Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida. Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad väliskõrvad. Kõrvukhülglaste isased on emastest palju suuremad ning kaaluvad kuni 5 korda rohkem. Hülglastel on säärane suurusevahe ainult lonthüljestel. Mitu kõrvukhülglast on jahimajanduslikult tähtsad karusloomad. 3 liiki ja 1 alamliik on maailma Punases Raamatus. Pärishülged Hülglased on paremini vee-eluga kohastunud kui kõrvukhülged. Neil on täiuslikult voolujooneline torpeedojas keha, väliskõrv puudub ning taha suunatud tagaloibi ei saa ette käänata. Ujudes suruvad nad oma tagaloibi kokku ja vonklevad kehaga. Kuival maal liiguvad hülglased vaid roomates.
sageli tugevamad kui enne (eriti tuleb seda arvestada "vuntside" puhul). Umbes 9-11-aastasel tüdrukul hakkavad rinnad kasvamisest märku andma. Vaevumärgatavalt muutuvad nibud veidi tumedamaks, hellaks ja katsudes valulikuks, nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole. Sageli on üks rind teisest suurem. Mõnikord kaob see erinevus rindade kasvades, mõnikord aga mitte. Rinnad saavad oma arenguga valmis 16.-17.eluaastaks, ja selleks ajaks on nad üsna ühesuurused. Kui väike suurusevahe jääbki, on see enamasti väliselt märkamatu. Sobiva rinnahoidja leidmiseks tuleb rinnahoidjat kaupluses selga proovida. Oluline on, et rinnahoidja oleks seljas mugav. Hästiistuv rinnahoidja rõhutab rindade kuju. Rindade teadlik või ebateadlik rõhutamine on meessugu alati erutanud, ka selle teadmisega peaks arvestama. Naise kehale on loodus pannud suure ülesande ja võimaluse - viljastuda, kanda ja sünnitada järglasi. Selle jaoks on terve elundite süsteem, mis juba
annaabi.ee 
