelähe- jõe algus Jõesuue- jõe lõpp Delta- jõe harujõgedest moodustuv suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel Jõesäng- pikk ja kitsas süvend, mida mööda vesi liigub Paremkallas- jõe algusest vaadatuna parempoolne lisajõgi Vasakkallas- jõe lähtest vaadatuna vasakpoolne jõgi Jõeorg- piklik pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam Sälkorg- järskude veergudega ja V-kujuline org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele Lammorg- lai, tasane jõgi Ülemjooks- jõe lähte lähedane osa, kiire vool, vooluhulk väike. Kulutab põhja Keskjooks- vooluhulk kasvab, voolukiirus kahaneb. Kulutab külgi Alamjooks- jõe suudme lähedane osa Lisajõgi- peajõkke suubuv jõgi Soot- mahajäetud jõe looge nt üleujutuse ajal, ise läheb otse edasi Põhjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidaval sette- või kivimikihil
pukslevad laamad, O+O, Man+O, man+man), vulkaanipurske eel, pinged maakoores, veehoidlad. Tsunaami- rannaläheduses merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Seismograaf- magnituudid. Alla 3 mag-1 pall 3-5 mag- 2-5 palli. 10-12 mag-10-12 palli. Ohud purustused, tsunaamid, maanihked. Kulutuspinnavormid, välistegurid:päikesekiirgus, temp, õhk, vesi, jää, inimene. Vihmavesi(kulutus). Erosioon-uhtumine(ärakandmine voolu poolt. Kanjon-kuristikorg, põhjaerosioon. Sälkorg- kulutab põhja. Lammorg- külgerosioon, kesk/alamjooks. Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik. Kuhjevormid- rannavallid, maasääred. skäärrannik- kaljugraniit, Soomes, rootsis. Fjordrannik- mäeliustikud+meri, Norra. Riarannik-mäeahelikud ristuvad merega, Hispaania. Tuule
Kui näiteks settekivimid satuvad maakoore vajudes suurde sügavusse, kus on kõrge temperatuut ja rõhk, siis sulavad need üles ja moonduvad millekski muuks. Tavaliselt muutuvad need tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. Marmor on tekkinud lubjakivist. Maapinnamoe muutumine 1.Voolav vesi Voolav vihma- ja lumevesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning seetõttu võivad kujuneda uhtorud ehk ovraagid. Jõeorud: • lammorg • sängorg • sälkorg • kanjonorg 2. Jää • Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal, ei sula suveltäielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemal. • Liustike liikumiskiirus on väga erinev. • Enamike lisutike keskmine liikumiskiirus on umber paar sentimeetrit ööpäevas. Liustikud: • mandriliustikud • mägiliustikud • šelfiliustikud Liustike tekkeks on vaja:
sandurid. 3. VOOLUTEKKELISED PINNAVORMID Jäärakud ehk ovraagid ilma püsiva voolusängita omavahel liituvad ja hargnevad uurded, mille tekkimist soodustab tugev vihm ja loodusliku taimkatte puudumine. Kõige suuremad voolutekkelised pinnavormid on jõeorud. Sängorg üksnes voolusängist koosnev vähearenenud org, mida leidub tasastel aladel, kus põhierosioon on nõrk. Sängorud on looklevad ja on tavaliselt ääreni vett täis. Sälkorg sängorust sügavam, V-kujulise lõikega, mida vesi täidab vaid osaliselt. Esineb suure langusega aladel, kus põhjaerosioon on ülekaalus. Moldorg sälkoru põhja ja küljeerosiooni tasakaalustamisel tekib Ukujulise ristlõikega org. Enamus Eesti jõgesid. Lammorg madalate kallastega org. Tekib moldorgude arengu jätkudes, kui küljeerosioon saavutab ülekaalu. Emajõgi. Lammoru juurde kuuluvad elemendid on meandrid, soodid, lammid, kaldavallid ja jõeoru terrassid. (õpik lk 30)
ka maa) rikastumist toitainetega, peamiselt fosfori– ja lämmastikuühenditega. Probleeme tekitab ka muda äravool maha raiutud metsade alalt, ehitusplatsidelt ning põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse. Ka radioaktiivsete ainete jõudmine veekogusse toob suurt kahju. Samuti on õlireostusel keskkonnale ja ökosüsteemile väga suur mõju. 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? Ülemjooks – jõe algusosa (sälkorg) org: kitsas, sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: kiire oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas Keskjooks - jõe keskmine osa (sängorg) org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine, suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus, liiv, muda vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit Alamjooks – jõe lõpuosa (lammorg) org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm, luht, terrassid
15. Mis on haudmik? Haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel); 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? Jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? Lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg? Sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist; 19. Mis on sälkorg? Sälkorg – V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul; 20. Mis on moldorg? Moldorg – U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja – ja küljeerosioon tasakaalus; 21. Mis on lammorg? Lammorg – lookleva voolusängiga lai org valdavalt alamjooksul, põhjaerosioon peaaegu lakanud; 22. Mis on kanjonorg?
