Tõde ja õigus
ei kuulugi ta nagu oma vanemate kilda, sest rõõmus avameelsus puudub niihästi isal, kui
puudus ka õndsal emal. Ei kannatanud, et Indrek midagi muud võis tunda kui tema,
liiatigi veel neis asjus, mis temaga sündis; ei kannatanud, kui Indrek tundis midagi,
millest Andres aru ei saanud. Talle ei meeldinud, et Indrekule meeldis omaette nokitseda,
et ta teisiti arvas, et ta temast teistsugune oli. Tuletas meelde alati oma jõulist ja
suuruselist pealejäämist Indreku suhtes. Nääklemised ja kiuslemised rahunesid, kui Mari
võttis kartuleid, Indrek ja Andres läksid appi, Andres kiusas Indrekut, Indrek vihastas ja
viskas suure kiviga, Andres peitus selle eest, kivi lendas Mari külge, too kukkus hingetult
kartulikorvi kõrvale maha. Kui andres lahkus põllult, jättes endast Mari ja Indreku maha,
tundis esimest korda võõrana; sellest aimdusest ei saanud ta tulevikuski lahti. Sai 14
annaabi.ee 
