Optilised nähtused atmosfääris
Tavaliselt nähakse neid
rohkem ümber kuu kuna päike on liiga hele nende märkamiseks (Kamenik 2009)
Tara on difraktsiooni ilming, st lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest teest ja paindumine
tõkete taha. Tara tekkimiseks peavad valgusallika ees olema pilved või udu, mis vähemalt
osaliselt on läbipaistvad, sest valgus peab jõudma vaatlejani. Tara intensiivsus sõltub pilvede
tihedusest ja pilveosakeste (tavaliselt veepiisakeste) suurusjaotusest - mida ühtlasema
suurusega, seda erksam tara (Kamenik 2009)
Tara ümbermõõt on pöördvõrdelises seoses pilvepiiskade suurusega (mida suurem tara, seda
väiksemad piisad või tolm). See annab teoreetilise võimaluse ilma ennustada: kui tara
väheneb (Kamenik 2009) ehk pilvi moodustavate osakeste läbimõõt suureneb (Jürissaar), võib
minna sajule ja kui tara suureneb, siis püsib hea ilm. (Kamenik 2009)