tegelikult selgub hiljem, et uisklemine polegi nii lihtne. Ja veel, kui klassikalisi suusatamisviise kasutades sumad kas või paksus lumes, siis uisutehnika nõuab head ettevalmistatud rajapõhja ja piisavalt laia sõiduruumi. Uisutehnikaga sõitmisel võiks tasakaalu järele panna paar hüüumärki. Tähtis on teinegi märksõna raskuse ülekanne suusalt suusale. Uisutehnika valdamiseks pead oskama suuskadel lausa "tantsida", suutma suuska käärselt nii ühele kui teisele poole juhtida see on uisutehnika kirjutamata reegel. Saa suusk libisema uiskle! Ka uisutehnika sõiduviiside õppimine algab põhieesmärgist suuta suuskadel astumisest üle minna libisemisele. Kui klassikatehnika puhul liigutakse kogu aeg ette, siis uisutehnikaga sõites lisandub suuskade liikumine käärselt, st.ette - küljele. Uisutehnikaga liikumiseks peab panema suusa käärselt libisema ja lõpptulemusena saab nii ka otse edasi liikuda
raskus sellele. · Tõsta suusk teise kõrvale. Kepitõuked Paaristõuge: · Vii kepid ette, samal ajal kere tõuseb püsti. · Siis löö kepid lumme ja tee paaristõuke. Vahelduv tõuge: · Pane käed vaheldumisi liikuma · Käsi läheb ette umbes õla kõrgusele ja liigub siis nagu kepiga tõugates taha. Uisutehnika · Võta suuskadel käärasend ja hakka nii astuma. · Püüa suuska lumle pannes seda ka pisut libisema saada. · Kanna keharaskus vaheldumisi ühelt suusalt teisele. · Soorita vaheldumisi paar pikka ja paar lühikest uisusammu ning nii õige mitu korda. · Pane ka käed hoogsamalt käima. Ilona Mikenina VKLG 12.b
nihutada. Suusatajad paigaldavad sideme sageli ka veidi raskuskeskmest tahapoole, mis klassikalise tehnika suusal suusanina paremini suusajäljes hoiab ja uisutehnikas suusa sõidetavust võib parandada. Kruvidega sidemed peab paigaldama täpselt, et side suusale otse jääks ja soovitav oleks kasutada ka liimi kruviaukudesse (nt. PVA), mis ei lase kruvidel loksuma hakata, mis võib pikema aja jooksul sideme suusalt lahti lohsutada ja suuska kahjustada. 2.7.2. Uue suusa põhja tuleb enne esimsest suusasõitu korralikult töödelda. Mõned suusafirmad on esimese kihi kruntparafiini suusale juba kandnud, mis hõlbustab oluliselt suusaomaniku tööd. Esmalt harjatakse uus suusk metallharjaga libisemis suunas, mis puhastab suusa liigsest mustusest. Seejärel kantakse triikrauaga suusale spetsiaalne hooldusparafiin või kerge miinuskraadide parafiin. Esimene kiht parafiini tuleks eemaldada
Pidamismäärded(tahked) Pidamismäärdeid määritakse suusa pidamisalale. Pidamisala on suusapõhja keskel olev piirkond, mis hästi sobivatel suuskadel surutakse vastu lund ainult klassikatehnika jalatõukel. Pidamismääre laseb suuskadel edasi libiseda, kuid takistab tõukel suuskade tagasilibisemist. Tahkeid pidamismäärdeid kasutatakse üldiselt miinuskraadidega. Lisaks eelnevale on viimastel aastatel tulnud laialdasemlt kasutusele nonwax suusad kujutab endast suuska mille pidamisala on karestatud ning haakub tänu sellele lume külge. Selle miinuseks on see, et seda saab kasutada ainult 0-kraadi ja lume sajuga. Nende suuskadega suutis A.V edestada Liberecis ka ülejäänud konkurente. Libisemismäärded Suusad paneb lumel liikuma imeõhukene veekile, mis tekib hõõrdejõu mõjul vallanduva soojusenergia tõttu suusapõhja ja lume vahele. Kui suusk libisema lükata, siis suusapõhi