15. Denudatsioon kulutus. 16. Akumulatsioon kuhjumine. 17. Vee-erosioon kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 18. Eluuvium murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted jää sulamisel maha jäänud setted. 25
15. Denudatsioon – kulutus. 16. Akumulatsioon – kuhjumine. 17. Vee-erosioon – kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 18. Eluuvium – murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium – uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag – sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm – suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst – nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted – tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted – jää sulamisel maha jäänud setted. 25
äravoolu moodul- ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver meandeerumine- looklemine meander- jõe looge vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul kanjonorg- väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult( Jägala juga, Valaste juga) kosk- suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid( Hüppavad arbuusid)
Meander jõelooge Meandrite moodustumine - Jõe väliskülgedel toimub erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine. Soot jõest eraldunud seisuveekogu Koolmekoht pikimadal Alluuvium jõesete: - Sängialluuvium - Lammialuuvium - Soodialluuvium Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik Subaeraalne pooleldi vee all olev delta piirkonda Subakvaalne koguaeg vee all olev delta piirkond Orgude tüübid: sängorg, sälkorg, kanjonorg, moldorg, lammorg - Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe? Laminaarne ja turbulentne - Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus? Sängi põhjas kõige aeglasem, sest toimub hõõrdumine põhjaga. Kõige kiirem vee pinnapiirist natukene allpool. Veepinna lähedal jällegi aeglasem, sest toimub hõõrdumine õhuga - Mis on saltatsioon? Selline setteosakeste transport, kus osake teeb ballistilisi hüppeid edasiliikumiseks - Mis on denutatsioon
11. Mis on struuga? Jõega ühenduses olev vana looge 12. Mis on soot? Jõest eraldunud looge 13. Mis on põrkeveer? Sügavaim looke väliskülg, kus domineerib kulutus 14. Mis on kaldamadal? Madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine 15. Mis on haudmik? Sügavaim looke ees olev osa 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa 17. Mis on lamm? Oru lai tasane ala 18. Mis on sängorg? Arengu alguses olev väikese languga org 19. Mis on sälkorg? V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul 20. Mis on moldorg? U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja ja küljeerosioon tasakaalus 21. Mis on lammorg? laia ja tasase lammiga jõeorg 22. Mis on kanjonorg? Väga järskude veerudega sügav org 23. Mis on juga? vee langemine jõesängis olevalt astangult 24. Mis on kosk? suure languga jõeosa, joast laugem, kuid kärestikust järsem 25. Mis on kärestik
NAO mõju suurim talvel Positiivne nao indeks toob põhja-euroopasse endaga kaasa vihmase ja pehme talve sest niiske õhk jõuab Atlandi ookeanilt kaugemale sisemaale, vahemere äärsetel aladel kujuneb kuiv päikesepaisteline ilm. negatiivsega vastpidi Veeringe Evaporatsioon - auramine transpiratsioon - aktiivne auramine taimede õhulõhedest evapotraspiratsioon - summaarne auramine mullalt ja taimedelt Jõe pikiprofiil ülemjooks(sälkorg) org:kitsas sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: suur oru põhi: kivine vesi: külm ja hapnikurikas keskjooks(sängorg) org:lai väheste meandritega tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine,suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus liiv muda vesi: soojem alamjooks(lammorg) org: lai palju meandreid tekivad üleujutusalad lamm luht terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi liiv muda vesi: soe(üleujutused)
annaabi.ee 
