Friedebert Tuglas ja Marie Under
1916. aastal ilmus Tuglase mystifikatsioon "Arthur Valdes", mis isiku olemasolu eesti
kirjanduspublikus oli kaua usutav. Kuid Arthur Valdese kuju on desifreeritav -- selle kaudu
Tuglas esitab uued, talle enesellegi veel osalt kysitavad vaated kirjandusele.
Veel poolrealistlikult oli kavatset novell "Pyhajärv", mille katkeid leiamegi "Liivakella" teises
trykis. See Kusta-Maali aine oli annud ka omaette novelli "Suve öö armastus". Kuid
enesesesulgumise ja impressionistliku käsitluslaadi syvenemisel sest ainest sai "Felix
Ormusson" -- meie aja eluvõõras kangelane. Kui palju etteheiteid pole saand vaene "Felix
Ormusson" neilt ringelt, kes tahavad lugeda ainult ideaalkujusid omalt seisukohalt!
Marie Under
Under polnud tegelikult kunagi liialt konventsionell oma iseteadvuses, armastamises ja
kunstis pigem ikka rebell, kuigi kõik kirjamehed, ka Adson, ka Visnapuu on teda
kirjeldanud eelkõige daamina ("Ma ei ole oma elus just vähe naisi tundnud, kuid kolme suurt
annaabi.ee 