On kaks erinevat stiili, nii eraldi distantsidel kui ka ühel distantsil kombineerituna. Murdmaasuusatamine jaguneb kaheks põhiliseks tehnikaks klassikaline ja vaba- ehk uisutehnika. Mõlema tehnika jaoks on olemas ka spetsiaalne varustus. Murdmaasuuska eristab mäesuusast suusa paine ehk suusa jäikus. Paine optimeerib inimese kaalu mõju lumele. Mäesuuskadel praktiliselt paine puudub. See võimaldab kogu suusapõhjal puudutada lund, samas aitab paremini suuska pööramisel kontrollida. Murdmaasuusa paine ei võimalda suusa keskosal maad puudutada, kui inimese raskus on võrdselt mõlemal suusal. Uisusuusk on klassikalise sammu jaoks mõeldud suusast lühem ja jäigem. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks aga määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt
lume puhtus lumetemperatuur ja -niiskus õhutemperatuur ja -niiskus raja kõvadus Enamasti kasutatakse parafiinmäärdeid. Lähtuvalt temperatuurist kasutatakse erinevaid määrdeid. Roheline : -5...-25oC Sinine : -2...-6oC Lilla : 0...-3oC Punane: +5...0oC Parafiini kulumisest annavad märku hallid laigud suusapõhjal. Enamasti tekivad need kohtadesse, kus suusale avaldub suurem surve (nt kanna taga). Uut suuska on vaja tihemini määrida, kuni põhi saavutab teatud küllastumise taseme. Vanemat sissemääritud suuska võib parafiinitada iga 30-50 km järel. Kulumiskindel tulemus parafiinidega määrimisel 1. kiht: keskmisest kõvem parafiin (nt enamik siniseid parafiine) 2. kiht: oludele vastavast üks aste kõvem parafiin 3. kiht: oludele vastav parafiin Kui suusad ei libise on kasutatud liiga sooja ilma määret libisemisosas või pandud suusad liiga pidama
(klassikasuusal nina- ja kannaosa, uisusuusal kogu suusapõhi). 3. Imenda kuuma määrimisrauaga parafiin suusapõhja pooridesse. Ära lase määrdel minna kärssama. 4. Eemalda tsikliga ülearune määre. 5. Harja nailonharjaga libisemispinnad siledaks. 6. Viimistle lõpuks pinnad kiudkangaga. PIDAMISE MÄÄRIMINE TAHKETE MÄÄRETEGA Määratle enne pidamise määrimist suuskade jäikus- liialt jäika suuska on raske saada pidama. Valides pidamismääret selgita kõigepealt õhutemperatuur ja lume eripärad; uus, peenestruktuuriline lumi/ vana, teraline lumi/ märg, kare või jäine lumi. Start pidamismäärete valikust leiad kõikidele lumetingimustele sobivad tooted järgi vastavalt alljärgnevale jaotusele: 1. Uus, peenestruktuuriline lumi- tõrvamäärded Tõrv Plus Tõrv Kaks Tõrv Viis Tõrv Null (+1/2..
Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid
Siiski oli isikuid, kes mängisid lumelaua arengus olulist rolli. Üks neist oli M.M. "Jack" Burchett. 1929 aastal lõikas ta endale vineerist lauatüki ja kinnitas oma jalad riidetükkide ja hobuseohjadega sinna külge. Tema tuligi lagedale ühe esimese "lumelauaga". Enne järgmist sammu möödus vahepeal 30 aastat. Alles 1965 leiutas Sherman Poppen, keemiliste gaaside insener, kingituseks oma tütrele snurferi (nime leiutisele pani tema naine). Ta kinnitas kaks suuska kokku ning pani esiosa külge nööri, et sõitja saaks sealt kinni hoida. Aastal 1985 oli üksnes kolmekümne üheksas suusakuurordis (ligikaudu 600st) lumelauad lubatud. 80ndatel hakati välja andma ka lumelauaajakirju "Snowboarder" 1981, "Absolutely Radical" 1985 (hiljem muutis oma nime "International Snowboarding Magazine"). 1986 mängis prantuse lumelaudur Regis Rolland filmis "Apocalypse Snow" ning see vallandas lumelauavaimustuse Euroopas. Korraldati
