Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu Altai mägedes Venemaal ning Mongoolias. Teda võib ka 2 märgata paaril rohumaal. Irbis asustab Himaalaja mäestiku kõrgustes asuvaid metsi ja metsapiirist ülespoole jäävaid alasid. Oma uruks valib ta koopa või kaljulõhe. Irbise iseloomulikud omadused on talvekarvastik, mis on suvekarvastikust heledam, pea, käpad ja tagajalad. Tema tagajalad on hästi jämedad ning võimaldavad saaki rünnates sooritada pikki hüppeid. Irbis on tavalisest leopardist veidi väiksem, ent tänu oma tihedale ja pikale karvale näeb ta võimsam välja. Teiste kaslaste sugukonna liikmetega võrreldes on irbisel hästi pikk saba. Tihe, kauni värvusega karvastik kaitseb irbist palava suvepäikese kiirte ning pakase ja lumesaju eest. Irbise käppadel paiknevad tihedast karvast padjakesed
Ema käest õpivad nad teisi jahipidamiseks vajalikke nippe. Tiigrikutsikad ajavad tihti üksteist taga ning peavad omavahelisi võitlusi, mis neid samuti jahipidamiseks treenida aitavad. Umbes aastavanuselt suudavad pojad juba iseseisvalt jahti pidada, kahe aastaselt on nad võimelised suuremat saaki küttima. Noored saavad iseseisvaks alles 3-5 aasta vanuselt, mil nad endale oma isikliku territooriumi otsivad. 5.ERIKOHASTUMUS Amuuri tiigri talvekarvastik on erinevalt punakasoranzist suvekarvastikust kollaka värvusega. Heleda karva toon meenutab lumega kaetud taiga värvi. Kuna Amuuri tiiger peab elama kohtades, kus temperatuur langeb -45° C, on ta karv pikem ja tihedam kui neil tiigritel, kes elavad soojades piirkondades. Amuuri tiiger on ainus tiiger, kelle kõhul, külgedel ning kubemepiirkonnas on viie sentimeetri paksune rasvakiht, mis teda jäise tuule ja äärmiselt madalate temperatuuride eest kaitseb. 6.AMUURI TIIGRI ISELOOMULIKUD OMADUSED