Harva lepiti kokku muudeks ajavahemikeks. Ülemöödunud sajandi lõpul sai teenijatüdruk palka 20-35 rubla aastas. Sellele lisandus mõni riideese. Täiskasvanud sulase aastatasu kõikus 40-50 rubla vahel. Esimest või teist aastat sulastena töötavate noorte poiste töötasu oli täiskasvanute omast 35-40 protsenti madalam. Töö suhtes täiskasvanutel ja noortel vahet ei tehtud. Eesmärgil võeti parema meelega vanemaid, 14-15 aastaseid poisse ja tüdrukuid. Suviline Suviliseks käisid põhiliselt vabadikutüdrukud. Naised lastega käisid vähem, nemad töötasid enmasti päevalistena. Suvline oli viljapalga peal, saadeks kaheksa vakka teri- neli vakka rukist, kolm otra ja üks nisu. Suviline palgati kõrtsis, pärast küünlapäeva. Kui peremees lepingu lõppedes kutsus sulast jõulupühadeks külla, tähendas see seda, et tahetakse teiseks suveks samuti tööle. Suviline pidi tegema kõige raskemat tööd
See oli jälle Tiina. Aga seekord kindla sooviga siia jääda, kuna linnas teda enam ei vajata. Pika palumise peale sai ta Indreku nõusse. 12) Tiina sai üles Mareti juurde tööle, kuna Indrek ise ei tahtnud Tiinat alla sauna. Elli sai Tiinaga hästi läbi. Oskarile hakkas Tiina hoopis meeldima. Seda aimas ka Maret ja arutasid seda asja Sassiga. 13) Tiina kohtus Eediga, kellele ta õpetas kombeid, mis tüdrukutele meeldisid. Vargamäel oli lastel lõbus, aga mitte kauaks. Sinna võeti suviline Ott, kes olis sportlik ja hakkaja noormees. Oskarile ta sugugi ei meeldind ja ükskord mindi isegi kaklema, kui Ott Tiinale ligi tikkus. Elli ja Tiina sõprus kadus. Sest Ellile meeldis jällegi Ott ja ta oli kade kui Ott Tiinale silma heitis. Tiina ja Elli pidid nüüd tuppa magama tulema. 14) Pinged noorte vahel kasvasid. Elli ja Oskar ei saanud ka enam hästi läbi. Ott ei teinud Tiinast enam välja, ja Oskar pidas viha ikka Otile, kui Tiina talle mõnikord naeratas. Tiina räägib
XXVI Andres hakkas uut rehetuba ja rehealust ehitama. Liisi ja Maret, kellel oli Oru naabripoistega suhtlemine keelatud, vedasid salaja Oru- Joosepile ja Karlale saepuru ning laaste. Ühel õhtul jäid tüdrukud emale vahele. Mari lubas neile, et ta isale sellest ei räägi, kui tüdrukud edaspidi ka hästi käituvad. Poisid ehitasid materjalidest kindlused ja mängisid sõda. Tüdrukud vaatasid seda hoolega aia tagant. Talu oli nii palju arenenud, et esimest korda võeti appi ka suviline. XXVII Kui Indrek oli nelja-aastane sündis Ants. Andres kuivatas humalat, et sellest õlut teha. Poja varrude (ristimise) puhul tapeti siga ja mõned lambad. Kohale tuli palju rahvast ümbruskonnast. Lauldi ja peeti kõnesid (ka isamaalisi). Isamaaliste kõnede tõttu tekkis Rätsep Taari ja Hundipalu Tiidu vahel vaidlus ning köster üritas mehi rahustada, kuid sellest polnud eriti kasu. Vaidlus läks nii kaugele, et sekkus ka Pearu, kes rätsepale tema valmistatud püksid pähe tõmbas
On peremees, see on selline talupoeg, kes on saanud maahärralt kasutamiseks saanud. Kas siis maksab raha või maksab tööga vms. Leiame sealt mitut tüüpi peremehi, kui suur on talu, kas suur või väike. Sadade peremeeste hulgas on mingisugune hierarhia, on rikkad, vaesed. Peremeeste kõrval on veel mitmeid olulisi tegelasi, sulaseid. Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on „külakirjandust“, see varjab
Leiame sealt mitut tüüpi peremehi, kui suur on talu, kas suur või väike. Sadade peremeeste hulgas on mingisugune hierarhia, on rikkad, vaesed. Peremeeste kõrval on veel mitmeid olulisi tegelasi, sulaseid. 11 Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära
See oli siis kui oli üle mindud juba raharendile ja ,,peremees oskas juba raha lugeda", vallaline sulane aitas talus kulusid kokku hoida. Seepeale abielus sulased hakkasid minema senisest enam mõisatesse palgatöölisteks ja teine oluline tendents on see, et sulased hakaksid abiellumisest üldse hoiduma- mistõttu kasvas 19 saj teise poole külaühiskonnas vallaliste inimeste arv. 19 saj lõpust hakati vältima üldse ,,aastateenijaid" ja nende asemel hakati palkama hooajatöölisi ,,suine/suviline" ehk suvel töötaja, ,,päeviline"-töötaja kes oli päevapalgagag mingiks tööks palgatud. Mõisarahvas- Üldisne mõisarahva jaotus olid saksid ja mõisateenijad. Nende sakside alla kuulus mõisomanik/rentnik oma perega ning lisaks ka mõisnikku lähemad abilised mõisas (kas sakslased või vabad inimesed). Oluline suunamuutus toimus 19 sajandi keskpaigas- kui kadus teorent (raharendile üleminek) siis mõisates tekkis selge vajadus uue tööjõu järele ning
annaabi.ee 
