Hommikul ärgates, nagu iga hommik istusin ma köögi laua taha ja jõin kohvi. Äkkitselt mu telefon helises, see oli Karla kes kutsus mind oma kena sõbra sünnipäevale, siis ma nõustusin.Panin telefoni käest ja jõin oma kohvi ära ja läksin pesema. Jõudsin ennast korda seada,kui Karla helistas mulle,et ma bussijaama tuleks. Me pidime bussiga minema,sest tema auto oli remondis ja ta ei viitsinud autot ka rentida.Mul läks aega natukene nägin tee peal bussijaama Martinit,kellega me tahest tahtmatta juttu jäime rääkima. Jõudsin viimasel minutil bussijaama kui karla juba helistas, et kus ma olen.Jõudsime ilusti bussi peale.Istusime ja Karla hakkas rääkima eilsest peost.Kuulsin veel mis peale minu lahkumist juhtus.Jõudsime bussi pealt maha tulla kui Karla nägi tuttavat halli opelit.Karla läks tüdruku poole kes auto juures seisis ja teistega rääkis.Ka mina jalutasin nende juurde ja Karla tutvustas mulle neid.See kelle poole Karla jooksis nimeta...
Meeldejäänud suvetuttav Suvel kohtusin paljude sõpradega ja tuttavatega. Mul õnnestus sõlmida ka mõned uued sõprussidemed, üks nendest jääb mulle eluks ajaks meelde. Ta oli kõigest kolme aastane, aga suutis mulle suurt peavalu valmistada. Ma sõitsin isa, ema ja õega mööda käänulisi teid, vaiksed tuuleiilid paitasid teeäärsetel põldudel kasvavaid viljapäid. Ilm oli päikesepaisteline ja soe. Sellest tõotas tulla tore perepuhkus Lõuna- Eesti kuppelmaastikul. Me jõudsime Haavametsa, kuhu oli plaanis minna, alles hilja õhtul, sest selle sihtkoha olime valinud esimest korda. Teekonna võtsime ette selleks, et sugulasi külastada, nimelt olid nad sinna hiljuti suvila ostnud. Kohale jõudes tekkis natuke kõhe tunne, sest talukoht asus metsa sees ja oli päris pime. Majani viis umbes kahesaja meetrine mändide allee. See oli vana talu ja kuna ma ise ka maakohas elan, tekkis seal kodune tunne. Aknad olid väikesed ja uks madal, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
