„Lapimooride lapitöönäitus“
päevakeskuse lapitööringi liikmed.
Kultuurikeskuse suure saali ukse peal oli näituse kirjeldusena öeldud, et käsitöölised soovivad
keset jäist talve tuua külastajateni meenutusi või unistusi soojast suvest, rohelisest kevadest,
sinisest sädelevast veest, leebest liivarannast ja paljust muust. Sellega said nad minu meelest
hakkama, kuna kohe sisse astudes hakkas silma tagumine sein. Hiljem sealseid kirjeldusi
lugedes võis teada saada, et tolle seina peal paiknesidki nn. ,,suvetekid".
Tegemist polnud aga mitte ainult suvalistest värvilistest kaltsudest kokku pandud tekkidega,
vaid oli mõeldud ka toonide paigutamise peale. Tumeduse ja süngusega ei hiilanud mitte
ükski kangas kui seal ka oli musta värvi, tasakaalustasid seda alati roosad, oranzid, kollased
või rohelised toonid. Samuti polnud vaatamiseks välja pandud vaid tekid, vaid ka muud
tarbeesemed nagu näiteks padjad, pajalapid, linikud, , mänguasjad, seinaehted isegi käekotid
ja karbid!