Elva alevist linnani
jne. Lisaks nendele tegutsesid veel ka kõiksugused töötoad, mis kuulusid peamiselt
käsitöölistele ja kasutasid peamiselt oma peremeeste tööjõudu. Kuigi neil viimastel ettevõtetel
puudusid väljavaated edaspidiseks arenemiseks osutusid need ikkagi vajalikuks alevile. Peale
nende tegutses Elva ligikaudu 10 suuremat võõrkeelset pansionaati ja võõrastemaja ja enamik
maju võttis suveks endale 2-3 suvitajat. („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931)
Suuremat rolli etendas aianduse, käsitöö ja suvituspaiga pakkumise kõrval kaubandus.
Esimene pood asetses Elvas juba enne tihedama asustuse teket Uderna kõrtsi päevil. Koos
asula kasvamisega suurenes ka kaupluste hulk. Peale vabadussõda tegutses siin juba üle 10
kaupluse ja veel kümme aastat hiljem oli poodide arv juba üle 20-ne. Peale selle tegutses siin
veel 5 äri, mis kauplesid ainult vilja, linaseemnete ja linaga