Eesti köök
segatud ka leidlikkuse ja kokkuhoidlikkuse tulemusena. Nimelt enne uute teraviljade salvedesse
panekut korjati salvede põhjast kokku eelmise aasta viljade jäänused, mis segati kõik kokku, pesti
tolmust puhtaks, keedeti läbi, kuivatati ning jahvatati jahuks just nii need viljad kamaks kokku saidki.
Ka tänapäevases kamas leiduvad viljad on eelnevalt läbi keedetud, seda ma varem ei teadnud. Kama
söödi vanasti just suvel sel ajal oli ka lehmade piimaand kõige suurem.
Suvetoit on kama ju tänaseni.
Midagi piimast ja koorest tänapäevael moel jäätis eestimaisete jõhvikatega
Eestlase suhe toidusse
Toit oli vanade eestlaste jaoks eelkõige kõhutäide, söömise ajal polnud kombeks rääkida. Kokakunst
kui selline oli 19. sajandil eesti talupojaköögis veel tundmatu, kuna "toiduga ei mängitud". Toit oli üks
eluspüsimiseks vajalik komponent, mille kasvatamiseks ja hankimiseks nähti tohutut vaeva, kuid seda
polnud kombeks nautida