Kuude rahvapärased nimetused
Maakeelseid kuunimesid aitab meelde jätta nende tähendus. Sydakuu on talve syda, radokuul
rajutab ja tuiskab (rado – torm, tuisk, säilinud võro keeles), urbekuul avanevad urvad, mahlakuul
puhkevad puudel mahlad, lehekuul puhkevad lehed, pärnakuu lõpus hakkab pärn õitsema,
heinakuu on õige aeg heina teha, põimukuu on lõikuskuu (põim – võro keeles viljalõikus),
sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning
jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu.
jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu,
mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk
põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu,
mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu.
http://www.folklore
annaabi.ee 
