Maakeelseid kuunimesid aitab meelde jätta nende tähendus. Sydakuu on talve syda, radokuul rajutab ja tuiskab (rado – torm, tuisk, säilinud võro keeles), urbekuul avanevad urvad, mahlakuul puhkevad puudel mahlad, lehekuul puhkevad lehed, pärnakuu lõpus hakkab pärn õitsema, heinakuu on õige aeg heina teha, põimukuu on lõikuskuu (põim – võro keeles viljalõikus), sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu. jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu, mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender
See on yx maailm mis awali mu ees On minu ainukene ainuõige tee See on see sõna milles lahustub mu tusk On minu elustiil ja enesesseusk Mis on õnn mis on armastus? Seni kestis weel sarnasus samaxsaamise saladus endaleidmise alandus Murtud riimide walus keel Ah las kesta see lummus weel Ah las lennata linnud weel yle Tallinna taewaste Las nad laulawad minule läbi suwe ja sygise: Sydametu on sarnasus millex maailmas armastus see mis polegi saladus enam ammugi alandus LÕPUTU JUULI ÕHTU/TOOMPEA Halli pilwise taewa all on mu linn & mu keha Akendele libisewad näod Raske minna on edasi õhtu langeb maja taha maha Tahax mõndagi teha unustusse sulawad su peod
annaabi.ee 
