Kliima
sajandi
jooksul sai Praha piirkonnas võimu tsehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid
hõimujuhtide koosoleku (snm) välja ja rajasid sinna Praha linnuse.
Sellest ajast alates sai Prahast Böömimaa vürstide ja kuningate residents (mõned neist olid ka
Saksa-Rooma riigi keisrid).
Praha õitseaeg oli 14. sajandil keiser Karl IV valitsemisajal, mil sellest sai Saksa-Rooma riigi
keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Msto
rajamist ja Svat Víti (Viituse) katedraali (Hradcanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka
Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn
Euroopas[viide?] (umbes 40 000 elanikku). Linn koosnes mitmest asulast, mis koondati üheks
alles 19.20. sajandil.
annaabi.ee 
