algne sümboolika kosmos kasutamine SVASTIKA sõnadest su - "hea" ja asti - "olema", seega "positiivne olemine" Hiinas, Jaapanis, Indias ja Lõuna-Euroopas (Kreekas) Esimesed näited umbes 3000. aastast e.m.a Kasutamine Heaolu sümbol Jõud ja energia Elektrijaamade märkimiseks Saksamaal haakristiks Roomas crux gammata Kreekas tetraskelion või gammadion Inglismaal fulfot Kristlikus sümboolikas nimetatakse svastikat samuti Crux Gammata Nimetus tuleneb Kreeka tähest gamma, gammadion on 4 gamma märki kokkupandult LABÜRINT sümboliseerib inimese eluteed, surma ja uuestisündi Väljapääs Kirikupõrandale tehtud labürint Korra kristallvõre Labürinditants Kreeta labürint Nelikümmend - 40 Ajaperioodi Plejaadide täheparv Surnu haihtumine Täpne arv Jõud Sodiaag Kaheksakand Eesti rahvariiete mustrites ja tarbeesemetel Õnne sümbol
aprillil 1889.a Austrias. Sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudis täiskasvanuikka ainult Hitler ja ta õde Paula. 1897.a kolib pere Leondingi, kus Adolf 3 korda vahetab kooli ning läheb 4. klassi. Just Leondingis isa väljendamiste mõju all tekib Hitleril kriitiline suhtumine kirikusse. SVASTIKA 1896.a. saabus poiss Lambachi kooli, mis oli vana benediktide klooster. Seal nägi ta esimest korda svastikat(haakristi), mida hiljem käskis graveerida oma kantseleis. NOORPÕLV 1900.a. läks Adolf Linzi riikliku reaalkooli. Maakooli vahetus võõra linnakooli vastu ei meeldinud poisile. Ta hakkas õppima ainult neid aineid, mis talle meeldisid – ajalugu, geograafia ja eriti joonistamine. Kõike muud ignoreeris. 13-aastasena suri tema isa. Ema palvel jätkas õppimist. 1903. hakkas saama toitjakaotuspensioni. Emal ei olnud võimu oma isepäise poja üle.
pühakukujude ja teiste taevaste olenditega. Nagu keskaegsete kirikute portaalidki, polnud nende eesmärk eelkõige mitte ornamentaalne vaid usuline - juhendada usklike, kes olid sisenemas pühasse ruumi. Isegi stuupa põhiplaan oma kultuslikku iseloomu, sest oma geomeetriliste kujunditega moodustab ta sümboolse diagrammi, kus nelinurkne aed oma nelja värva ja ümmarguse stuupaga keskel kujutab endast iidser päikesesümbolit svastikat. Kuna Sanchi stuupad ehitada üsna pika ajavahemiku jooksul (III-I saj eKr), siis on ilusti näha skulptuuri erinevaid arenguastmeid. Bharhutiga samaaegsed relfeefid on madalamad, figuurid on väga tasapindsed ja taustast eristuvad nad selge uuristatud kontuuri abil. Viimasena (varasel Andhara perioodil) valminud reljeefidel on märgata suunda suurema plastilisuse suunas, vormid on rikkalikud ja täidlased. Sanchis asuvate nikerduste seas on kõige kaunimad kujutised puunümfidest jaksidest.