Klassikalise suusatehnika sõiduviisid Klassikaline sõiduviisid: 1. Paaristõukeline sammuta 2. Paaristõukeline ühesammuline 3. Vahelduvtõukeline kahesammuline 4. Paaristõukeline kahesammuline 1.Paaristõukeline sammuta Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette liikuda, kuid jalaga ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek. Väiksemal kiirusel tasub veel jalaga tõugata, suuremal kiirusel on efektiivsem libiseda madal- või...
Johanna Saarnits Vabatehnika Vabatehnikat ehk uisusammu sobib kasutada rohkem tihke lumekattega alal ja rada võiks olla veidi laiem. Suusk on lühem, suusakepp pikem. Vabatehnikat sõidetakse tavaliselt paaristõugetega. Suusasaapad on kõrgemad kui klassikalise sõidutehnika puhul, et liigeseid tugevamalt toetada. Klassikaline tehnika Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksemas lumes ning ettetehtud raja puhul. Klassikalise suusatehnika sõitmisel peavad suusakepid olema lühemad kui uisusammu sõitmisel. Suusasaapad on madalamad ja lasevad liigesel vabamalt liikuda. Vabatehnika suusad Klassikasuusad Õpetamine 1. Tasakaal Esimene asi, mida minu arvates peaks õpetama on tasakaalu hoidmine. Tasakaalu arendamiseks peab tegema erinevaid tasakaalu harjutusi. Seda peaks harjutama nii suuskadel, ühel suusal kui ka
Suusataja tehnilised puudujäägid algavad tasakaalust ja kui paigalharjutustega saab algul korda staatilise tasakaalu, siis hiljem liikumisel (eriti libisemisel), lisandub ka dünaamilise tasakaalu omandamine. Seega suusatamisega alustades võib paigal harjutades läbi käia kõik laskumisasendid, tuleks imiteerida ka poolsahkpidurdust ja sahkpidurdust. Paigal saab imiteerida ka suusatamise erinevaid sõiduviise. Taoliselt tegutsedes saab suusatehnika omandamiseks palju eeltööd teha. Ilma et paigalt liiguks ja silm kuskil lumelaiku leiaks. Kui soovitakse neid keerukamates tingimustes täiustada, siis võib laskumisasendeid sisse võtta ka mäest alla joostes, kus hetkeks tardutakse mingisse laskumisasendisse ja siis liigutakse edasi. 2.2 Treeningust Harjutama ei tohi minna haigena, kuna siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit kui haigustunnused haaravad elundeid
Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti suusasportlane, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Vahelduvtõukeline sõiduviis Suusaraja profiil, lume ja rajaolud nõuavad päris sageli vahelduvtõukeliste sõiduviiside kasutamist. Nüüdisaegse suusatehnika arsenali on jäänud alles vaid kõige tavalisem suuskadel liikumine vahelduvtõukeline kahesammuline suusatamisviis. Esmalt käsitlen vahelduvat kätetööd. Vahelduvates kepitõugetes kehtivad üldiselt samad põhimõtted, mis paaristõugeteski. Ka sel puhul ei tõsta suusataja käsi ette viies neid õlavööst kõrgemale. Tõugates peaks käsi liikuma küll puusast mööda, aga keppi ei tohiks ikkagi taha üles pilduda tõukekäsi ja kepp peavad jääma ühele sirgele.
suusale. Suusatamise positiivsed mõjud organismile 1. Sobib igas vanuses. 2. Tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist ja ainevahetust. 3. Koormab vähe liigeseid. 4. Ta on justkui kogu keha treening, tugevdades nii üla- , alajäsemeid kui ka siseelundid. 5. Vigastuste risk suusatamisel on madal. Suusatamise miinused 1. Nõutav varustuse hoolduse elementaaroskus. 2. Nõutav ka suusatehnika valdamine. 3. Vahelduvad lumeolud teevad harrastamise probleemseks. 4. Head keskused asuvad kaugel(eemal) suuremast asustusest. 5. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid. Soovitused algajale 1. Esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt 2. Esimestes treeningtundides sõita aeglaselt. 3. Söömata või haiglasena mitte sõitma minna. 4
Sportlane suudab treeningutel ja võistlusteloma tähelepanu liigutuste sooritamiselt üle kanda taktikalistele ülesannetele (sobiva tehnikaviisi valimine jm.). Uue tehnika omandamisel mõjuvad soodsalt järgmised momendid: juba varases lapsepõlves on alaga tegeletud, harjutusi ei ole vigaselt omandatud, õpilasel on head koordinatsioonivõimed. Näiteid: - Üliõpilastel , kes tantsuarvestusel said märkuse “sammud sooritatud, rütmitunne puudub”, oli suuri raskusi suusatehnika omandamisel. Sama märkuse saanud keskmaajooksja esines aga suusavõistlusel hästi tänu heale vastupidavusvõimekusele. - Isegi kõrgel tasemel iluuisutajatel ja iluvõimlejatel on olnud suuri raskusi püstijäämisega otselaskumisel. - Kõrgtasemel breigitantsija ei suutnudki suusatamise sõiduviise rahuldavalt omandada. Libiseval toepinnal ehk suusal ja eriti triivival suusal püsimine on niivõrd spetsiifiline, et kõigil