Soome ja Balti riikide iseseisvumine
Soome Punakaardi
vaheline sõjategevus, mis toimus jaanuarist maini 1918.a.
25. jaanuaril 1918 pöördus Soome valge valitsus teda tunnustanud riikide poole abipalvega, et vaatamata
venemaa poolsele Soome iseseisvuse tunnustamisele ei ole venemaa oma sõjajõude Soome territooriumilt välja
viinud. 1918.a. jaanuari lõpupäevil haarasid soome punased võimu. 28. jaanuaril hõivasid Punakaardi salgad
Helsingis kesksed valitsushooned ning Soome senine valitsus eesotsas Svinhufvudiga põgenes. Punased
moodustasid Soome Rahvavabariigi, mille esimeheks valiti Kullervo Manner ja Otto Ville Kuusinen. Rahvavabariigi
relvajõududeks oli Soome Punakaart, mille moodustasid Vene keisririigi 42. armeekorpuse Kesk-Soomes asunud
106. jalaväediviis. Soomemeelsete jõudude tuumikuks sai 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis koosnes Soome
vabatahtlikest, kes olid salaja saksamaale läinud ja seal sõjaliselt välja koolitatud. Kindral Carl Gustav