tingimustes. Samuti on toodud ära eri suusaalade libisemis määrdekogemusi. Süvene käsiraamatusse ja tee samas ka oma märkmeid. Paned tähele, et määrimine ja saadud kogemuste analüüsimine on põnev ja väljakutsuv, aga samas ka tulemusi andev. Soovime,et saaksid meie raamatust tuge. 2 MÄÄRIMISEKS VAJAMINEVAD TÖÖVAHENDID Määrimislaud (profiil) Murdmaasuuskade määrimiseks on vaja tugevat lauda (profiili), kuhu suuska saaks kinnitada, nii et see oleks kogu ulatuses toestatud. Kinnitus toimub sidemest, et mittekahjustada suusa külgi. On olemas ka spetsiaalsed suuskade hoolduslauad ja samutimugavaid, kergelt kaasas kantavaid kiirkinnituskomplekte nagu sedaon Start Ski Wise Mäesuuskade ja lumelaudade määrimiseks tuleks hankidaspetsiaalsed laua külge kinnitatavad klambrid. Määrimisraud või triikraud: Paksema põhja ja täpsema termostaadi tõttu püsib spetsiaalse määrimisraua temperatuur ühtlasemalt
Siiski oli isikuid, kes mängisid lumelaua arengus olulist rolli. Üks neist oli M.M. "Jack" Burchett. 1929 aastal lõikas ta endale vineerist lauatüki ja kinnitas oma jalad riidetükkide ja hobuseohjadega sinna külge. Tema tuligi lagedale ühe esimese "lumelauaga". Enne järgmist sammu möödus vahepeal 30 aastat. Alles 1965 leiutas Sherman Poppen, keemiliste gaaside insener, kingituseks oma tütrele snurferi (nime leiutisele pani tema naine). Ta kinnitas kaks suuska kokku ning pani esiosa külge nööri, et sõitja saaks sealt kinni hoida. Paljud tema tütre sõbrad tahtsid samuti snurferit ning peagi alustati selle masstootmist. 1966. aastal müüdi seda üle poole miljoni, ent seda võeti siiski kui lastele mõeldud mänguasja. Poppen korraldas selle uue lauaga võistlusi ning nedel osales ka Jake Burton, kes asjast tõsiselt huvitus. Tal ei olnud võimalust surfida (vanemad ei ostnud talle lauda) ja seepärast tegeles ta snurferiga
inimest esile tõsta. Siiski oli isikuid, kes mängisid lumelaua arengus olulist rolli. Üks neist oli M.M. "Jack" Burchett. 1929 aastal lõikas ta endale vineerist lauatüki ja kinnitas oma jalad riidetükkide ja hobuseohjadega sinna külge. Tema tuligi lagedale ühe esimese "lumelauaga". Enne järgmist sammu möödus vahepeal 30 aastat. Alles 1965 leiutas Sherman Poppen, keemiliste gaaside insener, kingituseks oma tütrele snurferi (nime leiutisele pani tema naine). Ta kinnitas kaks suuska kokku ning pani esiosa külge nööri, et sõitja saaks sealt kinni hoida. Paljud tema tütre sõbrad tahtsid samuti snurferit ning peagi alustati selle masstootmist. 1966. aastal müüdi seda üle poole miljoni, ent seda võeti siiski kui lastele mõeldud mänguasja. Poppen korraldas selle uue lauaga võistlusi ning nedel osales ka Jake Burton, kes asjast tõsiselt huvitus. Tal ei olnud võimalust surfida (vanemad ei ostnud talle lauda) ja seepärast tegeles ta snurferiga
samaks. Omnibussuuringud viiakse läbi nii personaal – kui ka telefoniintervjuudena. 4.1.5 HOIAKUTE MÕÕTMINE Sõna “hoiak” viitab isiku üldisele suhtumisele mingisse objekti või või ideesse. Isiku hoiaku määramiseks on vaja määrata tema arvamused (emotsioonid) objekti erinevate omaduste kohta, samal ajal arvestades, kui tähtis on iga omaduse osakaal. Näiteks - tippsuusataja hoiak uue Fisheri suusa suhtes. Tippsuusatajal palutakse hinnata uut suuska järgmiste omaduste põhjal – paine, kaal, libisemine jne jne. Saadud koondhinnnang ongi hoiak antud objekti kohta. Nende meetodite rakendamisel on põhiprobleemiks hoiakute kvantitatiivne (numbriline) mõõtmine. Mõõtmist antud kontekstis defineeritakse kõige laiemas mõistes, kui numbriliste väärtuste omistamist objektidele ja sündmustele vastavalt teatud reeglitele. Kuna arvtulemused määratakse erinevate reeglite põhjal, siis viib see ka erinevate
annaabi.ee 
